Eesti nimede soovituslikud kujud

Ants Andrew Uustalu Milleks Genis siis neiupõlvenime lahter on?
Miks sa arvad et naise peab vaid neiupõlve perekonnanimega kirjutama? Ometi võttis ta abiellumisel ju mehe nime ja selle pani ju siis kirikuõpetaja ainuvõimalikku usaldusväärsesse allikasse (nagu sa ise kirjutad) kirja.

Millise kriipsu ja kuidas kavatsed lisada kahe nimekasti vahele?

Post deleted by Ants Andrew Uustalu on Mar 10, 2011 at 12:51 PM

Nimede kuvamist puus saab edukalt sättida
http://www.geni.com/account_settings/name_preferences

Ise kasutan seda et igal pool on kuvatud ka neiupõlvenimi, ehk siis "Näita neiupõlvenime sulgudes". See mõjub siis nii puuvaatesse, profiili vaatesse kui ka profiilide ühendamisel ("mestimisel") kenasti näha.
Samuti siis kasutan ka keskmise nime (lisanime) näitamist ja sellest kuvanimest olen üldse loobunud. Eks igaüks teeb omad valikud seal.

Nimede kuvamist saab jooksvalt muuta ka puuvaates. Valid alt "Eelistused>Nimed" ning teed omad valikud. Asi toimib, kui me kõik täidame lahtreid nii nagu süsteem ette näeb, neiupõlvenimi neiupõlvenime lahtris jms.

TALUNIMI
Ma olen kasutanud Eesnime ja Perekonnanime ametlikuks nimeks nii kuidas see on dokumentides ehk kirikuraamatutes. Kui dokumentides on variandid, siis kasutan nooli ehk klambreid ja lisan selgitus About Me/ Lisateave juurde.

Varematel aastatel kui veel ei olnud perekonnanime siis kasutan nime mida kirikuraamatus oli, näiteks Rämsli Ado ja jätan perekonnanime täitmata. Kui nimell oli mitmed variandid, siis panen neid HUUDNIMEDE juurde kuna otsing leiab neid ka ülesse.

Hiljem kui oli ka perekonnanimi olemas siis panen ainult ametlikud nimed pannud Eesnime ja Perekonnanime lahtritesse.
Kui neid ka kutsuti talunime järele, siis panen need nimed Hüüdnime lahtrisee.
Leian nad alati ülesse otsinguga, kuna saab ainult talunime sisse panna (näiteks Ukri) ja otsing leiab kõik kellel ka on hüüdnime talu järele, näiteks "Ukri Marta."

Lilian

Tere, aga mida te teete sellisel juhul kui vanemate kohta on teada talunime järgi rahvusarhiivist ja lstel on erinevad perenumed?

@Toomas Panker. Ma olen sisse pannud nii kuidas nende nimed on dokumentides.
Vanemad ja lapsed on Genis ühendatud. Kui tead ühe nime siis leiad puus kõik kes on temaga seotud.
Isa võib olla "Suurejõe Andres" ja poeg võib olla "Juhan Rannamets."

Tere.
Olen suht algaja tegelane ja tahaks seda puud ikka ilusti teha.
Mul selline küsimus, et kuidas on lood muu info sisestamisega? Mul on näiteks 19 inimesel märgitud rahvus - eestlane12; Estonian6 ja üks lihtsalt eesti :)
Kas peaks seda infot sisestama eesti keeles või nagu Geni ette söödab - inglise keeles? Sama jama ka muude andmetega(sünniriik, usk, keeled jne). Statistika leht läheb nii päris kirjuks ja kuidas Geni seda kõike koju ajab.

Nendele kes elementaarset infot Genis valesti sisestavad peaks Geni adminnid peale hoiatusi mingid piirded või mestimis keelud peale panema.

Lisaks Geni tiimilt ootaks kindlasti mingit lisa nupukesi millega saaks näha ja ümberlülitada puuvaateid omandivormis. Mul on palju mestituid iskuid ja liidetuid sugupuusi. Kuid seal ringi liikudes ei saa enam aru kus on minu puu ja kus kellegi teise. Näiteks: sisestasin ühte peret 3x enne kui see minu puuvaates nähtavale jäi. Kas sisestasin seda kellegi teise puuse ja see kustutati ära ei oskagi enam tagant järgi päris täpselt öelda. Kuni on ilus koostöö on kõik kena. Aga kui ühel päeval keegi otsustab pool metsa maha võtta ja minema minna, kas minu puust jääb järgi hambutu naeratus? Ma ei sooviks seda. Eelistaksin näha ikkagi oma hallatavat sugupuu kihti nii hästi või havasti kui ta mul on.
Teine jama on minu arust Admin-õigused. Mul on siin puus paar frukti siginenud kellel poleks nagu siia (minu sugupuuse) asja. Ja nüüd on mul puus mingid liigsed elemendid kellele minu õigused ei kehti. Ühtse Geni vaates on see kindlasti kena aga minu suguvõsas oleks nagu tripper sees.
Ah - printimisest polegi midagi rääkida ja teema läheb käest ära...

Jõdu ja jaksu teile.
Riho

Tere!
Puuvaates on väga palju nupukesi ja linnukesi. Genis ei ole puu kellegi oma omandivormi mõttes.
Isiklikult soovitan sugupuud teha mitte ainult Genis. Oma arvutis peab olema kindlasti varuvariant. Kui teil veel ei ole, tehke gedcom fail Genis http://www.geni.com/gedcom
Puuvaates kuvatakse keskse isiku seosed teiste isikutega. Seoste kuva saab muuta väga erinevalt: valida kuvatavate põlvkondade arvu, kas esivanemate puhul näidatakse ka nende õdesid-vendi või mitte, jms. Saab muuta ka keskset isikut.
Kui te sisestasite ühte peret 3x ja ta ei olnud Teil nähtav, siis viga on milleski muus, kui see, et sisestasite "kellegi teise puusse", seda asja ei ole olemas. Kui keegi kustutas, siis vaadake http://www.geni.com/list/deleted ja Te saate need taastada. Kui neid seal nimekirjas ei ole, siis ei ole neid kustutatud.
Peale isikute sisestamist ei tule nad kohe ka otsingiga välja. Selleks läheb umbes nädal.
Võib vaadata ka http://help.geni.com/ ja http://wiki.geni.com/

Tänud @Maidu Leever
Sain tiba targemaks ja kui need lingid läbi lappan siis kindlasti veelgi.
Algajatele tuleks Genis kohe kindlasti kuidagi mingi ABC või need 10 käsku ette sööta.

Varundid on mul mingil määral olemas aga mis programmi soovitaksite arvutisse. Brother's Keeper näiteks ei loe gedcom failist täppitähti ja muudab selle info suht mõttetuks.

Riho.

Kuna teemaks on ikkagi Eesti nimed, siis soovitan kõigil, kel võimalik tutvuda viimases (3/2011) Akadeemias ilmunud Liisi Pärsiku ja Taavi Pae artikliga "Eesnimede piirkondlikud erinevused Eestis 1840. aastal".

Tere,
Mind häirib viimasel ajal nimede kirjutamisel suur- ja väiketähtede kirjutamine ja geni lähenemine sellele. Päris kenake hulk minu mestimiste-konfliktide jne hulgas moodustab noorema põlve sugupuu-uurijate hoolimatus nii enda kui teiste suhtes. Või on see laiskus shift-klahvi vajutamisel. Või on see õigekirja mittetundmine. Kõik nimed kirjutatakse valimatult väiketähtedes ja geni jaoks tekitab see korralikult kirjapandud suurtähtedega nimedega uue mestimiste jada. Mina küll ei tea maailmas riki, kus ladina tähestikus nimesid väiketähtedega kirjutatakse. Seetõttu võiks kuidagi püüelda selle poole, et iga nimelahter jõuga saaks endas igale eraldi nimele suure esitähe ja ei tekiks sellist ebameeldivat olukorda, kus oma sugupuu vastu huvi tundev maimuke peaks saama tema sugupuu liitmisel halvustavaid märkuseid, et ta profiil tahab parandamist enne korralikult kirjapandud sugupuusse liitmist.
Päikest
Aivar

Tere Aivar Reidla

See on ka minu jaoks täiesti mõistmatu kuidas saab üks eestlane nii madalale laskuda, et kaotab igasuguse austuse oma esivanemate ja pereliikmete suhtes ning kirjutab isikute, aga tihti ka kohtade, pärisnimed kas siis läbivalt väiketähtedega või siis KARJUVALT ainult suurtähti kasutades?!

Sellel teemal postitan ma Geni hooldajana neile nädalas ca 300 kirja ja see arv kahjuks kogu aeg kasvab.

Ja Geni teeb mestimisel alati väiketähelistel, SUURTÄHELISTEL, SEgaTähelistel ja Korrektsetel vahet sest paljudes keeltes ning kultuurides on nimekujud nagu McCartney, o'Connor, DeWito, VanGogh jt just ajalooliselt kindlate suur- ning väiketähtede paigutustega.

Kas Eesti koolides enam pärisnimede õigekirja ei õpetatagi? Või on tegu mingi pedagoogide uuelaadse streigiga - et õpilased hakkavad pärisnimesid õigesti kirjutama alles pärast õpetajate palgatõusu?

Jaksu kõigile

Lauri

Vaike Murumets Selgub, et mainitud Liisi Pärsik kirjutas 2008 aastal TÜ-s seostuval teemal bakalaureusetöö mille annotatsioon on leitav siit: http://www.lote.ut.ee/399198

Akadeemia artikli andmik on siin:
https://www.etis.ee/portaal/publicationInfo.aspx?PubVID=0&Langu...
ja ingliskeelne kokkuvõte "Liisi Pärsik, Taavi Pae - Regional differences in Estonians' first names in 1840" siit leitav:
http://www.eurozine.com/articles/2011-03-28-akadeemia-en.html?filen...

Geni kasutaja ehk autori Liisi Pärsik lahkel loal on nüüd huvilistel võimalik tutvuda tema 2008 aasta tööga pdf kujul siin:
http://www.liisiparsik.planet.ee/nimed/L%f5put%f6%f6_Liisi_P%e4rsik...
(see 48 lk ja 1,2MB oli kahjuks Geni dokumentidesse lisamiseks pisut liiga suur)

Akadeemia artikli autoriõigused aga kahjuks ei luba autoritel Private User ja Liisi Pärsik seda levitada. Külastage raamatukogusid ja lugege ajakirja 2011 3-ndat numbrit.

See nimedejutt läheb küll asja ette - tänud Liisile, Taavile ja Laurile:)

Sooviksin tõstatda veel ühe probleemi laiale ringile. Minu esivanemad on pärit Vana-Vändrast ja seal oli minu arusaamist mööda vähemalt 4 eri liini Tomsoneid. Mingil määral nad ka kattuvad. Kuidas peaks neid ersaldama?

Juhan Tomson Miks neid peaks eraldama? Mis moodi nad üldse peaksid kokku käima kui nad eri liinid on?

Eestis tuntud perenimesid: Ling, Post, Meier jt on muudes riikides/kultuurides (Hiina, Inglismaa/USA, Saksamaa) ja seega ka Genis tuhandeid. Miks peaksime püüdma neid kuidagi spetsiifiliselt eraldada?

Lauri

@Lauri Kreem Äkki oskate sel juhul lahti seletada, 1826 a nimepanekul olid kõik Tomsonid Uue-Vändra vallas (Vändra vallas) pandud ühte punti. Perenimi XVIII. Neid on vähemalt viis eri peret. Vähewmalt mina mingit viidet nende sugulussidemele ei leidnud. Samas jooksevad nad mitmeid kordi läbi abielude sisse.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.295/5:4

Juhan Tomson antud kohas on Tomsonid ühes pundis lihtsalt seetõttu et nad said ühe perenime, vaata läbi kõik antud talud (16, 17, 23,29, 92, 98, 125, 130, 186, 208) ja siis hakkab ehk ajas tagasi minnes välja tulema ka kas neil oli ka mingi sugulus omavahel. Antud leht on lihtsalt perenimede indeks kus kõik sama nime saanud on koos.

Kas samas piirkonnas (mõisas, kihelkonnas vms) mitte polnud keelatud sama perenime panek neile kes polnud omavahel lähemad sugulased?
Ise uurisin näiteks välja, et Kolgakülas said nime "Adamson" kõik ühe, 1751 sündinud mehe pojad ja pojapojad ja ei keegi muu. Ka Risti kihelkonna andmetesst tundub, et see oli üldine tendents. Erinevaid nimesid pandi küll vendadele ka.

Eks ta loogiliselt peaks niimoodi olema küll. Eks kaevan edasi.

Siiski, samas mõisas, sama perenimi erinevatel peredel võis olla küll.
Ühte juhust ma kohe meelega otsisin ja sain tagasi minna üle 100 aasta, ometi ei leidnud mingit vihjet liinide ühinemisele. Küsimus siis selles, et talu sulane, kui peremees said ühe perenime, mis oli pandud talunime järgi. kõik sulase vennad aga said erineva nime.
Loomulikult võis olla ühinemine veelgi varem, aga see kindlasti polnud enam perenime andmisel oluline.

Private User Mina mäletan Fred Pussi loengutest/esitlustest küllalt juhtumeid kus sama nime saajatel polnud mitte mingit sugulust. Nad olid lihtsalt kas siis samast külast või sama talu peremehe ja sauniku pere vms.

No kui nüüd neid kohti vaadata, mida mina olen uurinud, siis ma olen suht veendunud, et kui veel sada aastat saaks tagasi minna, siis leiaks ka antud peremehele ja sulasele suguluse, kuid jah, see polnud küll ühise perenime põhjus.
Teisal sai uuritud Aguraijujaid ja neid ühendava esiisa kõrgaeg oli ikka 100 aastat enne nimepanekut, surma aeg pole teada. Algul ei saanud ka Aguraijujaid kuidagi seostada.

Õige ta on, et nimedepaneku reeglites oli taoline keeld olemas -- ühes mõisa piirkonnas mittesugulastele sama nime panek oli keelatud -- aga sellest lihtsalt ei peetud alati kinni. Eriti torkab see silma Liivimaa poolel.

Siin väärt ülevaade nimedesüsteemide ajaloost Rootsimaal:
http://www.algonet.se/~hogman/Naming%20practice_eng.htm

tere! извините я из Грузии по эстонски не знаю, я служил там в Кохтла Ярве и у меня из Раквере были друзья. Тоомас Поом и его семья.я хотел найти их. спасибо за ответ

Post deleted by Private User on Feb 13, 2012 at 1:42 PM

Тоомас Поом, Vahtra Pst 91, Rakvere
телефон мобильный: +372 5812 8972 или +372 50 88 497