Eesti nimede soovituslikud kujud

Miks peaksin risustama kirjapilti kõikvõimalike märkidega? Tulemus nagu matemaatikavihikus. Olen terve elu elanud maal ja seepärast tean, kuidas maal ka veel tänapäeval inimesi kutsutakse: ikka talunimi ja eesnimi koos. Lapsena ma kõigi ümberkaudsete külainimeste priinimesid ei teadnudki. Küll aga tundsin Talli Jaani, Tooma Lillit, Rehe Mihklit... Mida põlastusväärset on nendes nimedes, et midagi kuhugi peita ja sulgudesse aheldada?
"Loogikat mitte taipavamana" olen endiselt seda meelt, et ei ole arukas samastada priinime ja talunime. Näiteks: Vigala khk eri paigus on asunud vähemalt 6 Kaubi talu. Ühel juhul on sellest talunimest saanud ka liignimi. Kui nüüd ristida kõik nende talude priinimede eelsed rahvad ka veel Kaubideks oleks see lihtsalt asjatu sogamine.

Eesnime ees talu nime kasutamine ei lase samuti mõttetul sarnaste profiilide pilvel tekkida.

Puudu on lihtsalt talunime lahter :D
Ma siiski ei paneks eesnime ette, sest neid muutuvaid talumimesid võib palju olla, aga agaramalt võiks kasutada ka välja "hüüdnimed, muud nimed".

Частный профиль Ma arvan, et kõigil, kelle on ninaots on linnatolmu kõrval ka laudasõnnikut nuusutanud, on selge, et isegi 150 aastat pärast perekonnanime saamist polnud see kohalikus mõõtes oluline. Hoopis olulisemaks on see, kust kohast keegi pärineb See paneb su külas paika ruumiliselt ja seisuslikult.
Kui ei taha perenime kohale midagi kirjutada, saad lombaka Geni, aga kui see teeb õnnelikumaks, siis peab vaid lootma, et kõik ümberkaudsed on sellise õnne jagamisega rahul. Mõnel ninakamal võib siiski tekkida soov asja parendada.
Seega ei teeks paha kokku leppida, et kui siiski perenime kohale kirjutada talunimi, oleks mõistlik see kuidagi tähistada.
Need tähised näivad matemaatilised, kuid tegelikult on hoopis loogika sümbolid.
See ei tähenda sugugi, et nad oleksid loogilised, olgu nad loogelised või kandilised, Nad on lihtsalt vajalikud, sest muidu ei saa Geni piiratud võimalustega struktuuris olulisi asju üksteisest eristada.

Üks on kindel - mis iganes kujul neid nimesid ka ei kirjutata, ei ole ükski nimekuju väärt seda, et inimesed omavahel tülli läheksid.

Ma räägin vahepeal loo oma emalt kuuldu:

Olnd Otepää kandis neil selline mees nagu Jaan Vaene
tollel poeg Otto Vaene

viimast tuntud AINULT nimega "Vaese Jaani Ott"

nii läinud Ott vallavalitsusse ja tahtnud nime vahetada, et tal halva kõlaga nimi. Ametnik uudistanud, mis nime ta omale tahab? Vastus valmis "Briljant"

Tehtud siis mehele selgeks, et see väga sobilik ei ole ja lõpuks leitud ilus ja igati sobiv nimi "Kaljuvald". Jutud aga tilkusid (nagu tänapäevalgi)

Elu lõpuni tuntud teda nime all "Vaese Jaani Ott Briljant Kaljuvald"

Vabandan, kui kellelegi liiga teen, kelle nimi eeltoodutega kokku läheb või lugu perekonda puututab - ajalugu on vahel julm.

Aga igatahes mu ena seda mulle jutustand, ja kui mõned aastad tagasi (juba peale taasiseseisvumist) lehest surmakuulutust nägin "Otto Kaljuvald" - siis ema kinnitas, et võib jahh sama mees olla.

See siis lugu nimedest.

Henn

Onomastikat korduvalt teavitatud, ja lõpuks saadud ka vastus, see projekt tehti kunagi diplomitööna ja raha küsimata ning nüüd server vananenud ja hooldamata.
Kui raha leitakse võib seda tulevikus jätkata.

Tõepoolest, pakuks, et enamikel juhtudel saadi perekonnanimeks hoopis teine nimi kui kandis talu, milles elati. Veel enam, need seosed võisid minna risti - Kaubi talu peremees sai perekonnanimeks Ots, Kaasiku talu oma Kaup, Otsa talu oma Kaasik jne. Kui nüüd kirjutada kõik mitte-eesnimed perekonnanime lahtrisse, lähevad esiteks segi inimesed, kellel tegelikult oli perekonnanimi ja need kellel tegelikult polnud (osad Geni-kasutajad veel pööravad talunime nimetavasse käändesse) samuti eri vahmiilide esindajad. Groteskseks läheb asi siis kui perekonnanime lahtrisse on kantud nii talunimi kui perekonnanimi. Kuvanimega jändamise mõttekuse osas kuulan heameelega selle pooltargumente.

Nimede eestistamisel soovitaksin siiski noolt ← Hoidke all " Alt " klahvi ja lisage parempoolselt numbrilaualt " 27" tekibki see nool ja näitab mis nimi muudetud milleks.
Eesnime järgi peaks olema inimese viimane perenimi, sest selle nime järgi teavad teda järeltulijad ja enamus tema eluaegseid. Naistel tihtipeale jäetud kaks perenime vene ajal ja hilisemal ajal siis on niigi " - " sidekriips kahe perenime vahel.
Kaldkriipsuga " / " soovitaksin lisada perenimed kui erinevad abielud jne. Inimesel ongi olnud erinevad nimed ju mitte eestistatud. ← oleks oluline näitama perenimede eestistamist

On ju loogiline?

Andri Riidiga igati nõus, talunime peaks näitama kui enam ei oska kaugemale minna, et oleks märgitud kellega tegu. teistel parem orienteeruda ja otsida aga seda ikkagi mujal andmetas mitte profiilis õige nimena. Ei ole see talu nimi kirikuraamatutes eesti läbilõikes nii primaarne midagi. Vahel vajalik vahel mitte.

Kas aastal 2010 tuleks inimese kirjeks panna Emilie Tomp või Tombu Miili ? Mis on passis, mis hauakivil? Reaalne olukord.

Priit: Enne perenimesid ON talunimi (pluss enamasti isanimi) primaarne.
Ja veel, mis klahvi sa soovitaksid erinevate nimekujude korral, nt. Vreintaal ~ Freunthal.

Ma usun, et märkide osas me siin konsensust ei saavuta, kui need pole just väga lihtsad ja loogilised - et uus kasutaja näeb ja võtab kohe omaks (ilma siia arutelusse kiikamata).

Niisamuti Arne - ma ei usu iial, et kõik suudaks talunime perenime lahtris ühtmoodi tähistada. Ja kui pooled inimesed märgivad nt. kandilistesse sulgudesse talunime ja teised pooled rekonstrueeritud perekonnanime, siis on kõik jälle segi nagu puder ja kapsad.

Mari Sarv - talunimi oli oluline küll ja seda veel XX sajandi lõpuski. Ka minu teadsin kodukülas inimesi talunime ja eesnime järgi ning perekonnanime vahel üldse mitte. Aga see siiski ei tähenda, et ma paneksin oma vanaema Genisse kirja AINULT kui Joosepi Helmi.

Vreintaali / Freunthali osas soovitaksin just kaldkriipsuga varianti, sest sellest on kõige paremini aru saada, et tegemist on sama nime eri kujudega. Ja klaviatuurilt lihtne leida ka. Ise kasutan seda varianti siiski väga harva, püüan leida ühe kuju, mida eksponeerida ja teised panen muu nime lahtrisse. Kui viitsin muidugi.

Sulgude kasutamine on kompromiss erinevate äärumuste vahel. Ühelt poolt siis need fundamentalistid, kes ei luba perekonnanime lahtrisse üldse midagi kirjutada, kui inimesel juriidiliselt korrektset perekonnanime polnud. Ja teiselt poolt koolkond, kes paneb sinna rahumeeli lihtsalt talunime või isegi talunime koos perekonnanimega a la Jaan Uustalu-Kask.

Erinevate sulgude kasutamise ajendiks sai Частный профиль kirjeldatule sarnane olukord, kus talunimest sai osade talu elanike jaoks ka perekonnanimi. Õigupoolest oli sama nimega talusid koguni kaks ja elanikud vahetusid, nii et segadust rohkem kui rubla eest.

Kui valida on talunime ja ekstrapoleeritud perekonnanime vahel, siis eelistan ma perekonnanime lahtris viimast, aga võimalusel lisan kuvatava nime väljale ka talunime. Või mitu talunime, sest ega siis üks õige Eesti mees elu jooksul ainult ühe taluga ei leppinud. Näiteks [Keldriaugu → Sepa] Abram {Appelberg}, [Kannisepa → Kerde] Rein {Kerde} ja [Laasi / Kesa] Madis {Malmus}.

Talunime olen lisanud ka inimestele, kellel perekonnanimi olemas oli, aga seda siis ainult kuvatava nime väljale, näiteks [Suitsu] Mart Appelberg.

Kindlasti on sellised sulgude ja nooltega "teoreemid" mõnele inimesele liiast, aga minu arust siiski üsna hästi mõistetav ka ilma legendi lugemata.

P.S. Ega siis ükski nendest meestest polnud nii kehv, et tal nii vähe nimesid oligi, kui teoreemi mahub. Kõigil jätkub midagi ka muu nime lahtrisse :)

Ants Uustalu - oleks tore küll, kui sellel vanal heal talude ajal oleks inimesel olnud ainult üks ja kindel nimi. Aga vähemalt minu kogemus näitab seda, et Tombu Miili Jürist sai väga sageli elu jooksul mingi muu Jüri. Ehk kui Jüri läks Mäe Jaani juurde sulaseks ja sai hiljem tema asemel peremeheks, siis oli ta juba Mäe Jüri. Ja tema poeg oli Mäe Jüri Jaan.

Kas ei sobiks kõige paremini kasutada "Nickname" ehk hüüdnime välja kui keegi oli või on ka tihti tuntud tema talunime järgi.

Geni ostsing vist leiab isikut selle järelt ka üles.

Ees ja Perekonnanime väljad peaksid olema ainutl ametliku nime jaoks, nii kui nad on registreeritud kirikuraamatusse sünniajal.
Kui hiljem on kirikuraamatus ehk Saagas näha erinevusi siis neid lisada "About Me" osasse selgitusega ja viitega Saagast, kui see on olemas.
Ainult kasutada sulgusid ehk kaldkriipsu ehk nooli kui on tegemist Saaga ehk ametlikude nimedega.

"About Me" osas peaks alati olema selgitus... nätieks et eestitas oma nime aastal 1934. jne..

Lilian, kirikuraamatus sünniajal enne perenimede panemist ongi täiesti ametlikult nt. Hansu Jaani Jaagu Reinu Jaak (ja enne teda Hansu Jaani Jaagu Rein, Hansu Jaani Jaak ja Hansu Jaan). Kui ma paneks nime kohale lihtsalt Jaak, siis ma ei tunneks teda kuidagi tuhandete samanimeliste seast ära.

ps. Ma olen liiga laisk selleks, et paralleelselt kaht lahtrit täita - eesnime ja kuvanime oma (kuna ma ei näe sellel erilist mõtet ja ps, olen kuvanimede näitamise endal üldse maha keeranud)

Olen Liliani pakkumisega päri. Kui minu vanaisa oli Jaan Vihmann, kõik tema põlvkonna vanused ja ka lapsed teadsid teda Kustu Jaani nime all. Miks mitte siis hüüdnime lahtrit kasutada.
On ju veel keskmine nimi, mida saab ka kasutada ja lõpuks ka selgituste kohad neile, kes tahavad seda asjaajamist nii filigraanseks ajada.
Tuleks võtta asja loogiliselt ja mõistusega.
Ilusat püha jätku kõigile!

Olen Liliani pakkumisega päri. Kui minu vanaisa oli Jaan Vihmann, kõik tema põlvkonna vanused ja ka lapsed teadsid teda Kustu Jaani nime all. Miks mitte siis hüüdnime lahtrit kasutada.
On ju veel keskmine nimi, mida saab ka kasutada ja lõpuks ka selgituste kohad neile, kes tahavad seda asjaajamist nii filigraanseks ajada.
Tuleks võtta asja loogiliselt ja mõistusega.
Ilusat püha jätku kõigile!

Täiesti ametlikult kirikuraamatus on ka koos eesnimega liide "ühhe hulkusse värdjas", no kohe ei tahaks seda nii kirja panna.
Tegelikult oli ametlik nimi suuline ja igaüks pani seda kirja nagu heaks arvas. Kirjutatu ei olnud tähtsam kui öeldu, nüüd on vastupidi.

Jah, kahju kohe et ei saa sinna neid nimesid (ja kõike muud) kuulama minna :]

Pooldan ikkagi seda moodust, et nagu nii nagu kirikuõpetaja on sünniregistrisse näiteks - Tombu Jüri Jaagu Jaak - kirja pannud, nii see ka ainsa nimena suguvõsatabelisse kirja pannakse. Nii on see üheselt arusaadav ükskõik kui paljudele, kes hakkavad omakorda kirikuraamatuid uurima. Ja kui Jaak naabertalusse Kompsu Mariga abielludes koduväiks läks, siis poeg oli juba näiteks Kompsu Jaagu Jaan, ja kogu lugu. Miks ja kuidas see kõik juhtus on jutustava osa teema. Ühes lahtris ei saa ju kogu ajalugu ära jutustada. Pealegi paistab, et ka lihtsad asjad ei ole Genis üheselt arusaadavad. Näiteks abikaasad on enamuses antud ühise perekonnanimega, mingid kombinatsioonid sulgudes, topelt nimed. Eriti häirib abikaasade ühine nimi. Kriips kahe nimekasti vahel peaks tähendama abiellumise momenti, kus pruudil on veel teine nimi. Vaatad neid ühenimelisi ja mõtled ega nad enne abiellumist kaugelt sugulased polnud, ja klõbista, et naise formaati lähemalt uurida. Ise olen hakanud teraselt jälgima, et naised oleksid neiupõlvenimega ja et midagi sulgudesse ei tekiks.

Ants Uustalu Milleks Genis siis neiupõlvenime lahter on?
Miks sa arvad et naise peab vaid neiupõlve perekonnanimega kirjutama? Ometi võttis ta abiellumisel ju mehe nime ja selle pani ju siis kirikuõpetaja ainuvõimalikku usaldusväärsesse allikasse (nagu sa ise kirjutad) kirja.

Millise kriipsu ja kuidas kavatsed lisada kahe nimekasti vahele?

Nimede kuvamist puus saab edukalt sättida
http://www.geni.com/account_settings/name_preferences

Ise kasutan seda et igal pool on kuvatud ka neiupõlvenimi, ehk siis "Näita neiupõlvenime sulgudes". See mõjub siis nii puuvaatesse, profiili vaatesse kui ka profiilide ühendamisel ("mestimisel") kenasti näha.
Samuti siis kasutan ka keskmise nime (lisanime) näitamist ja sellest kuvanimest olen üldse loobunud. Eks igaüks teeb omad valikud seal.

Nimede kuvamist saab jooksvalt muuta ka puuvaates. Valid alt "Eelistused>Nimed" ning teed omad valikud. Asi toimib, kui me kõik täidame lahtreid nii nagu süsteem ette näeb, neiupõlvenimi neiupõlvenime lahtris jms.

TALUNIMI
Ma olen kasutanud Eesnime ja Perekonnanime ametlikuks nimeks nii kuidas see on dokumentides ehk kirikuraamatutes. Kui dokumentides on variandid, siis kasutan nooli ehk klambreid ja lisan selgitus About Me/ Lisateave juurde.

Varematel aastatel kui veel ei olnud perekonnanime siis kasutan nime mida kirikuraamatus oli, näiteks Rämsli Ado ja jätan perekonnanime täitmata. Kui nimell oli mitmed variandid, siis panen neid HUUDNIMEDE juurde kuna otsing leiab neid ka ülesse.

Hiljem kui oli ka perekonnanimi olemas siis panen ainult ametlikud nimed pannud Eesnime ja Perekonnanime lahtritesse.
Kui neid ka kutsuti talunime järele, siis panen need nimed Hüüdnime lahtrisee.
Leian nad alati ülesse otsinguga, kuna saab ainult talunime sisse panna (näiteks Ukri) ja otsing leiab kõik kellel ka on hüüdnime talu järele, näiteks "Ukri Marta."

Lilian

Tere, aga mida te teete sellisel juhul kui vanemate kohta on teada talunime järgi rahvusarhiivist ja lstel on erinevad perenumed?

@Toomas Panker. Ma olen sisse pannud nii kuidas nende nimed on dokumentides.
Vanemad ja lapsed on Genis ühendatud. Kui tead ühe nime siis leiad puus kõik kes on temaga seotud.
Isa võib olla "Suurejõe Andres" ja poeg võib olla "Juhan Rannamets."

Tere.
Olen suht algaja tegelane ja tahaks seda puud ikka ilusti teha.
Mul selline küsimus, et kuidas on lood muu info sisestamisega? Mul on näiteks 19 inimesel märgitud rahvus - eestlane12; Estonian6 ja üks lihtsalt eesti :)
Kas peaks seda infot sisestama eesti keeles või nagu Geni ette söödab - inglise keeles? Sama jama ka muude andmetega(sünniriik, usk, keeled jne). Statistika leht läheb nii päris kirjuks ja kuidas Geni seda kõike koju ajab.

Nendele kes elementaarset infot Genis valesti sisestavad peaks Geni adminnid peale hoiatusi mingid piirded või mestimis keelud peale panema.

Lisaks Geni tiimilt ootaks kindlasti mingit lisa nupukesi millega saaks näha ja ümberlülitada puuvaateid omandivormis. Mul on palju mestituid iskuid ja liidetuid sugupuusi. Kuid seal ringi liikudes ei saa enam aru kus on minu puu ja kus kellegi teise. Näiteks: sisestasin ühte peret 3x enne kui see minu puuvaates nähtavale jäi. Kas sisestasin seda kellegi teise puuse ja see kustutati ära ei oskagi enam tagant järgi päris täpselt öelda. Kuni on ilus koostöö on kõik kena. Aga kui ühel päeval keegi otsustab pool metsa maha võtta ja minema minna, kas minu puust jääb järgi hambutu naeratus? Ma ei sooviks seda. Eelistaksin näha ikkagi oma hallatavat sugupuu kihti nii hästi või havasti kui ta mul on.
Teine jama on minu arust Admin-õigused. Mul on siin puus paar frukti siginenud kellel poleks nagu siia (minu sugupuuse) asja. Ja nüüd on mul puus mingid liigsed elemendid kellele minu õigused ei kehti. Ühtse Geni vaates on see kindlasti kena aga minu suguvõsas oleks nagu tripper sees.
Ah - printimisest polegi midagi rääkida ja teema läheb käest ära...

Jõdu ja jaksu teile.
Riho

Tere!
Puuvaates on väga palju nupukesi ja linnukesi. Genis ei ole puu kellegi oma omandivormi mõttes.
Isiklikult soovitan sugupuud teha mitte ainult Genis. Oma arvutis peab olema kindlasti varuvariant. Kui teil veel ei ole, tehke gedcom fail Genis http://www.geni.com/gedcom
Puuvaates kuvatakse keskse isiku seosed teiste isikutega. Seoste kuva saab muuta väga erinevalt: valida kuvatavate põlvkondade arvu, kas esivanemate puhul näidatakse ka nende õdesid-vendi või mitte, jms. Saab muuta ka keskset isikut.
Kui te sisestasite ühte peret 3x ja ta ei olnud Teil nähtav, siis viga on milleski muus, kui see, et sisestasite "kellegi teise puusse", seda asja ei ole olemas. Kui keegi kustutas, siis vaadake http://www.geni.com/list/deleted ja Te saate need taastada. Kui neid seal nimekirjas ei ole, siis ei ole neid kustutatud.
Peale isikute sisestamist ei tule nad kohe ka otsingiga välja. Selleks läheb umbes nädal.
Võib vaadata ka http://help.geni.com/ ja http://wiki.geni.com/

Tänud @Maidu Leever
Sain tiba targemaks ja kui need lingid läbi lappan siis kindlasti veelgi.
Algajatele tuleks Genis kohe kindlasti kuidagi mingi ABC või need 10 käsku ette sööta.

Varundid on mul mingil määral olemas aga mis programmi soovitaksite arvutisse. Brother's Keeper näiteks ei loe gedcom failist täppitähti ja muudab selle info suht mõttetuks.

Riho.

Kuna teemaks on ikkagi Eesti nimed, siis soovitan kõigil, kel võimalik tutvuda viimases (3/2011) Akadeemias ilmunud Liisi Pärsiku ja Taavi Pae artikliga "Eesnimede piirkondlikud erinevused Eestis 1840. aastal".

Tere,
Mind häirib viimasel ajal nimede kirjutamisel suur- ja väiketähtede kirjutamine ja geni lähenemine sellele. Päris kenake hulk minu mestimiste-konfliktide jne hulgas moodustab noorema põlve sugupuu-uurijate hoolimatus nii enda kui teiste suhtes. Või on see laiskus shift-klahvi vajutamisel. Või on see õigekirja mittetundmine. Kõik nimed kirjutatakse valimatult väiketähtedes ja geni jaoks tekitab see korralikult kirjapandud suurtähtedega nimedega uue mestimiste jada. Mina küll ei tea maailmas riki, kus ladina tähestikus nimesid väiketähtedega kirjutatakse. Seetõttu võiks kuidagi püüelda selle poole, et iga nimelahter jõuga saaks endas igale eraldi nimele suure esitähe ja ei tekiks sellist ebameeldivat olukorda, kus oma sugupuu vastu huvi tundev maimuke peaks saama tema sugupuu liitmisel halvustavaid märkuseid, et ta profiil tahab parandamist enne korralikult kirjapandud sugupuusse liitmist.
Päikest
Aivar