|
Private User
12/30/2009 at 5:55 AM
|
|
|
5/2/2010 at 3:23 AM
|
Olen veidi aega nimede eestindamise märkimisel kasutanud Hennu soovitust #9 (perenimi: Altname → Uusnimi). Kas keegi pole mõelnud variandile perenimi: Uusnimi ← Altname? Sel juhul paistaks nimi puus sarnaselt viimasele kasutatud ja sisseharjunud kujule (algab Eesnime ja Uusnimega) ja kuvamisloogika oleks veidi sarnasem neiupõlvenimede omale -- "mahajäetud" nimi/nimed lõpus. |
|
|
Private User
5/2/2010 at 4:47 AM
|
|
|
Private User
5/2/2010 at 7:03 AM
|
|
|
5/2/2010 at 7:48 AM
|
Olen ka ise selle peale mõelnud. Kui Henn oma soovitustes nüüd nooleotsa idast läände tõstab, siis teen oma profiilid ka ümber :) Sisseharjunud kuju osas tuleb muidugi arvestada sellega, et osa inimesi veetis suurema osa oma elust Altname'na ja mõnedel juhtudel on isegi hauakivil see nimi, kuigi elu lõpus toimus ametlikult nimevahetus. |
|
|
Private User
5/2/2010 at 8:50 AM
|
|
|
5/2/2010 at 9:16 AM
|
||
|
|
Private User
5/2/2010 at 10:29 AM
|
Kui aus olla, siis ma ei saa täpselt aru miks teil on vaja kogu info just nimeväljale panna. Lõpeks on olemas väli "hüüdnimi" (nickname). Samuti võib inimese infosse kirjutada igasuguseid jutte, alates talude nimedest kuni kirikuraamatute veidrusteni.
|
|
5/2/2010 at 10:46 AM
|
Mulle meeldib Vaike ettepanek. Seni olen kasutanud tavalisi sulge (ja vajadusel siis puhul topeltsulge, mis tuleb võrdlemisi harva ette, kuid ei näe eriti hea välja). Aga nool < on tõesti lihtne ja selge. Sirje, eri nimekujud nimeväljal on head selleks, et geni oma mõistusega suudaks eri puudes olevad samad isikud kokku viia. Eks igaüks sisestab omad andmed ikka nii, nagu talle paremini sobib, ses mõttes on siin demokraatia ja keegi teistele ettekirjutusi teha ei saa. Puude ühendamisel tuleb kuidagi konsensus leida. |
|
|
5/2/2010 at 11:01 AM
|
Olen üldiselt igati nõus sellega, et kogu elulugu ja seitset erinevat nimekuju pole vaja nimeväljale mahutada! Kuid kuna suurem osa inimesi soovib eestistatud nimede puhul siiski näha mõlemat nime, siis olen mina püüdnud mõlemad kirja panna. Noolte kasutamine võimaldab teha selget vahet neiupõlvenimedega. |
|
|
Private User
5/2/2010 at 11:27 AM
|
Miks ma ei soovitanud kohe kasutada < ja > märki. asi on selles, et neil on XML ja HTML keskkonnas eri tähendus ja ma kohtan siin seal sageli olukordi, kus mingi rakendusviga < või > märgi kodeerimata läbi laseb aj tulemuseks on vigane veebileht. Geni 2008 aastal ja 2009 aasta alguses täheldasin seda ka Genis. Seepärast soovitangi nooli pigem Henn |
|
5/2/2010 at 11:48 AM
|
Klaviatuuri nooled, st märgid suurem ja väiksem ei ole kindlasti veatud, näiteks minu perekonnanimede loendis on küll ilusti kirjas, mitu inimest on perekonnanime Kiesemann eestistanud Murumetsaks, kuid kui lingile vajutada, siis on tulemuseks 0. Aga sama tulemus on ka muudel variantidel, nagu nimede eristamine kaldkriipsuga või samal nimeväljal sulgudesse panemine.
|
|
|
Private User
5/2/2010 at 12:47 PM
|
|
|
5/2/2010 at 1:12 PM
|
Kui alt+26 ja alt+27 igal juhul ja kõikides süsteemides õigesti töötavad, siis võib neid kasutada küll, lihtsalt mõte mingitest kopeeritavatest nooltest ei kõlanud minu jaoks veenvalt. Esialgu tundub, et Genis töötab "päris" nool tõesti paremini. Aga diskussioon algas ju hoopis noolte orientatsioonist - kas tuleks need koos nimedega teistpidi pöörata? |
|
|
Private User
5/2/2010 at 1:26 PM
|
Juba kasutusel.
|
|
5/2/2010 at 1:34 PM
|
||
|
Private User
5/2/2010 at 2:56 PM
|
|
|
Private User
5/3/2010 at 12:16 AM
|
Ma arvan, et kordi olulisem, kui kuidas nimesid noolekeste abil ühendada, on siiski kõik kasutatud nimevormid (nt. Allisson, Allison, Hallison, Hallisson) ritta panna - erinevatel aegadel ja/või erinevates raamatutes on erinevad ja asjade korrastamise ajal võisid lähisugulased saada erinevad nimed, ehkki algselt sama nimi ...
|
|
5/3/2010 at 12:27 AM
|
||
|
Private User
5/3/2010 at 12:39 AM
|
"about me"
|
|
5/3/2010 at 2:21 AM
|
Igati nõus viidete vajalikkusega, ilma allikateta on teie sugupuu poolik! Ja viited Saagale peaksid olema kindlasti täpsed, st rohelise raamiga. Viidete paiknemise koha osas on olukord veidi keerulisem, sest Geni ei ole selles osas eriti mõistlik. On olemas küll vaheleht (tab) Allikad (Sources), kuid see ei võimalda Saagale lingiga viidata. Seetõttu olen ka mina üldiselt pannud viited, kui neid ei ole liiga palju, about me kasti. Tegelikult aga peaks seal olema hoopis ülevaatlik jutt inimese kohta, mitte lingirägastik, sest see on nähtav ka puu vaates. Seetõttu olen kasutanud rohkete viidete puhul võimalust viidata konkreetsete sündmuste juures, need on nähtavad timeline vahelehel. Ilmselt on mõistlik about me kasti lisada märkus, et rohkem infot on sündmuste juures, minu kogemuse järgi ei taipa inimesed muidu sinna vaadata. Sünni- ja muude kohtade märkimine on samuti keeruline teema, kuid samas ülimalt oluline. Ise olen praeguseks jäänud järgmise praktika juurde. Näiteks kui sünnikoht on Lehmjal, siis võtan lahti Edit location details ja märgin esimesele reale place name "Lehmja (Rosenhagen), Jüri khk", teisele reale country "Estonia" ja kolmandale reale state/province "Harjumaa". Kihelkonna puhul ma saksakeelset nimekuju ei pane, aga mõisate ja valdade puhul on sellest suur abi. Kindlasti tuleb need väljad täita Edit location details vaates, mitte üritada sisestada otse place of birth väljale! Kui kasutada veebilehitsejana Chrome'i, siis pakub ta juba sisestatud nimesid järgmine kord ise ja tööd on hulga vähem. Isikunimede osas ma sellist praktikat, kus kõik teadaolevad kujud + muud eluloolised andmed üritatakse nimeväljale kirja panna, ei poolda. Tuleks ikka üks nimekuju välja valida (kuigi see võib olla keeruline ja vaidlusi tekitav) ja ülejäänud panna nickname väljale. Geni otsib ka nickname väljalt! |
|
|
5/3/2010 at 7:02 AM
|
Viited! :) Jah, minul ongi osaliselt selline poolik töö :) Nimede kahtlused, vahel aastatega etc. Aga pere on ka laiali: Eesti/Rootsi/Norra/Saksamaa/Šveits/Austria/US/Kanada/Lõuna-Aafrika/Austraalia/Jaapan (!?) jne. Otseste allikate uurimine läheb üsna kõveraks ja keeruliseks. Ise märgin profiile näiteks nii, seal kus infot on leida: ------------------------ Place Name: Skrädarns
+ lisan veel elukoha 'Overview' > 'About', kui tean: Living Residence Homestead / Farm: Peters
Helene Lena Pöhl
------------------------ Siin ma ei ole veel RA/Saaga jöudnud, aga katsun ikka midagi konkreetset alati pakkuda kui olen leidnud mingi text/etc mis saaks profiili kvaliteeti pisut tösta ja huvitavamaks teha: Hans Pöhl
------------------------ Wikipedia references anyone? :) Anders Fredrik Beckman
Sven Isak Danell
------------------------ Teil on Eestis väga kena RA/Saagat kasutada, ei ole veel jõudnud seda 100% korralikult ära õppida aga lõpuks pean ju ikka tegema - parem varem kui hiljem - fakt või väljamõeldis. Ise valid :) Kuigi et kõik sellised 'riistad' juba olemas, arvan et paljudel pole viidete liitmine lihtsalt üldse plaanis või silmapiiril. Meil Rootsi uuriad & teadlased kasutavad tihedalt CD-ROM'e, pakkutud "The Federation of Swedish Genealogical Societies" ja "Swedish National Archives (SVAR)" käest, näiteks: * Swedish Death Index 1947-2006 (2007) [Sveriges dödbok 1947-2006]
Kas on olemas midagi sarnast Eesti kohta? Saaga on ju rohkem 'primary source' ja nimetatud Rootsi asjad 'secondary sources'. Lingistiku ei saa seal otse pakkuda, aga väga kerge, kiire ja mugav igatahes kasutada X-ref'ideks jne - kui olemas on :) Kui kellegil abi vaja mingit Rootsi pere otsa või asja välja uurida/kontrollida, aitan hea meelega. Tervitades,
|
|
|
5/3/2010 at 7:46 AM
|
||
|
|
Private User
5/3/2010 at 9:46 AM
|
@olav Eestis selliseid andmebaase digitaalsel kujul küll olemas pole.
Aga kui rääkida viitamisest, siis viitamine akadeemilises maailmas ei tähenda, et peaks olema internetilink. Kui mingeid andmeid lisada, siis viiteks kvalifitseerub palju erinevaid asju. Kui on tegemist näiteks raamatuga, siis kirjutatakse raamatu nimi, ilmumisaasta, autori nimi ja lehekülje number.
Teoreetiliselt peaks inimesed, kes sugupuu juures mingeid erilisi märke vms oluliste andmete kirjutamisel kasutavad, kirjutama ka "sõnastiku". Näiteks oma profiili juurde. Siis saaks teised ka aru millise loogikaga nooled ja sulud jms tekib. |
|
5/3/2010 at 10:32 AM
|
Sõnastiku kirjapanek on hea mõte! Häda on küll selles, et andmete sisestamise trendid muutuvad nii kiiresti, et ei jõua kogu andmebaasi kuidagi ühtsete reeglite raames hoida... Muidugi ei tähenda viitamine ainult linki Saagale ja ka viide "vanaema rääkis" on ju suguvõsa-uurimises täiesti aktsepteeritav. Ma pidasin silmas seda, et kui andmed on ikkagi Saagast saadud, siis võiks neile ka sellise viite panna, mis arvestab Geni kui interneti-keskkonna olemust. Tavalises kirjalikus tekstis oleks ju korrektne viidata hoopis säiliku leheküljele, mitte pildi numbrile. |
|
|
Private User
5/3/2010 at 12:05 PM
|
Post deleted by Private User on May 3, 2010 at 12:06 PM |
|
Private User
5/3/2010 at 12:06 PM
|
ma olen näinud (mitte küll genis) ka viita "info internetist" ... et see on ju siis samuti, pisut paraboolselt küll, "akadeemiliselt korrektne" ... sõnastik? trendid!? terminoloogia, sümbolid, nimede esitamine, põhiandmed on ju genealoogia nimelise ajaloo abiteaduse puhul kokku lepitud, julgeks isegi öelda, et ammu. minu teada isegi publitseeritud maakeeli. viidata küll ei oska. EGeS'il näikse võimalusi ja väljakutseid, et mitte öelda tegematajätmisi, olevat ... |
|
5/3/2010 at 12:08 PM
|
@Sirje + "Eestis selliseid andmebaase digitaalsel kujul küll olemas pole." Võiks siin suurem ettevõtte, kõva töö & tulevik kasum tekkida Eesti Genealoogia Seltsile, või teistele :P Saan aru et kindlasti on seda kusagil juba mõeldud ja räägitud. Rootsis sellised plaadid lähevad ca. 500-900 SEK @ 'The Federation of Swedish Genealogical Societies'. On ka teisi firmasi kes igasuguste genealoogia teemadel pakendatud produktsioone teevad (sõjaväelaste-, seppa-, meremeeste- & väljarändajate registrid jne). Küll siis inimesed ikka tahavad neid kätte saada ja ostavad ka - kirikute ja teiste vanade dokumentide uurimine on Rootsis paljudele lihtsalt liiga võõras territorium + aeg = raha - teada tahab, aga mitte liiga palju pingutada :) Lõpuks jääks asjadest iseseisvalt väga uhked ning kasulikud kultuuri & ajaloolised dokumendid - kui mitte midagi muud. |
|
|
5/3/2010 at 12:58 PM
|
Mõned taolised andmebaasid on siiski olemas ja tegemisel.
olemas on veel Hageri kirikuraamatute andmebaas
|
|
|
5/6/2010 at 5:29 AM
|
Mulle meeldib küll palju enam kirikuraamatutes tuhlata kui mingites valmis registrites otsinguid teha. Ütleks isegi, et mulle praegune asjade seis meeldib, et algdokumendid on kättesaadavad ja registreid, noh, umbes parasjagu. Personaalraamatute nimeregistrite eest muidugi olen tänulik. Olav, eks Saaga võiks ju ka kasumit teenida, põhimõtteliselt; kui neil tahtmist oleks, aga mis mõte sellel oleks.
|