Eesti nimede soovituslikud kujud

Mina olen ka kahe käega tänapäevase kirjaviisi kasutamise ehk Jüride ja Liisude poolt.

ma nüüd vabandan, kui risti, üle või põiki lähen - ei viitsi pikka juttu lugeda, aga mu mõtted on sellised:

a) nende "perenimedega" on sedaviisi, et need pole konstantsed ning (ainult) nende alusel inimest identifitseerida ei tohi;

b) mul täitsa ükskõik, kas Jürri või Jüri - vähegi kogemust ja arvestad juba mõlema variandiga niiehknii (s.t. ka meetrikas võib olla nii ja naa ja noo ka);

c) kõik see jura oleks tühine, kui vaevutaks märkima sünnikohta ja viitama alikale (tõhusa uurija 30 000 profiili ilma viiteta on mõttetu vaev, seda enam, et vead on sees ja neid parandada ei saa - usaldust enam ei ole).

Ütlen siis ka oma sõna sekka, sest kuulun ju mina nende "pahade" inimeste hulka, kes eesnime lahtrisse ainult eesnime kirjutavad ja muud nimed "viimase nime" lahtrisse, mis Geni eestikeelses versioonis kannab vist "perekonnanime" nimetust.

Ma leian, et ka "tõeliste" perekonnanimede eelsel ajal oli inimesel eesnimi ehk ristinimi ja selleks oli Jüri või Mari, mitte Järve Jaani Matsi sulane Jüri või Saare Juhani tüdruk Mari. Kõik see, mis eesnime ees oli, täitis sama funktsiooni, mida hiljem täitis perekonnanimi. See, et Geni ei võimalda valida, kumb nimi eespool kuvada, näitab tema ebatäiuslikkust, aga ei ole põhjus, miks peaks kogu kirikuraamatus nähtud jutu ühte lahtrisse panema. Mina olen näinud ka umbes sellist kirjeldust meetrikas: "aullise mõisa herra truu kubbjas Juhhan". Ja et ma peaks kõik selle EESNIME lahtrisse kirjutama, et allikatruu ja ajalooliselt korrektne olla?

Ma olen täiesti nõus, et eri tähendusega nimesid peaks eristama, aga seda saab teha ka ilma eesnime lahtrit koormamata. Et nimi puus õiges järjekorras paistaks, tuleb see lihtsalt kuvatava nime väljal soovitud viisil kirja panna.

Pole nõus ka sellega, et kuna talunimed niivõrd sageli muutusid, siis tuleks nende kirja panemisest üldse loobuda. Mõnel üksikjuhul võib tõesti olla raske välja mõelda, mis seal viimase nime lahtris peaks olema, aga enamasti see nii ei ole. Ja vajadusel saab neid nimesid ju muuta, kui andmeid juurde tuleb. Perekonnanime me ju ka muudame, kui selgub, et enne eestistamist oli inimesel hoopis teine nimi.

Perekonnanimede panemine neile, kes neid tegelikult ei kandnud - niivõrd, kuivõrd see aitab ülevaatlikkust suurendada, on see täiesti mõistlik, aga loomulikult ei saa sellega liiale minna. Kui õed-vennad said erinevad perekonnanimed, siis muidugi ei saa ühte neist nimedest nende vanematele ja varem surnud õdedele-vendadele laiendada. Kui aga nad KÕIK said sama perekonnanime, siis on puu oluliselt selgem, kui seda nime laiendada.

Võib-olla keegi on tõesti õnnelik, kui tema puus on suur hulk "zombiprofiile", kus kirjas on ainult eesnimi ja juures mullike 100+ sarnase profiiliga. Mina selles küll midagi rõõmustavat ei näe.

Allikaviidetest ja sünnikohtadest ei tahaks isegi rääkida, ikka erand, mitte reegel on see, kus ma neid teiste hallatavates profiilides kohtan. Mis ei tähenda, et minu profiilid 100% viidatud ja kohanimedega kaetud on, aga ma vähemalt tegelen sellega ega pea seda tarbetuks lisatööks.

Kohanimi ei saa mitte kuidagi asendada üht priinime. Jah, kohanimesid võeti küll liignimedena käiku aga umbropsu kohanime ja liignime samastada ei tohi- segadust kui palju. Ühe kohanimega võis märgitud olla mitu peret, kes võib-olla polnud mingil viisil sugulased. Ühe talu nimi oli laienenud sageli tervele külale. Minu kauge esiisa oli Kaubi Hans. Aga oleks viga tema nimeks kirjutada Hans Kaubi, sest sellist nime tema pere ja järglased ei võtnud. Samas priinimi Kaubi on käiku võetud, kuid hoopis ühe teise pere poolt. Maal kasvanud ja elanud inimesena tean, et inimesi kutsutakse praegugi veel talunime ja eesnime pidi (nt. Mäe Mihkel). Liignimi lisandub alles ametlikumas kõnepruugis.

Genis võiks ise ära teha: Replace "Jürri" (11161 tk) to "Jüri" :)

See ei oleks demokraatlik.

Ja pealegi, kes teab kuidas Jüri tol ajal hääldati (seda me teame, kuidas kirjutati)? Võib-olla oligi ta Jürri ja me nüüd vääname ta nime. See kõlab nagu mindki võiks Genis näiteks Aivarsiks muuta kuna see olla mu nime algne kuju. Samuti on paljud kirikuõpetajad, köstrid jne, kes me esivanemaid kirja pannud, vägagi eesti keelega kursis ja põhjendus, et see on lihtsalt tänapäeva grammatikas vale, ei päde. Ja ka grammatika pole midagi püsivat. 20 aastat tagasi ei teadnud keegi, et muuseumi võiks ka kujul "muusjum" kirjutada. Ega sellepärast veel 18. sai kirja pandud Johann veel Ivaniks muutu (kuna see on Genis levinum nimekuju) Leian küll, et nimede allikatruu kuju muutmine on kurjast ja toob segadust ainult juurde. Sama on enne 1820ndaid surnud esivanematele omistatud perekonnanimedega. Neil ei olnud enamasti perekonnanimesid, vähemalt pärisorjadel mitte.

Jürri - Jüri ja Liso - Liisu on küll puhtalt kirjaviisi küsimus, vt. nt.

http://homepage2.nifty.com/kmatsum/eestikeel/kirjaviis.html
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2
http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&am...

Eks nüansid ole murdeti ja murrakuti muidugi erinevad ... mu meelest siiski mitte nii erinevad kui vana ja uus kirjaviis.

Aga mul meeldib väga ühe oma kirjasõbra ütlemine:
milleks põlistada (kasvõi siin, Genis) sakste vägivalda meie oma eesti keele kallal.

Mul meeldib ka see, et põhimõtteliselt on siin Genis demokraatia ja igaüks võib ise otsustada, kuidas ta täpselt oma nimed kirja paneb ... ja et eri põhimõtetega puuharude kokkusaamisel on aegajalt ikka jälle põhjust sugulaste ja hõimlastega suhelda ;)

Mari,
tervitab kõikki

jälle ei viitsi nii pikka lugu lugeda - tehke mis tahate, mu esiisa on Kohilast Kapa Kõrtsu Jürri - ja katsugu keegi tast Jüri teha ...

Kaubi Hans.
Jah, oleks viga tema nimeks kirjutada lihtsalt Hans Kaubi.

Vaike profiilis kirjas olevate valemite järgi peaks see kajastatud olema nii:
Eesnimi - Hans
Talunimi perenime väljal nurksulgudes - [Kaubi]
Kuvatav nimi - [Kaubi] Hans

Sel moel on talunimed kirjas siin: http://www.geni.com/search/surname_index ja ka puuvaates 'Mine ...' all.

Geni paremaks tarbimiseks on tõepoolest vaja midagi kirjutada perekonnanime lahtrisse, sest muidu on esivanem küll olemas, aga otsimine ja ülesleidmine on olemasolevate mootoritega võimatu. Häda on sel juhul korduvalt kolinud isikutega ja naistega, keda üldjuhul ikka oma meeste (abikaasade või isade) kaudu kirjeldatakse.
Kui perekonnanime kohale kirjutada mingi muu nimi, siis kuidagi võiks see märgistatud olla. Hetkel olen ka ise kasutanud [Koha], aga leidub ka {Pere} või Pere* neile, kes reaalselt olid nimeandmiseks surnud, kuid on ühel või teisel põhjusel kirjades. Mõnedes harudes on üritatud sedasi virtuaalperekonnanimedega minna kaugele eelnevasse aega, mis minu arust on see totter. Kui aga vähemalt see virtuaalversioon on erimärgistusega, siis las inimestel olla oma romantiline otseliin minevikku.
Kuvatava nime kohale kirjutamisel pooldaksin mina pigem ilma igasuguse lisasodita originaalversiooni olgu see missugune tahes.
Jürride, Kaijde, Annode ja Marridega on raske, kuid ma eelistan siiski pigem originaalallika kuju, sest nii on Geni poolt tekitatavat segiajamist vähem (eriti kui kohe sünniaastat ei tea). Samal põhjusel olen kirjutanud ka naiste perekonnanime kohale Naine [Koha Mehe], et vältida Geni pakutava 99 sarnase orbiidil hõljumist. Asjatu mestimise ohtu on mõistlik juba eos välistada!

Ma hea meelega põhjendaks, miks ja kuidas mina jõudsin nimede märkimise juurde normeeritud kujul.
Algselt märkisin ka nagu registrist nime leidsin, kuid siis tekkisid vastuolud. Sama nimi, erinevates kohtades kirjas erinevalt.
Ma kammisin lõpmata pikka aega läbi erinevaid registreid, et veenduda Priidiku Fridrch'i samasuses ühe isiku puhul. Edasi Anno, Enamasti on ta Anno, Vahel lihtsalt Ano, vahel koos pikendusmärgi ja ühe n'iga ja siis järsku hiljem kirjutatud Personaalraamatus on ta kenasti Anu. Või mehenimi Tõnu, Toenno, Kuidas seda kirjutada, Kaks n'i ja õ täht?
Ühesõnaga on näha, et tol ajal polnud kirjapilt oluline, kirjutati kuulmise, harjumuse ja tollase saksapärase grammatika järgi. Kui niigi kirjutati kuulmise järgi, miks siis mina peaks erinevate varianide vahel valima ja eelistama üht võõrapärast kuid erinevat tegelikust hääldusest? Parem kirjutan ka kuulmise, häälduse ja meie grammatika järgi.
Põhimõtteliselt võiks ju ka kuskil olla märgitud teised nimekujud, kuid päris head kohta selleks nagu pole.
Muide talunimed on ka probleemsed. Üks esiisa elas mul Sapa talus, nii ma kirjutasingi, kuni sain teada, et seda hääldati Saapa ja on nõnda siiamaani. Teine elas Sibbi talus, tea kas sakslikumalt kahe b'ga on vähem Sibi? Veel on talu Tullike=Tulliko=Tullika, ei teagi millist varianti valida. Aga antud juhul olen kuulnud mõnda vanemat inimest seda nimetavat kas Tulike või Tulika, Üks L on igal juhul kadunud. Praegune ametlik nimi on Tuuliku.
Tähendab mingi valik tuleb teha, kuid hea oleks kuskile märkida ka teised nimekujud.
Talunimed enne nimepanekut [Talu] on täitsa hea, kuid just sulud on olulised, et aru saada, et tegemist pole siiski perenimega.

See, mida Kaido kirjeldab on loomulik protsess, mille teeb enamik suguvõsauurijaid läbi. Kui ma 11 aastat tagasi sugupuu-uurimisega alustasin, kandsin ka mina hoolikalt neid Micheleid ja Josepheid oma puusse. Täpset hetke, mil ma nimede normeerimise vajaduse endale teadvustasin, ma tagantjärgi dateerida ei suuda, kuid kõige loogilisemalt leidis see aset siis, kui SAAGA tulek 2005. a. andis võimaluse andmeid senisest suuremas mahus töödelda.

Iga inimene, kes vähegi kirikuraamatuid lappab, ei saa märkamata jätta kirjaviisi arengut läbi nimede muutumise jada a la Jurry->Jürri->Jüri. Edasi on kaks varianti - ta kas normeerib nimed või ei tee seda, mõeldes mittenormeerimise tsementeerimiseks välja õigustusi (algne nimekuju on õige, kuna tol ajal kirjutati nimesid nii; nimesid hääldati küll teistmoodi kui kirja pandi, kuid vana kirjaviisi säilitades säilitan ma tükikese ajalugu; vanasti hääldatigi nimesid teistmoodi; saksa rahvusest nime kirjapanija pastor oli eesti keeles pädevam kui sajad keeleuurijad jne.) ja ükski argument ei aita; mida rohkem ta selle peale mõtleb, seda kindlam ta endas on.

Mina olen Andri ja Kaidoga samas peaaegu paadis. Olen omal käel üleelanud selle, et kandes andmebaasi kõik nimed originaalkujul ei saa sa ise enam üks kell aru, kes on kes ja kes on olemas ja kes puudu. Seniks kuni andmebaas on mõnikümmend inimest, sa ehk veel suudad mäletada, aga kui arv küünib mõnesajani, siis kõiki vanemaid andmeid ja kirjaviise sa kindlasti ei suuda meenutada.
Nimede normeerimist olen siiski kasutanud mitte 100%liselt, vaid seal kus normeerimine on arusaadav (Jürr-Jüri). Nimede puhul, kus tänapäeva vasteid võib olla mitu (Anno = Anna, Anu; Liso = Liisa, Liisu, Jakob ei ole alati Jaagup jms) olen jätnud esialgse kirjapildi.
Täiendnime kasutamine inimeste korral, kes perekonnanime saamist ei näinudki, on arusaadavuse huvides kindlasti lihtsam. Kuidas seda kirja panna, nii et võõras lugeja ka aru saaks, on maitse küsimus. Kui kirjutada täiendnimi perekonnanime lahtrisse, siis võõras reeglina ei saa aru, kas tegemist on perekonnanimega või täiendnimega. Nurksulgude kasutamine on seepärast mõistlik juhul kui see nimi kirjutatakse perekonnanime lahtrisse. Eesnime lahtris nime ees kasutades on minu arvates maitse küsimus, kas panna see sulgudesse või mitte. Kes vähegi teemaga kursis, saab aru.
Mis aga puutub saksa rahvusest kirikuisade eesti keele pädevusse, siis siin ma kindlasti ei nõustu nendega, kes väidavad, et saksad matsi keelt tõepoolest valdasid. See võis mõnes Eestimaa paigas nii olla, aga nt Keila kihelkonnas on vanemas ajas pikk periood, kus kirikuisal oli vist peamine, et peaasi et nimi kuidagi kirja sai. Esines ka juhtumeid, kus laps kirjutati sünnimeetrikas valele (kuid samanimelisele) isale jms. Kuidas oleks teistmoodi seletatav asjaolu, et perekonnanimi Meriniit, mida kirikuisad kirjutasid sajandeid vähemalt viiel erineval moel (Merenit, Merrinit jms) on terves suguharus läbi sajandite saanud ja jäänud tänapäevaseks Meriniiduks - inimesed teadsid mis nende perekonnanimi on, aga kirikuisa pani selle omal moel kirja. Onomastika andmebaasis on aga vastavalt kirikuraamatutele normeeritud see perekonnanimi Mereniiduks - sest andmebaasi koostajad ei teadnud, mis inimeste tegelik nimi oli ja lähtusid kirjapildist.
Seega ei pruugi kirjapildi Jürri iga alati nii väga Jürri olla, sõltumata kuidas seda nime tookord välja hääldati. Ja kellel võimalik, võib katsetada oma tuttavate sakslaste baasil, lastes neil kõla järgi eesti nimesid kirjutada - uskuge, nemad kuulevad (ja hääldavad) neid nimesid hoopis erinevalt kui meie.

Muide eelpool märgitud Ann, Anno ja Anna on vähemalt minu uurimises kõik erinevad nimed. Anna on uuem ja see jääbki Annaks, kui aga lõpus on O, siis muutub Anuks. Mul ühes perekonnas olid kõik kolm nime tütardel olemas.
Jakobi olen ka ise Jakobiks jätnud, sest nõnda on see nimi ka nüüdsel ajal, kuigi mu ema poolt mälestuste järgi kirja pandud Jaagupid osutusid registrites ikkagi Jakobiteks.
Veel üks huvitav tähelepanek. IXX sajani lõpus venestamisajal pandud Anton sünniregistris kirillitsas muutus ladinatähelisel kujul Tõnuks, algul sulgudes kirillitsalise Antoni taga, hiljem juba iseseisvalt.
Need on asjad mis sunnivad lihtsalt kasutama häälduspärast ja tegelikult tõenäoliselt tarvitatud nimekuju.
Tegelikult me ei saa väga kaugele minevikku minna, kui te otsite üles oma võimalikult vanad sugulased, siis nemad teavad nii mõndagi ja kõik nimed on just häälduspärased, küll paikkonniti võivad erinevad olla.

Eesti a-lõpulised naisenimed on reeglina hilisem nähtus, mida saab seostada kahe protsessiga

a) Massiline õigeusku minek 1847-ndast aastast alates. Kui eestlane läks või sündis vene usku pandi talle õigeusu nimi - Mari muutus Mariaks, Ann (ilmselt ka Anu) Annaks, Liisu Jelizavetaks jne.

b) Saksikute nimede panek XIX saj. viimasest veerandist alates; siia alla käivad kõikvõimalikud Anna Rosalia Johanna'd

Neid nimesid ei ole vaja kohandada, siin ei ole tegu vana ja uue kirjaviisi konfliktiga ja nende kandjad elasid paljudel juhtudel ka ajani, kui fikseeriti nime ametlik kirjapilt.

Liso normeeriks ma rahulikult Liisuks (Liiso lõunamurde alal), Liisa tuli käibesse hilisemal ajal ja Jakobi jätaks ka rahule v.a. juhul kui tõesti mõnest EW aegsest ürikust võib Jaagupi välja lugeda.

Ma arvan, et tänapäevaselt normeeritud saksa keele aluseks võtmine vanade nimede lahtimuukimisel on sama tark, kui kirikuraamatu kirillitsa puhul leninliku vene keele kasutamine. Jumal teab, mis me teeksime ilma Lutsu ja Kevadeta kõigi nende jättidega.
Mõistlikum oleks lähedale hiilida hollandi keele abil (o hääldub u, täppidega y on pigem ij ja võib-olla hääldub isegi "ai", e pärast täishäälikut pikendab jne) ja eks Δ, ъ, Θ võiksid kah selged olla. Ehk siis Jakob hääldub Jakub = Jaagup ja kõik ongi ilus.
Ja siit selgub ka tõde, et lõplikult ja täiuslikult õiget lahendust ei eksisteeri, on vaid isiklik lähenemine sellele.

NB! Suvalisi võõrtähti saab nüüd Genis sisestada ekraaniklaviatuuri abil, mis kuvatakse pärast Control+Shift+K kombinatsiooni mudimist ja õige tähestiku valimist (see on nõuandeks ekstreempuristidele, kes äkki soovivad mõne esivanema nime vene kirikukeelse originaalkujuga sisestada).
Kuna Geni on sootsiumil põhinev projekt, ei ole võimalik kõiki ühe teki alla mahutada. Isegi kui asutate kohaliku wikipeedilise tarkuseteri külvava masintraktorijaama ja lubate selle abil kõigile sooja teki peale tõmmata, jääte varsti hätta, sest tehnika progress (järjekordne Geni versioon) tuleb ja tühistab senitehtu. Võrrelge näiteks käesoleva hetke mestimisloogikat kuu taguse, kolme kuu taguse ja poole aasta tagusega ning te tänate õnne, et ei ole viitsinud seda lahti seletama hakata.

@Arne Pajula Nõus!

Tere, kallid sõbrad ja sugulased!
Sattusin täna jälle lugema Teie arutelusi ja tekkis suur tahtmine ka ise sõna sekka öelda. On siin selliseid aruelusi, kellega olen päri ja ka teistsuguseid.
Kõigepealt võib olla teeksime selgeks endile, mis oleks Geni eesmärk. Igal on oma eesmärk nagunii, me oleme ju nii erinevad. Võib olla on eesmärk abistada üks-teist? Mõnele on sugupuu uurimine hobi, teisele jälle teaduslik töö jne... Mida rohkem me aga suudame asju lihtsamaks teha neile, kes alustavad ja tunnevad huvi oma lähiajaloo vastu (sugupuu) ja ka neile, kellele on see hobi ja tegelevad oma põhitegemiste kõrvalt, oleks kõigile vist kergem.
Muide toon ühe näite oma elust, mis peaks asja lihtsalt selgitama. Oma esimese kompuutri õpinguid alustasin 9 aastat tagasi ja iseseisvalt kodus ja töö kõrvalt. Minu esimene õpetaja oli inimene, kes juhendas mind (nii umbes kord nädalas tund või paar). väga arukas. Ta õpetas mulle tegema esimesi samme ja ei kasutanud igasugu kompuutri meeste väljendeid, vaid tegi lihtsalt selgeks. Samm- sammult, nagu ikka ka laps õpib ema ja isa kõrval esimesi samme tegema. Olin ise väga rahul ja õnnelik oma edusammude üle. Mina ei tööta kompuutri alal, vaid teen oma asju edasi ja muide isegi selliseid, mida kompuutri ala inimesed imestavad ja ei oska tihti vastust anda. Olen oma kompuutriga õnnelik ja toimetan omi asju. Siis kohtasin ühte naist, kes alustas oma õppinguid kompuutri alal peaaegu samal ajal kui ka mina, ennem oli ta kompuutrisse toksinud arve ainult. Seega oli tema veidi minust ees oma teadmistes. Ta oli näpuga iga päev kompuutrit kasutanud, mina mitte. Minu töös ei olnud seda vaja, aga oli unistus, et kunagi õpin kompuutrit kasutada. Nii siis kui tema oma tõelisi õppinguid sellel alal alustas olime pea aegu mõlemad õpilased. Ainult selle vahega, et tema õppis kellegi käe all, kes õppetas talle igasugu termineid, mida mina ei vajanud...rääkis kangesti keelt, mida kasutavad kompuutri ala inimesed... Aga kui küsisin selgitada.. mida see tähendab, siis ta ütles mulle paar korda, et kuidas sa siis nii lihtsat asja ei tea? Aga mina ei tõõta ju sellel alal ja mulle ei ole vaja neid asju teada... Või mis? Ja nüüd kui tema alustab vestlust oma keeles, siis mina tuletan talle meelde, võib olla räägime keelt millesr me mõlemad aru saame... ja seda keelt saavad aru nii kompuutri alased inimesed, kui ka minu sugused (hobi), kui ka algajad. Mis te arvate kui me sedasi paneksime asjad küsimuse alla? :) See jutt tundub võib olla arusaamatu ja Te võite küsida, miks ma seda jutustasin? Aga sellepärast, et nii mina kui ka too naine oleme mõlemad õnnelikud, kuna me räägime ühist keelt. Ka Eesti keelt võib rääkida nii, et kõik aru saaksid.. On ju nii? Abistame siis üks teist ja oleme kõik õnneliku! Kui ma pean oma hobi tehes lugema selliseid väljendeid nagu- Loll on, kes vabandust ei leia.... Siis mitte ei tahaks oma hommikut alustada sellises toonis!!! Ma siis parem ei loegi selliseid arutelusi ja tegelen oma ajadega ja oma inimestega, keda me üksteist abistame ja oleme sõbrad, sugulased ja mida kõike veel.:)
Jõudu ja jaksu kõigile Teile oma tegemistes! Kõigile - Palju päikest Teie südametesse! :)
Teie Este

Eelmise jutu jätkuks ütleksin, et maksimaalse tulemuse saamiseks ei peaks algaja GENI kasutaja tormama teiste tehtud muutma, vaid järk-järgult sisse elades asju paika panema. TEISTE TÖÖD TULEB AUSTADA. Kindlasti võib teistel vajakajäämisi olla nii üldiselt võttes kui ka selle uuendaja arvates, aga jah kui muuta, siis ikka nii, et teistele "külma" ei teeks, vaid ikka asi muutuks paremaks ka sellele teisele. Vähemalt mitte halvemaks. Ehk et kui ma sain oma poolt sisestatud profiilile ligi, siis pärast mestimist-muutmist ei peaks asi nigelamaks minema. Kui ma sisestasin kellegi isa või ema profiili enne seda, kui ta "ärkas", siis ei anna see talle mingit eriõigust seda täielikult endale haarata.
Ja veel, üldiselt olen rahul, aga mõni tarkpea on liiga jäärapäine. Sellistega on aga raske.
GENI on ju tehtud "uue" ühiskonna inimeste poolt. USA on ju rändinimestega asustatud suures osas. NEIL PUUDUB JÄRJEPIDEVUS. Seetõttu ei ole neil ka probleeme, kuidas Ann kirjutada. Kui oli An, las olla. Kui oli kasvõi Aan, las olla. Ju siis peab. MEIE, EESTLASED arvame, et küllap see ikka Ann oli ja paneme vana kirjapildi kusagile tagaplaanile ja ütleme oma vanaema kohta: armas Ann, armas Sepa Ann.

Veel kahh sõna sekka :)

Kolm soovitust

1. Igaühel on õigus. Mitte ainult õigus tõe vaid ka õigus õiguse mõttes.
2. Mida ei ole kindlasti vaja, on tõde ja õigust teistele peale sundida nagu mu üks KUNAGINE sõber tahaks. Minu andmetel on TEMA näiteks väga hoolimatu teiste suhtes ja äärmiselt lohakas oma tehtu osas. Annaks jumal, et teil ei tuleks lahendada ja lohutada neid paljusid, kes TEMA peale kaebavad. Alles paar päeva tagasi nõudis ta minult, et mina peaks KÕIK GENI KASUTAJAD nimesid kirjutama õpetama. sellist asja ei taha ma küll kellelegi.
3. Ja tulge korraks meie maalt kaugemale ja veenduge :) Meie nimeprobleemid on tühised võrreldes paljude muude maadega. Ma hakkan juba aru saama, kuidas nimed erinevates keeltes kõlavad (kui rahvad oma nimedega on liikunud ühelt maalt teisele). Muide samalaadset nähtust on ka meie uuemas ajaloos täpitähtedega - kujal maailmas on täpid koju jäänud ja nimed tundmatuseni moondunud.

Ma loen juba üsna vabalt ka heebrea ja kreeka tähti, araabia omi veel ei tunne. See, et meie oleme lapsest saati kahe tähestikuga kokku puutunud, muudab meid nende uue maailma inimeste silmis kohati täielikeks polüglottideks.

Ühesõnaga :)

Võtame kõik sellise seisukoha, et kõigil on õigus, kõiges on võimalik mõistlikult kokku leppida ja eesmärk ei ole nivelleerimine ega standardiseerimine ega normeerimine vaid mõnus enesetundmine ja leidmisrõõm.

Tervitades
Henn

Tere, Henn! Sul on halvad sõbrad ... noh mõned. Ma ei lugenud vähemalt ennast ridade vahelt siiski välja. Jah, Hennul kui elukogenud ja ka arvuti kogenud ja muidu kogenud mehel on õigus. Igaühel on mingis mõttes õigus, aga jah vahel on olukordi, kus sinu poolt kogutud info blokeeritakse mestimise käigus. Seetõttu oli Jaak Tulbi jutt õige. Kindlasti on nimedega probleeme. Muideks, mind häirib väljamaale rännanud tegelaste abitus oma esivanemate nimesid paika saada. No need täpitähed. Olgu. Las nad enda sisestatud infos teevad, mis tahavad, aga ma TÕESTI ei taha, et minu Õnne Ämber asemel on seal äkist kellegi Onne Amber. Mette ep taha.
tervitustega Olev Ait

Aga siiski!
Olen siis selline noor ja roheline.
Aga tahaksin ´kangesti areneda:D
Kuidas siis kirjutada ortodokside nimesid ?
Näiteks, kui kirjutis on vene keelne on vanaisa Mihhail ja kui on eesti keelne siis Mihkel.
Kas kanda siis mõlemad nimed - või siiski see eestipärane?

Ja need perenimed - kas ma võin kirjutada perenime //Käfig// - sellisel moel - inimesele, kes on küll esiisa, kuid mitte veel perenime omanik:)
Seda selleks, et endal oleks hää ülevaade.

Mis aga puutub muutuvatesse nimedesse siis hää näide on minu isa koolitunnistusted:
Wacker Lembit, Wakker Lembit, Vakker Lembit ja siis see viimane Vaikre Lembit:D

Kergemat karistust soovides,

Reet

Läheksin üldisemaks. Arvan, et isikute korral tuleks aliased tekitada. See tähendab, et iga mees võib vajadusel oma Jaan Kilgi tekitada. Mees on sama, aga igaühel on seal peidus oma jutt ja las ta siis peidab või avalikustab. GENI programmeerijatel on lihtne öelda: mesti ja tee sada imet, aga ma pean jälle otsast peale oma rada rajama hakkama, kui keegi on osanud vaeva näha ja suudab endale tõestada, et tema tädipoeg on suurem sugulane just talle, kui näiteks sama isik minu vennapojana. Mestimine-kokkuliitmine oleks ainult nende aliaste ühendamine ühe isiku aliasteks. Muidu on ikka see süsteem soga. Ma pean lisaks sellele, et ma ei näe varem enda poolt lisatud inimesest enam mingit infot, ma ei saa enam ka mööda GENI võrgustruktuuri ronida. JAMA. GENI programmeerijad saavad ju niikuinii suure huvi korral seda infot jälgida. Salastamine on ainult lihtvennikeste jaoks, aga mitte GENI-töötajatele niisiis. Seetõttu ka igasugused ümmargused epistlikirjutamised minule, kellele vaid. Mõttetu. GENI-mehed võiksid lõpuks aru saada, et see ei lähe mette.

Geni on nagu mäng. Et mängust kõik osapooled rõõmu tunneksid peab enne kokku lepima ka mängu reeglid. Mida täpsemad reeglid on seda vähem ka pärast tüli ja arusaamatust.
Nimede kirjutamise asjus ma pooldan seisukohta, et võimalikult normeerida kaasaegseid keelereegleid arvestades. Samas tuleb seda teha ikkagi üsna delikaatselt. (Enamik praegu käibes olevatest kohanimedest on ju ka normeeritud. Kellelgi ei tule pähe panna nt. bussipeatusesse üles sildid, kus kirjas selle paiga kõik teadaolevad nimekujud.) Eesnimedest olen mina jätnud rahule Ado, Hansu, Jakobi...
Vanas kirjapildis on käigus saksapärane w-täht. Meie grammatikas w = v. Kui ikka on tegemist etnilise eestlasega, siis olgu ikka v. See W rõhutamine oma eesti juurtes tundub mulle pisut kadaklik.
Kui mõni priinimi on praegugi veel käibes oma arhailisel kujul siis nii ka on.
Olen sama meelt ühe varasema kommijaga, kes arvas, et nendes nimede eri kujudes kajastub rohkem eesti keeele grammatika areng kui suguvõsa lugu.
Mõni päev tagasi sisestasin otsingusse ühe enda poolt lisatud nime. Mestimise tulemusena oli see nimi aga saanud ühe kunagi käibes olnud kirjapiltidest. Leidsin selle otsitava alles kolmandal katsel.
Selgema sugupuust arusaamise nimel kasutab mõni sulgudes nn. posthuumselt anud priinime. Seda saaks teha ainult juhul, kui on kindel, et kõik klanni järgnevad liikmed võtsid sama liignime.
Olen kasutanud talu või külanime eesnime osana ilma seda sugudessse toppimata. Mulle läheb rohkem korda see, kuidas tegelikult maal inimesi kutsuti, kui see kuidas kuskil laias ilmas sellest keegi aru saab. Talu või küla nime ei saa aga mitte mingil juhul seada perekonnanime lahtrisse. Ühesuguse nimega talusid võis olla mitu ja kõik need ei olnud asustatud ühe suguvõsa rahvaga. Ainult osa priinimesid on hiljem tuletatud talunimedest.
Mul on tulnud nn. vene kiriku rahvaga vähem kokku puutuda. Inimeste puhul, kes läksid õigeusku üle, kasutangi kaht nime: luterlikus kirikus ristitud / hilisem venepärane. Kes aga lapsena kohe vene usku ristiti, neil ongi see venepärane nimi. Tavaliselt aga tuli nende puhul käibesse ka teine, rahva poolt pandud nimi (Harita-Priida, Arseeni-Seeni).
Panin kirja omapoolsed seisukohad, milleni olen pikkamisi ise kui ka teadjamate arvamust kuulda võttes jõudnud.

Post deleted by Lauri Kreen, Ͼ on Dec 21, 2010 at 5:51 AM

Private User vanade muhulaste juures oleme igal pool kasutanud Mihail / Mihkel varianti - et meetrikates ristinimi Mihail aga eluaegne käibenimi Mihkel.

Nendele perekonnanime eelsetele on mitmel pool kombeks olnud panna järeltulijate perekonnanimi nurksulgudesse [Kesküla] või [Väärtnõu / Kõvamees] kui hiljem üks poeg Väärtnõu nime sai ja teine Kõvamees oli.

Olgem loomingulised.

Silvi - mäng käib tükk aega juba, mis reeglitest siin enam ... seda enam, et ainus asi, mille pääle ma mürki võin võtta, on see, et kõik ei hakka kunagi reegleid täitma, ükskõik kes ja kellega kokku lepib ... s.t. kuivõrd keskkonna kohandamine on võimatu, tuleb kohaneda keskkonnaga.

PS: ... ja ei saa sugugi mitte salata, et päris suur osa selle "mängu" ilust just mitmesegasuses seisnebki.

@Private User - kas Vaikre ei ole juba Vakkeri eestistatud kuju? history.ee otsing kahjuks ei tööta juba pikemat aega, kuid kõlab küll väga seda moodi. Mina olen eestistatud nimekujusid tähistanud nii
Vaikre ← Vakker. Muud kujud (Wacker, Wakker) võiks panna täiendava nime lahtrisse, siis tulevad need ka otsinguga välja.

Paralleelsete nimekujude nagu Mihhail/Mihkel esitamine nime lahtris võib mõnel juhul tõesti olla õigustatud, õigeusu nimed on ilmselt üks nendest.

@Silvi Tõns - ei mõista loogikat, et talu vms nime ei tohi panna perekonnanime lahtrisse, sest kõik samas talus elanud inimesed ei olnud omavahel sugulased. Ka kõik sama perekonnanimega inimesed ei ole ju sugulased, aga see ei takista meid ju ometi nende nimede kasutamisel. Seos isikute vahel ei teki automaatselt sama nime tõttu, vaid ikka ja ainult profiili haldaja tegevuse tulemusena.
Minu jaoks on tunduvalt kummalisem talunimede panemine eesnime lahtrisse, sest eesnimi ehk ristinimi oli ka sel ajal inimesel ainult Jüri või Mari, mitte Külaotsa Jüri või Külaotsa Jüri naine Mari.
Kasutan ise ja soovitan ka teistele panna eesnime lahtrisse ikkagi eesnimi ja muu nimi muu nime ehk perekonnanime lahtrisse. Nimede õige järjekorra saavutamiseks tuleks siis kasutada kuvatava nime lahtrit. Eri tähendusega nimede eristamiseks on võimalik kasutada sulge vmt vahendeid. Minul tähendavad nurksulud [talunime] ja loogelised sulud n-ö virtuaalset {perekonnanime}, st ekstrapoleeritud perekonnanime isikutele, kes seda tegelikult ei saanud. Ja hea oleks siis erinevate sulgude legend ka oma profiilis kirja panna ja nähtavaks teha.

Vaike Murumets
Kui kasutada kuvatava nime lahtrit talu jms nimede õige järjekorra saavutamiseks, siis milleks üldse seda jama eesnime ja perekonnanime lahtritesse kirjutada. Kirjutame eesnime lahtrisse ainult eesnime ja perekonnanime lahtrisse perekonnanime või selle puudumisel jätame tühjaks ja asi korras. Kes tahab puus näha talunimedega varianti, seadistab oma süsteemi kuvanime näitamisele, kes ei taha keelab selle ja näeb ainult ees ja perekonnanime. Peaks olema "hundid söönud ja lambad terved".