Tehnilised nõuanded

OK
Genereerime genireetmise algoritmi.
1. Eesti sisene
2. Kambakas
3. Keskse serverita
4. Saagas avalik on avalik moodul, muu isiklik moodul

Ehk siis mingi andmebaasi ja torrenti ristand, mis töllerdab nagu skype kusagil taustal ja iga kasutaja peab loovutama teatava kettaruumi, kuhu salvestatakse isiklik moodul ja osa avalikust moodulist. Avalik moodul täieneb (ja kustub) sedavõrd, kuivõrd jagad oma ressurssi.

Kas selline lähenemine on reaalne?

Arne-Pajula - Pakun 2 TB kettaruumi

Jana - kus koolis selline asi on kohustuslik

Henn

Kettaruum pole probleem - pilvetehnoloogiaga saab seda niipalju kui vaja ja see pole eriti kallis. KA rakenduse majutus ei ole mingi ülejõukäiv

See torrenti tüüpi hjajutatud ressurss minu hinnangul eriti ei toimi.

Küsimus on hoopis muus

Kes selle asja valmis teeb (mis raha või ressursiga)
Kes seda asja peab ja korrigeerib (mis raha või ressursiga)
Kes seda asja edasi peab kui eelmine enam ei jaksa, ei taha või ei viitsi.

Henn

Kuna süsteem peaks olema seotud Saagaga siis ju loogiline et Rahvusarhiivi hallata.

Koolides just kohustuslik see ei ole, et tuleb genis oma lähisugulased üles märkida, aga tunnis nad seda teevad küll.
Minugi tütar tegi seda eelmisel aastal. Kuusalu keskkoolis õpib, III klass oli siis.

Mul endal kooliealisi lapsi ega lapselapsi pole, aga mitu tuttavat ja sugulast on öelnud, et geni-s oma sugupuu loomine on kohustuslik. Koolide nimesid hetkel ei tea. Lähiajal saan teada.

oot oot...mis nüüd Geni on õppeprogrammis sees nagu facebook ühiskondlikus ja ärielus?

no umbes nii jah :)

Ok, kuule teeme ka streigi Geni juhtkonna vastu? :)) Nagunii kõik streigivad. Sry offtopic'u pärast!

Et lähme töö ajalt plakatitega AKI ette?

ah uitmõte oli lihtsalt

Kui AK meerika geni andmete privaatsusega rahul on, siis pole ka meie potensiaalsetel "Eesti oma puu" loojatel põhjust muretseda.
Probleem on hoopis selles, et need latsekesed ja paljud täiskasvanud tüdinevad Genist, isoleeritud puude arv kasvab.
Enamus ei jõua ega taha endale Pro-d osta. Sugupuu uurimine jääbki pooleli.
Nii palju sugulasi, kui mälu meeles peab, jäävad minu teada.

Uurimustööde koostamine ja töö arhiivimaterjalidega on riiklikus ainekavas sees, Saaga ja sugupuu koostamine on väga sobiv, miks siis mitte seda kasutada. Lasin õpilastel juba siis lühikesi sugupuid koostada, kui seda tuli teha paberil. Genis ei ole lasknud teha, pärast Geni tulekut on olukord muutunud ja tuleb midagi uut välja mõelda. Ega keegi viitsi ju enam ise vanemate-vanavanemate käest küsida, kui Genist andmed kõik kättesaadavad.

Mis on iseenesest väga tänuväärne. Paar sellist koolilapse tööd, tehtud üle 10 aasta tagasi, on mind edasi aidanud. Kui koolis poleks sunnitud poleks nad seda kirja pannud ja praeguseks on inimesed kellelt tookord küsiti surnud.

Henn Sarv
Torrenti laadne asi on tõepoolest normaalse andmebaasi jaoks veidi ebapraktiline, kuid andmebaasi killustamisel on ka oma positiivne pool, sest nii tekkival pilvel on automaatselt olemas teatav iseregulatsioon ja tavakohase andmebaasi puhul puuduv unustamise võime.
Unustamine on oluline, see hoiab meid kõiki hulluks mineku (loe: andmekaitsjatega sõdimise) eest.
Ainus võimalus sellise projekti elluviimiseks on talgutöö (kambakas (crowd sourcing) nagu eelnevalt kirjutasin).
Kui vaadata, mida siin Genis on saavutatud, siis tundub, et inimestel on huvi ja aega, mida kollektiivselt panustada!

Sander Sulg Kohe kuidagi ei taha uskuda, et kogu Eesti rahvas on siia kirja pandud, et enam vanavanemate käest küsima ei peaks. 1927 aastast edasi enam sünniregistreid Saagas ei ole ja peale 1940. aastat sündinuid pole ka enam personaalraamatutes kirjas, seega kust ikka teada saada kui mitte vanavanematelt. Tean ka juhuseid kus ei ole Saagas mingeid märkmeid ühe 1910-nda aasta paiku sündinud inimese kohta kuigi elavad inimesed mäletavad teda väga hästi ja seega ei olegi muud võimalust kui "elavat mälu" uskuda, tõestusmaterjali saamine on raske. Minu enda isa isa isa ei ole ka kusagil kirjas kuigi ta peab olemas olema. Isa isa on kogu oma elu jooksul olnud Julius, Liisa poeg Tulp ja ei mingit märki isast, sünnitunnistust ka pole enam olemas. Vanaema ei mäleta ka enam oma kadunud mehe isa, mäletab ainult seda, et elasid Viljandis Pärna tänaval ja see mees elas sealsamas Pärna tänaval, rohkem ei oska ka kusagilt otsida. Läksin nüüd liialt enda probleemi käsitlema, aga ehk oli see valgustav näide..

Jaaguga nõus - kõik andmed ei ole genist kättesaadavad. Koolilaste puhul eriti - nende vanaemasid ju saagas enamasti pole. Mingi põhjus ju ikka, et miks me üldse siis siin veel :) Täna nt. vähemalt 88 sugulast juures, et leidsin ühe nimemuudatuse ja tol siis nood nood järeltulijad :)

Pole midagi selle vastu, et koolilapsed siia oma perepuud teevad ja ÕIGED andmed sisestavad. Aga õpetajad võiksid koolis seletada, et tuleb oma lähisugulaste pererühmadega ühineda ja koostöötaotlusi saata ning tagatipuks veel Pro-ks hakata, kui tahta tõsiselt sugupuu uurimisega tegeleda.
Paljud on teinud genis oma puu. Heal juhul käivad vahel vaatamas, kas on sugulasi lisandunud.... no pole, kui istud isoleeritud puus. See on probleem!

Kas kellegil konkreetset kogemust Genist eksporditud gedcom failide avamisega teistes sugupuu programmides (Ahnenblatt, Family Tree Maker). Mul ei impordi kaasa pilte. Ainuke erand MyHeritage Family Tree Builder. Kas kuskil mingi linnuke kasti lisamata?
Mul soov uurida millise programmiga kõige ilusam väljatrükk mingist osast puust. Kuidas seada väljatrüki paberi mõõtu (custom), näiteks rullis olevale paberile mingi teatud laiusele. Pikkus nii palju kui vaja. Kas kellegil konkreetset soovitust?

Jana Tennosaar
Praeguste "mängureeglite" alusel - las parem sisestavad oma puud emade ja isade konto kaudu - juhul muidugi kui pole 13 või enam aastat vanad.
Tasub siit lugeda lõige I. http://www.geni.com/company/terms_of_use

Mati, ega ei olegi kuhugi linnukest panna, muudel programmidel, peale FTB pole seda funktsiooni, et tõmbab pildid kaasa! Seega kui tahad pilte, kasuta MyHeritage´i programmi, see on ka muudes aspektides parem!

Mati Tekkel
A) GEDCOM vormingus endas polegi pilte. On lingid Geni pildiaadressidele. See on nüüd otseselt teise programmi küsimus kas ja kuidas ta nende pildilinkidega majandada oskab.
B) Programmi ei oskagi öelda - Genist saab tekitada vaid PDF faile või ka nn ekraanitõmmiseid pildiformaadis. Üldiselt on enamus puid liiga suured et neid saaks kuidagi mõistlikult paberile panna (et seal midagi loetavat säiliks).
Isegi vaid otsene vereliin 9-12 põlve ettepoole vajab juba nn plotteriformaati (nn külili puu loomulikult). Ise olen igasuguste puude väljatrükkimiste plaanist loobunud ja kavatsen puud näiteks suguvõsa kokkutulekul eksponeerida projektori abil suurel ekraanil.

Mul kolleeg printis genist kogu puu välja, kleepis lehed kokku ja esitas viiemeetrise tapeedi suguvõsa kokkutulekule :) See oli seal populaarne asi, rahvas kirjutas sinna hulga sugulasi juurde ja paljud liitusid pärast ka geniga.

Private User Jah ka nii saab - eriti kui on A3 printer. Aga see on päris hull töö kui on soov selliselt üle 1500 isikuga puu paberile panna.
Mõnedel juhtudel aga räägime me ju 5000+ isikuga sugupuudest kus nii mitmekordseid abielusid kui ka kaugemaid sugulusabielusid mis silmuseid moodustavad.

Ahnenblatiga mahtus täiesti loetavalt ca 150 esivanemat A3-le. Mõnikord sisestamisel vigde kontrolliks vaja ka väljatrukki ühest osast puust. Suguvõsade kokkutulekul vaja tavaliselt ühte sugupuud, mitte tervet metsa millega Genis seotud oled. Arvutis olevate sugupuu programmis võimalik valida printida mitte paberile vaid pdf-iks. Seal kahjuks valikus tüüpsed suurused (A0, A2, A3jne.). Ei ole veel leidnud seda kohta kus teha erimõõduga lehele. (näiteks printeris paberile mille rulli laius 660mm või muu mõõt, pikkus nii palju kui tahad).

Kui tahad professionaalse kvaliteediga tulemust on ka vaja paremaid reguleerimisvõimalusi PDF lehtede paigutamiseks kui mingid sugupuu programmid oskavad üldse pakkuda. Adobe Illustrator/Adobe InDesign/QuarkXPress lasevad vabalt laduda mis suurustega/paigutustega tahad ja võimaldavad ka printimist täpselt määrata.

Mati Tekkel
pdf-i printimisel lubab CutePDF küll kasutada peaaegu suvalist mõõtu ja valida saab ka rullpaberi, seda siis, kui valid
Custom size PDF
piirideks seatakse vahemik 1 - 200 tolli, ehk siis kuni 5084 x 5084 mm pinnaga lahmaka saab välja lasta (üle 25 ruutmeetri)

MyHeritage´s on suvalised trükivormingud võimalikud, praegu väntsutan teda kogu metsa (ca 100000) väljaprindiga.... :))))))))))))))

Iida Tõnisson tee mõnest sellisest lehest pilt ja saada mulle Gmail peale näidiseks.

Tänan