Eesti Genis

Started by Henn Sarv on Friday, October 15, 2010

Participants:

Showing 31-60 of 209 posts
11/4/2010 at 11:41 PM

to Maire: see see point interneti sugupuu keskkonnal Geni.com ongi, et sugupuid mestida ja niiläbi teha üks suur puu terve Eesti (ja ka laiema maailma) kohta.

Igaüks võib oma sugupuud vaikselt kodus paberi peal joonistada.

See et tekivad sinu nimetatud "vead" tuleb sellest, et esimese hooga ei saa iga uus kontakt kõiki muudatusi ära teha - oled miskid profiilid salajaseks teinud näiteks. Kui teete koostööd, siis laabub kõik.

11/5/2010 at 12:22 AM

olen nõus ,et puus olevad andmed oleksid ühekordsed ja täpsed.On ka neid inimeste lisajaid kes käivadki lihtsalt soperdamas ja asju peapeale pööramas,

Private User
11/5/2010 at 12:40 AM

Seepärast on hea, kui profiilidele on lisatud ka sünni- ja surmakuupäevad ja -kohad ning viited allikatele, et profiilide samasust saaks vajaduse korral kontrollida. Seda on muidugi korduvalt soovitatud, aga tasub alati üle korrata.

Private User
11/5/2010 at 1:38 AM

Mõte, et Genis on juba liiga palju inimesi, on ka minu peast läbi käinud. Korduvalt. Kui Genis 2008 sügisel alustasin, olin kogu suguvõsas ainus. Nüüd on kümneid ja kümneid juures. Mis ühelt poolt ju hea. Aga teiselt poolt ka halb, sest Genist hakkab tekkima mulje kui miskist Orkutist.

Ise olen andmete väljaselgitamise ja korduva ülekontrollimisega palju vaeva näinud. Ja kui kerge on kõike pea peale pöörata inimesel, kes kas ei oska tehniliselt infot sisestada, või veel hullem, suhtub asjasse ka ise väga kerglaselt. Mul pole aimugi, mis selle orkutistumise vastu teha.

Äkki peaks iga uus kasutaja saama masinalt automaatselt südamelepaneva manitsuse, et kui sa oma oskustes või andmetes kindel pole, siis ära torgi ja midagi sisesta, pöördu enne Masteri vm poole, vms? Muidu on andmete kvaliteet niivõrd ebaühtlane. Mis töötab otseselt Geni eesmärgi kahjuks.

11/5/2010 at 2:29 AM

Diskussioon on kestnud nimede ümber juba pikka aega. Tuleks vastu võtta lõplik otsus, muidu tuleb seda rohkem hiljem ümbertegemist. Pealegi tuleb see teatavaks/nähtavaks teha kõigile vanadele ja uutele halduritele.
Siinjuures lisan ka oma arvamuse.
1. Sissejuhatuseks: Kuidas anda teada alustajatele-genilastele, et nad enne isikute sisestamist kontrolliks otsingus, kas need mitte juba sees ei ole? Esimese dubleerimise hoiatuse peale tuleks katkestada ja mestida.
2. Panna keelu alla profiilide sisestamine, kus ei ole teada isegi eesnime, rääkimata perekonnanimest ja muudest andmetest! (Vt. “?”, “paidekas” jms.). Kõige nõmedam, kui kõige kaugema teadaoleva esivanema isaks- emaks pannakse profiil nimega “surnud”!
3. Seega isiku sisestamisel peab andmetest olema vähemalt korrektne eesnimi kaugemate esivanemate puhul ja kaasaegsete puhul ikkagi mõlemad nimed.
4. Esivanemate eesnimed peavad olema kaasaegses kirjaviisis. Küsimus on ju ainult kirjaviisis! Tuleb aru saada, et tollal keegi omavahelises suhtlemises ei põristanud “r” tähte (Jürri – Marri). Vähe kasutati kirjakeeles täpitähti, kuid kindlasti suusõnaliselt neid häälikuid kasutati. On ju jällegi igapäevases suhtluskeeles mugavam häälik “u” võrreldes “o”-ga. Sama lugu on täpitähtedega – väga kerge hääldada (Greth – Krõõt).
5. Eesnime kasti tuleks panna ainult eesnimi ja kui neid on mitu, panna kõik. Nimelt otsingutes (seal lisanime ei ole näha!) lisanimede olemasolu aitaks vältida eksimist mestimisel.
6. Ühenimelistel isal ja pojal kasutada “sen” ja “jun”, kui on neid aga kolm reas, siis kõige vanemal lihtsalt ära jätta. Teised ühenimelised sugupuus (mitte isad-pojad) – tuleks eristada: kas lisada perekonnanime lahtrisse isanimi või sünniaasta?
7. Postuumselt muidugi mitte ristida. Nn perenimi panna perekonnanime lahtrisse – see ju täitis omal ajal seda funktsiooni! Kuna koosneb reeglina mitmest sõnast, lahutada need sõnad sidekriipsuga (leida mingi muu viis, et arvuti lolliks ei lähe)! Sotsiaalne päritolu jäägu isiku muude andmete hulka. NB! Hingerevisjonis on igal sulasel oma isanimi või ka vanaisa oma.
8. Keerulisem on teenijatega – tihti ei ole midagi peale eesnime. Aga reeglina me ei saagi neid sellisel juhul kasutada.
9. Enne perekonnanimede omistamist abielus naisi nimetati mehe nime järgi. Selle võiks panna perekonnanime lahtrisse (nt “Anni Matsi Hansu n.”)

11/5/2010 at 3:42 AM

Vaidleksin Vello Kallandi punkt 4. vastu.
GENI ei ole vaid siinse Eesti kogukonna omand, tegu ikkagi rahvusvahelise keskkonnaga.
Ses mõttes jääksin ma kindlasti kirjapildi originaalsuse juurde.
Ka tollased Jürrid ja Marrid on minu meelest armsad, ikkagi meie rahvuslik pärand (häda jah, sageli see, et mitu sisestajat ühe puu kallal, ei pruugi omada sama infot nime kirjapildi kohta) ja meiegi lastele küllap huvitav vaadata, kuidas nimed kujunenud on.
Minu jaoks suurim mure on see, et koostööd ei tehta, paljud profiilid on n.ö. lukkus ja lukku on nad sageli pannud isik, kes siin üldse toimetamas ei taha käia... saada neid kirju talle, palju aga tahad. (Ise ei taha, teistele ka ei anna südroom?)

11/5/2010 at 3:42 AM

Kaks kommentaari Vellole:
7. Kuidas sa teed vahet perekonnanimel ja perenimel, kui need on samas lahtris? Mu meelest samasse lahtrisse neid kirjutada on eksitav - st. iial ei tea sel juhul, kummaga tegemist on - ja seda tuleks vältida!
9. Mu meelest on naistel olulisem kirja panna päritolunimi (kui mõlemad nimed ei mahu).

Arvo
11/5/2010 at 4:25 AM

Arvan et Marri ja Peter nimevormi kasutamine aitab neid eristada noorematest sama perekonnanimega Marist ja Peetrist.

Private User
11/5/2010 at 4:31 AM

Nooremat eristab vanemast ikka sünniaasta, mitte kirjapilt.

11/5/2010 at 4:35 AM

Minu soovitus kõigile nimeväänajatel on see, et võtke vabalt ja väänake nimesid selliseks nagu teile meeldib, aga PALUN käituge ausalt ja fikseerige ka allikates leiduvad originaalkujud. Seleks sobib Isikliku info hüüdnimede väli, sest sealt Geni otsib ja tänu eestlaste aktiivsusele on see ka Geni peakorteris teada, et me kasutame seda välja paralleelsete nimekujude jaoks. Nii saab sajandite taguse inimese otsinguga leida nii ühtedele kui ka teistele sobivat nime sisestades.
Üks on kindel, kes tuult külvab, see peab pärast murdunud oksi praavitama. Mida rohkem põrandat läikima nühite, seda enam vaaronu pojatütre õepoja mudased jalajäljed sellelt silma torkavad.
Mis puutub lukustatud profiilidesse ja nende haldajatesse, kes enam ei tegutse, siis tihti on tegemist eelajaloolise Geni kivististega. Ja lootus, et saate nenedega Geni kaudu otseühendse on tühine, sest Genist laekuvate postituste suur maht on inimese e-posti serveris Geni juba ammu liigitanud rämpspostitajaks ja nii visatakse kõik kirjad automaatselt sinna kuhu vaja (ehk mitte Inboxi). Ise tõstan pidevalt oma solgikastist Geni sõnumeid välja ja ei leia kuidagi võimalust Genit taas legaliseerida.
Proovige Genimerget ja lootke, et salastatud esivanematega kodanikul on mõni aktiivne koostööline.

11/5/2010 at 5:01 AM

Jälgin neid arutelusid ja jõudsin järeldusele: hädad saavad alguse vähestest oskustest! Kas poleks asjalikum kasutada võimalust Eestis, et Henn Sarv saaks koolitada meid päris Geni kursustel! Koolituste korraldamine pole probleem, vaja teada kas ka huvilisi oleks.

11/5/2010 at 5:02 AM

Mhh, ja Geni kell on vist ka vale :-)

11/5/2010 at 5:16 AM

Geni elab IKKA VEEL PST ajavööndis (GMT -7) http://wwp.greenwichmeantime.com/time-zone/usa/pacific-time/

11/5/2010 at 5:29 AM

Mis puutub lukkus profiile, siis paljud sisestamisel lihtsalt ei pööra sellele tähelepanu ja ise puus nad seda ei näe.
Soovitus kõigile: ava oma profiil ja sealt kliki statistika tabelis enda poolt sisestatud profiilide arvu. Avaneb nimekiri ja sealt on näha kõik enda poolt sisestatud profiilid ning ka see, kes on avalik ja kes privaat. Kui ei ole mõjuvat põhjust, tee kõik avalikuks!

11/5/2010 at 7:23 AM

Vello Kallandi "Kui ei ole mõjuvat põhjust, tee kõik avalikuks!" Nii äärmuslikuks ikka ka minna ei tasu. Elava inimese profiili ilma isiku enda loata ma Genis küll ei soovitaks avalikuks teha. See toob ainult pahandust kaela. Ja alla 13-aastaste laste kohta keelab seda Geni enda privaatsusnõue (ainsad erandid on üldjuhul kuningapojad ja -tütred).
Surnutega on aga nii, et juhul kui alla 30 aasta surnud olnud isikutel pole profiilis muud infot kui nimed ja sünni- ning surmakuupäevad (st haigusi ega surma põhjusi pole välja toodud) siis võivad nad seadusi rikkumata küll avalikud olla.

11/5/2010 at 7:48 AM

Kui profiilid l ühelt poolt lukustatakse, siis pole ka topeltprofiile võimalik nn. kokku lohistada. Samas ei saa ka kustutada täiesti olematuid profiile,nagu minu sugupuus praegu on. Praegu oleksin ma nagu oma poja 2x oma ämma erinevate poegadega saanud. Olen korduvalt pöördunud isiku poole,( kellest sai kuidagi profiili haldaja ja need profiilid lukku pani), aga kasu pole sellest olnud. Imelik on see et sugupuu koostasin mina, tema soovis mestimist ja nüüd ei ole mul enam võimalik tekkinud vigu isegi parandada.

11/5/2010 at 8:28 AM

Tuleks mõista, et profiilide lukustamisega ei ole mitteaktiivsed kasutajad eraldi tegelenud. Geni rebis ise katki teievahelise sõbralepingu ja tegi teist teineteise piilujad. Kui oleksite pereliikmed, siis probleem puuduks. Kuna inimene on ilmselt väheaktiivne, pole tal sellest halli aimugi. Geni post jookseb tal automaatselt prügikasti ja ongi asi ants.
Koostöölised teineteise privaatprofiile ei näe ja paranoikud Genis laulavad: "Halleluuja!" Ilmselt tuleb hakata tegema survekampaaniat Geni kontori suunas. Vaja oleks, et mitteaktiivsete kasutajate profiilid liiguksid (näiteks pärast aastapikkust mittekasutamist ja sellekohaste hoiatuste läkitamist) automaatselt avalike profiilide hulka, mille haldamist saaks üle võtta.

Private User
11/5/2010 at 10:08 AM

Nende nimedega on nagu on. Tean omast käest, et ühte perekonna nime mis tulenes talu nimest on eri aegadel, erinevad vallakirjutajad ja kirikuõpetajad väänanud vastavalt oma keelele sobivaks. Suguvõsa on suur ja erinevatel aegadel on inimeste perekonna nimeks väänatud uskumatuid nimesid. Minu ema sünnitunnistusel on üks nimi ja erinevatel koolitunnistustel 3 isesugust nimekuju. Sugulastest rääkimata, kes sama nime kannavad. Kõik nad on dokumentaalselt tõestatavad. Katsu siis selles segadikus aru saada, kes õige kes vale.

11/5/2010 at 10:29 AM

Mari Sarv: Selgituseks minu kommentaari 9. punktile:
Minu vanaisa vanaisa Joosepi naine oli Mari - sai nime Allikas, Joosepi isa Hansu naine oli Mari, neiuna Mattis, Hansu isa Hansu naine oli ka Mari. Tema kohta on võimatu leida päritolu. Jääb ainult "Mari", milliseid on genis juba sadakond. Kui panen juurde perek. nime kohale "Narri Jago Hansu n., siis eisatu ta nende sadade Maride hulka!
Seda olukorda pidasin silmas 9. punkti juures.

Private User
11/5/2010 at 10:32 AM

Mul on sama jama olnud...

Private User
11/5/2010 at 11:04 AM

@Vello Kallandi Samas ei leia geni nii ka võimalikke vasteid, kui keegi on samuti Marini jõudnud mõnd teist haru pidi tulles. Väike on tõenäosus, et Mari nime ette lisatu on identne kellegi teise kirjutatuga.

Private User
11/5/2010 at 11:43 AM

>Jürrid ja Marrid on minu meelest armsad, ikkagi meie rahvuslik pärand ... ja >meiegi lastele küllap huvitav vaadata, kuidas nimed kujunenud on.

Khm, rahvusliku pärandi ja nimede kujunemisega pole Jürridel ja Marridel küll midagi pistmist. Vana kirjaviis on õigusega unustatud saksa pärand eesti keelele, mida ei ole mõtet Genis reanimeerida ja selle muutumine, kuidas nimed kirjutatud on, ei peegelda üldsegi mitte nimede, vaid lihtsalt eesti keele grammatika muutumist.

Private User
11/5/2010 at 1:11 PM

Vanade eesnimede normimisest loe:
http://www.isik.ee/failid/nimede_normimisest.pdf

11/13/2010 at 11:13 AM

Normimise kirjatükk on silmaringi avardav lugemisvara. Argumenteerib kaasaegse kirjaviisi kasutamist. Nii inimese kui kohanimedes. Jõuab isegi sinnamaani, et kaasaegsed perekonnanimed võib ka minevikku tagasi viia, mis sellest, et need varasemalt teisiti kirjutatud ja kujutatud olid.
Genis on ka kahesuguseid tegijaid: ühed pooldavad kaasaegset kirjaviisi, teised jäävad truuks dokumentaalsele aluspõhjale ja lähtuvad profiilide kirjapanekul dokumentidest.
Kuulun ise viimasesse, mittenormijate rühma. Asi on lihtne Jürride ja Marridega. Nendest saame lihtsalt aru, et üks "r" on lihtsalt ülearune. Teiste nimekujudega on raskem. Lihtsam on nendega, kes on elus või keda me mäletame oma nime ütlevat. Enamikul Geni-lastest see "mälu" puudub. Peame lähtuma kirjapandust. Kui on Johannes, siis ei ole põhjust seda vägivaldselt Juhaniks muuta. Variandid Anno, Ann, An, Anne ei ole 1:1 Anuks muudetavad, Liso ei ole alati Liisu. Ka viimane on vananenud nimekuju, rääkimata mitmenäolistest Gustavitest, Mihklitest jt.
Lihtne on neil, kes ise puud arendavad. Nemad kirjutavad kuidas heaks arvavad ja neil on kogu puust ettekujutus. Samas satub uus sugulane äkki "bermuudasse". Tema vanad head, vanemate jutustustest või kirjapandud sugupuukirjutistest vanal kujul teada olnud nimed on äkitsi muutunud millekski muuks. Nii, et võimatu on "omi" ära tunda.
Üheks põhjenduseks perekonnanimede ühesuguseks muutmiseks on, et siis saad otsinguga pika nimekirja eellasi. Arvan, et see argument on nõrk. Eriti, kui samanimelisi mittesugulasi on palju. Või ei oska mina sellistes nimekirjades mingit kasu leida.
Sama on ka talunimedega. Viidatakse, et paljud on olemas. Samas, paljud ei ole. Või ei ole nad enam leitavad. Täiesti võõra talunime puhul on kindlam kirjakuju märkida, mitte sellest mingi uus moodustis teha, mida mõnel teisel lugejal kirjakujuga hiljem võimatu on kokku viia.
Iga profiili juures on kastike "lisateave". Sinna peaks iga kirjutaja, kes kas profiili loob või seda hiljem muudab kirjutama, millistele allikatele tuginedes ta muudatuse teeb. Paraku ei ole enamikul profiilidest üldse mingeid viiteid. On lihtsalt normitud nimi mille alust on raske kindlaks teha. Eriti veel, kui andmed geograafilise paikkonna kohta puuduvad.
Olen ise pärit ajaloolaste perest kes alusdokumentidesse respektiga suhtuvad ja kes on selle hoiaku ka minule kaasa on andnud. Uurijatena võivad nad kinnitada, et paljudel juhtudel on käibenimi ja dokumentides olnu midagi päris erinevat. See ei tähenda, et me käibenime "ametlikustama" peaksime ja pärisnime ajaloo prügikasti viskama peaksime.

11/13/2010 at 11:30 AM

Samale inimesele viitavate nimede mitmekesisus oleks vaja säilitada.
Praegu ei ole tehniliselt muidu võimalik, kui pika loeteluna nimes. Lahendus oleks kui programmis vaadataks isikuid ja nende paljusid nimesid/nimekujusid eraldi. See oleks vist programmi põhimõtteline muudatus.
Huvitav kui palju see suuremat hulka genis olevaid probleeme lahendaks? Või on palju nimekujusid ühe isiku kohta ainult eestlaste ja võõrkeelsete kirjutajate probleem? Mulle on jäänud mulje, et ka mujal on sama häda.

Lahenduseks pakuks siis "põhinimi" ja aliased ehk?

Private User
11/13/2010 at 11:38 AM

Ma siin ikka loen ja mõtlen. Ma ei ole otsene vanade nimede nii kirjutamise vastane, nagu need siis olid. Siin on ainult üks aga. Neil puudus tihti ühtne nimekuju. Üks kirjutaja kirjutas ühtemoodi, siis teine testmoodi, kolmas jälle samamoodi nagu esimene ja neljas leidis veel mingi oma võimaluse.
Kõik teavad, et Mari oli enamasti Marri, aga vahel mõni kirjutas ka Marry ja alati on üksikud kirjutanud Mari. Mul terve ajajärk on kõik Jürrid hoopis Jörid, nii need kes ennem sündisid Jürrina ja pärast olid jälle Jürrid või Jürid.
Nii ka teiste nimedega, see pole ajastu vaheldumine, see on sama ajajärgu erinevate kirjutajate erinev stiil. Mille alusel me siis valime selle õige?
Mul on tunne, et igasugune valimine on meelevaldne ja pigem tuleks siis juba kõik nimekujud kirjutada, kaasa arvatud kirillitsas kirjutamine.
Aga kas ikka ka see oleks lahendus? Vaevalt!

11/13/2010 at 11:57 AM

Või siis ehk dokumendi/allika indeks profiili juurde?
Valikute tegemisel läheb osa teabest paratamatult kaduma ja seda peaks vältima.

11/13/2010 at 12:12 PM

huvitav mis õigusega me oma esivanemate ristinimesid moonutame? et oleks seks ja noortepärane vää?
Kuidas peaks nende Annide Annade ja Anude vahel vahet tegema kui ei kasuta sünniraamatu andmeid? Küsimus pole ju Reval Kolõvan Tallinn Tallin kasutamises vaid inimeste nimedes mille muutmise kohta tehti alati kanne
Kui keegi tahab sugupuus Elfriide asemel kasutad Mummi-vana andku pihta aga ärgu muretsegu, et teda ei aktsepteerita
Nõuda aga, Musta mustaks ja Valgetvalgeks nimetajad peaksid kasutama Juhhani asemel Juhan või Johannes noo kuulge - saage täiskavanuks. Nõnda sugupuud ei uurita vaid aetakse pühapäevalõunase kohvilaua asju.

11/13/2010 at 12:13 PM

@Raivo Paiste - "Samale inimesele viitavate nimede mitmekesisus oleks vaja säilitada. Praegu ei ole tehniliselt muidu võimalik, kui pika loeteluna nimes."
Praegu on võimalik alternatiivsed nimekujud kirjutada lahtrisse "Muud nimed, hüüdnimed", see on profiilis vahelehel "Isiklikku". Kui see lahter on täidetud, siis ilmub see info profiili avalehele. See lahter töötab ka otsingus, aga kahjuks mitte profiilide võrdluses. Kuid ikkagi on see lahendus parem, kui panna kõik allikatest leitud nimekujud ees- ja perekonnanime lahtrisse.

11/13/2010 at 12:17 PM

@Urmas Piir - tavaline algaja suguvõsauurija suhtumine. Uuri veidi erinevaid allikaid ja tule siis rääkima, kuidas "nime muutmise kohta tehti alati kanne".

Showing 31-60 of 209 posts

Create a free account or login to participate in this discussion