Eesti Genis

Started by Henn Sarv on Friday, October 15, 2010

Participants:

Showing 91-120 of 209 posts
11/15/2010 at 4:45 AM

kaks samanimelist last ei ole midagi haruldast. Minu esiisal Jüril oli kaks Jaani nimelist poega. http://www.geni.com/people/Litovere-Hanso-J%C3%BCri-Tirmann/6000000...
Kuna üks suri lapsena, siis pandi sama nimi järgmisele lapsele. Ega siis head nime võinud raisku lasta minna :)
Ja neid näiteid on veelgi. Nende eristamiseks on üks Jaan I ja teine Jaan II.

Private User
11/15/2010 at 5:17 AM

Andri, ma avaldan siin foorumis oma seisukohta selles küsimuses esimest korda. Kas ma ei tohi või?!

Aga normeerimise juures tekib küsimusi, millele tuleks vastata.
1. esiteks mida lugeda samaks nimeks ja mida erinevaks nimeks. Olen nõus, et Ann ja Anu on teatud mõttes erinevad nimed, aga näiteks Hans ja Johann on teatud mõttes üks ja seesama nimi. Sellest küsimuski.

2. Kus ja millisest sündmusest jooksen see piir, keda normeeritakse ja miks just seal see piir on?

3. Mis asi on vana kirjaviisi moonutus. Kui üks inimene on sünnist surmani esinenud kui Marri ja mitte ühtegi teist nimekuju pole temast olnud mitte üheski allikas. Kas siis tema nimi pole moonutus ja jääb normaliseerimata? Räägime ikka asjadest õigete nimedega. Normaliseerimise mõte ju ongi nimede moonutamine, mitte nende kõrvaldamine.

4. Kus on need normaliseerimise reeglid ja kes on kompetentne need välja mõtlema, mille järgi tekib peale normeerimist üks ja seesama nimekuju. Mina pole nii kindel et tekib!

5. Mõnedele minu küsimusepüstitustele vist jätsid teadlikult reageerimata, aga jumal nendega.

6. Kahtlustan, et omal ajal siiski tehti vahet erinevatel kirjapiltidel. Sest peres erinevatel ilastel võis olla nimeks Ano, An, Ann, Anna, Anno; Rööt, Röth, Ruth, Reet, Gröth jne. Kui me ära normime need nimed võib tekkida mõnedel juhtudel sarnane olukord, nagu siin ühes varasemas näites Mariadega pärast õigeusku minekut.

Kokkuvõtteks lisan veel niipalju, et pooled uurijad pooldavad normeerimist ja pooled ei poolda (arvestades vaid neid, kellel on oma seisukoht selles küsimuses). Ma võin respekteerida nende inimeste seisukohti, kes on minust erineval arvamusel, sest ega minagi jumal ei ole. aga, mida ma kindlasti ei respekteeri on see, et me ütleme, et normeerimine on ainuõige ja ainult nii tohib või, et üldse mitte mingil juhul ei tohi normerida.

Ehk siis, laskem igal ühel ise otsustada, kuidas ta oma sugulase nime siia genissse sisestab. Tähtis on, et teised ka aru saavad mida mõeldud on. Normeerimispooldajad saavad ju aru, et Tönnis on see inimene, keda nad Tõnisena tunnevad ja ka vastupidi pole ju probleemi.

Milleks teha tühja koha peal revolutsiooni. Mis tingib vajaduse, et absoluutselt kõik tuleb rangelt reglementeerida ja eksijaid korrale kutsuda või isegi karistada?

igat moodi võib ja vale pole kumbki lähenemine. Erinevused rikastavad meie maailmapilti ning sunnivad meid mõtlema, miks on nii või teistmoodi. Nii saamegi asjad ka endale paremini selgeks.

Igasugused sunnimehhanismid ühe või teise ideoloogia kasuks on ajast ja arust ...

Private User
11/15/2010 at 5:22 AM

No ma arvan küll, et kui Marri oli sünnist surmani ainult Marri ja ühtegi teist nimekuju ei esinenenud, siis ta pidi ikka küll väga noorelt surema.

Samas neile lastele pandi nimi nii nagu vanemad soovisid. Kui isa ütles, et lapse nimeka saab Mari, siis kirja pandi Marri või Marry, vahel ka Mari.
Tänapäeval oleks kirjutatudki Mari.

11/15/2010 at 5:25 AM

Põhilislet nõustun Assariga.
Oluline on et kõige pealt paneme täpselt selle nime mida leiame sünnimeetrikas koos viitega (näiteks Saaga link.)
Ainult kui ta hiljem ise kasutas teisi vorme, siis lisame neid ka, aga koos allikaga. Selgitus ja allik/source peaks olema "About Me" osas.
Mõlemad nimed peaksid Genis olema nii et otsing neid leiab.

Eesnime lahtris võiks näiteks olla " Viiu (Vio)"
Perekonnanimi "Lepik"
Nickname "Kääriku Viiu" (talu järele)
Kui ta ise ei kasutanud teisi vorme siis jätame nad nii kuidas nad sel ajal oli kirjutatud "Jürri" ja "Tõnnis" jne.
Kui aga tema pere liikmed hakkasid tema nime kirjutama dokumentides teisiti "Jüri" ja "Tõnis" siis tuleks neid vorme ka lisada koos selgitusega About Me osas.
Näiteks Eesnimi "Jürri (Jüri)"
About Me ..Saaga link "Jürri...." ja "Hiljem oli ta ka "Jüri" ehk "Vanaisa Jüri"
Kui Hauakivil on "Jüri" ja ta kasutas seda elujooksul siis võiks panna sünninimi sulgutesse. Eesnimi "Jüri (Jürri)" koos allikatega ja selgutustega About Me osasse.

Kui keegi ametlikult eestitas oma nime siis sel juhul võiks panna
Eesnimi "Ain (Alexander)" ja selgitus About Me osas. "Aastal 1935 ametlikult eestitas nime....."
Ehk Eesnimi " Ain ← Alexander" ja selgitus About Me osas.

Ma olen erandi teinud "w" tähega, kuna varemalt oli teada, et Saagas "w" võib tähendada "v" - "Ewa" on "Eva" ja pole alati mõlemad Genisse pannud aga järjekindluse mõttes peaks ikka seda tegema ja peaks panema
Eesnimi "Eva (Ewa)"
Kui nimi hääldati samuti aga kirjutati erinevalt inimese elu jooksul siis kõik vormid mida kasutati peaks ka Genis olema. See juhtus tihti eelmisel sajandil, et ei olnud ametlik viis neid kirjutada. Näiteks kirjutati vahest "Lydia" ja vahest "Liidia" Siis peaks valima see vorm mis kõige hiljem rohkem kasutati aga teine ikka sulgudes "Lydia (Liidia)". Mõned panevad "Lydia/ Liidia" kui nad on võrdsed. Pealekauba tuleks ka lisada Hüüdnime lahtrisse "Lya" ehk "Lydi" kui ta neid kasutas.

Pea asi, et kõik vormid mida isiku jaoks kasutati on Genis olemas nii et otsing neid leiab ja et on viited ja selgitus olemas nende kohta.

Lilian

11/15/2010 at 5:37 AM

Kindlasti on hea, kui kõik kasutatud vormid saavad Genisse kirja ja on otsitavad, aga mina ei näe mingit vajadust toppida neid kõiki puu vaatesse. Uskuge mind, eri kujusid ei ole kaks ega kolm, vaid mõnel inimesel ees- ja perekonnanime peale kokku isegi kuni 10. Ja kui tahta täpne olla, tuleks lisada ka kõik kirillitsas olevad nimekujud.
Nii et nime lahtrisse ikka üks nimekuju ja ülejäänud "Muude nimede ja hüüdnimede" lahtrisse, siis tulevad need ka otsingust välja.

Private User
11/15/2010 at 6:02 AM

>Andri, ma avaldan siin foorumis oma seisukohta selles küsimuses esimest >korda. Kas ma ei tohi või?!

Loomulikult võid.

1. "Esiteks mida lugeda samaks nimeks ja mida erinevaks nimeks. Olen nõus, et Ann ja Anu on teatud mõttes erinevad nimed, aga näiteks Hans ja Johann on teatud mõttes üks ja seesama nimi. Sellest küsimuski."

Vastuse annab nimepraktika Eesti alal. Näiteks nime muutumine seoses uue kirjaviisi juurdumisega, mis kajastub sama inimese nime muutumises XIX lõpu ja XX saj. alguse kirikuraamatuis. Johann ja Hans võivad ju pärineda ürgsest samast algnimest, kuid siin käsitleti neid vähemalt eestlaste puhul erinevate nimedena, neid pandi sama pere üheaegselt elavatele lastele jne. Hans on selline mugavusnimi (on ühesugune igas keeles ja kirjaviisis), mille normeerimise vajadust üleüldse pole. Johannist Hansu tegemine on tagasipööramatu toiming, selleks puudub siinset nimepraktikat arvestades igasugune alus. Kui üldse, siis Johanni võib Juhaniks normeerida. Minu praktikas on Jaanist peale saksastumist Johann saanud, aga see on juba nimevahetus ja hoopis teine asi (ja kajastub Geni põhinimes kujul Jaan -> Johann).

2. "Kus ja millisest sündmusest jookseb see piir, keda normeeritakse ja miks just seal see piir on?"

Piir on vana kirjaviisi asendumine uuega, mille läbi said nimede kirjapildid häälduspärase kuju. Sellega ei muutunud nime hääldamine. Kuna uut kirjaviisi ei kehtestatud ukaasiga ega päevapealt, siis on see üleminek igal pool erinev (kirikuraamatus sõltus kirikuõpetaja isikust, mõni vbolla kirjutas nimesid harjumispäraselt edasi, ehkki ilmalikes dokumentides olid nimed juba häälduspärasele kujule viidud) ja ka järk-järguline.

3. "Mis asi on vana kirjaviisi moonutus."

Vana kirjaviis ise ongi moonutus.

4. "Kus on need normaliseerimise reeglid ja kes on kompetentne need välja mõtlema, mille järgi tekib peale normeerimist üks ja seesama nimekuju."

Seda on teinud keeleteadlased.
http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/vana_kirjakeel.pdf

5. "Mõnedele minu küsimusepüstitustele vist jätsid teadlikult reageerimata, aga jumal nendega."

Nimemuutused seoses sotsiaalse staatuse muutumisega ei puutu normeerimisse. Ma ei näe midagi muud, millele vastamata jäi.

6. "Sest peres erinevatel lastel võis olla nimeks Ano, An, Ann, Anna, Anno; Rööt, Röth, Ruth, Reet, Gröth jne."

a) Ano/Anno ja An/Ann on erinevad nimed ja jätame Anna hetkeks kõrvale, see on ka erinev nimi, aga tuli käibesse teist teed pidi.
b) See et ühes peres elasid samaaegselt ühe ja sama isa ja ema lapsed Anu ja Ann, on väga julge väide, mida sul ei ole õnnestunud tõestada. Juhuslik kirjaviga ei loe!
c) Sama kehtib ka ülejäänud Krõõtade/Rõõtade viisiku kohta. Näidet palun!

Ma heameelega tutvuks ühe teise vestleja väitega, et peresse sündisid aariaastase vahega Rõõt ja Reet, õieti selle üksikasjadega - kas esimene Rõõt oli teise sündides elus, kas nad olid samade vanemate lapsed jne. Nime taaskasutus peale esmakandja surma on üsna tavapärane nähtus.

"Milleks teha tühja koha peal revolutsiooni. Mis tingib vajaduse, et absoluutselt kõik tuleb rangelt reglementeerida ja eksijaid korrale kutsuda või isegi karistada?"

Kus sa neid karistajaid näed? :)
Mu ainus püüd on panna inimesed mõtlema nimede üle, selle üle, miks tema esiema nimeks kirjutati Marry ja mida see tegelikult tähendab.

Private User
11/15/2010 at 6:15 AM

Sorry, minu viga. Muidugi ei küsi ma pere näidet, kus on Ann ja Anu, kuna selliseid ma võin ise sadu leida (need on erinevad nimed).
Ikka pere näidet, kus on Ann ja An või siis Anu ja Anno (või Ano).

11/15/2010 at 6:30 AM

Private User kirjutas siin mõned kirjatükid eespool:
"Küsimust ei ole ka õigeusu nimedega (mille väljakujunenud ümberkirjutusreegleid kirillitsast ladina tähestikku eesti keelealal ma loodan, keegi kahtluse alla ei sea)"

Aga seab küll. Ja Genis esineb ka see probleem. Varem kirjutati õigusklike slaavitähestikulisi nimesid ladina tähestikku hoopis teisiti ringi kui viimased 70 aastat kehtinud vene-eesti transkribeerimise reeglid soovitavad.
Siin Genis saarlaste/muhulaste profiilides küllalt näha neid Elenasid ja Ekaterinasid mis tänapäeval kõik kirjas kui Jelenad ja Jekaterinad. Vana aja Mihail, Boris, Vasili, Denis, Vasilissa on tänapäeval kõik: Mihhail, Boriss, Vassili, Deniss, Vassilissa jne. ( http://www.eki.ee/varia/transkribaja/ ) Lisaks veel ajaloolised erandid nagu Veera, Leena, Liisa, Niina mis tänapäeval aga tihti hoopis Vera, Lena, Liza, Nina jt.
Ja juba on meil siin isikuid kes neid "parandusi" on ka Genis tegema hakanud.

Private User
11/15/2010 at 6:41 AM

Aina huvitavamaks läheb.
1. Kes asi on "nimepraktika Eesti alal". Kelle praktika see on, sinu isiklik kogemus või veel midagi ... See nimede paneku küsimus on väga relatiivne. Piirid mida sa üritad tõmmata on kergesti vaidlustatavad ja küsitavad. Kõik taandub praegu sellele, et Sina arvad niimoodi ja ongi õige. Mina arvan, et Johann ja Hans on samad nimed - miks mul õigus pole.

Kus me võime stopperi kinni lüüa nagu uusaasta ööl, et nüüd on vana kirjaviis omadega õhtal ja algab uus. Ja mida see siis tähendab, et kõik nimed enne seda tuleb ümber muuta või? Millal see siis kuupäevaliselt aset leidis?
Ega ikka ei leidnud päris nii aset, nagu sa osaliselt ka ise tunnistasid. Nagu ma oma esimeses kirjas ka näiteks tõin, ja näiteid oleks veelgi, neid samu "ebanormaalseid nimesid pannakse ka täna lastele nii, et silm peas ka ei pilgu. kas vanakirjaviis polegi veel täielikult läbi?

Kui vanakirjaviis on moonutus siis moonutus millest? Ma saan aru, millestki varem olemasolevast või? Sest sellest, mida tollal veel olemas polnud ei saanud ju ka moonutust tekkida. (teisisõnu kui öeldakse, et peegel moonutab, siis ta ei saa moonutada minu lapselapsi, kes veel sündinudki pole).

Link millele viitad on vaid keeleteadlaste soovitused. Nemad ei uuri iga päev suguvõsa, ega tegele paljude teiste probleemidega, millega meie iga päev kokku puutume. see ring peaks olema palju laiem, töö pikajalisem, sisaldama avalikku arutelu erinevaid spetsialiste kes kujundavad välja normeerimise reglid. Miks ajaloolaste, semiootikute, demograafide ja teoloogide arvamused vähem olulised on. On nemadki asjaga seotud ju.

Ma kustun veelkord ülesse! Mitte mingit ühte tõde pole olemas, nagu Andri püüab luua. Me kõik võime mõtelda mida Marry tähendab, aga mida tähendab Mari. Pakun, et sedasama. Me peaks inimesi genis sundima just täpselt nii või teistmoodi käituma. Kes tahab normeerigu oma nimed - mis probleem see ikka olla saab (kuigi ise seda ei poolda). Kes tahab ei tee seda ja ongi kogu moos.
Ja omavahel me saame aru ikka, mida keegi mõelnud on. ja kui meie sugulane on oma puus midagi teistmoodi teinud, siis kas meil on tema lähenemist rakse respekteerida või. Las tal olla normeeritud kui mul ei ole, või vastupidi.

See on täiesti mõtetu, et hakkame kõik nii tegema nagu Andri või Assar tahavad. Las iga inimene ise otsustab, kuidas on õige talitada. Mida just tema tähtsaks peab. Ja las ta otsustab ka selle üle, kas ta üldse tahab mõelda, mida Marry tähendab. Usaldame rohkem teineteist, kui keegi teeb siin midagi sellist millest me aru ei saa, siis saame alati küsida, miks ta nii teeb. ja kui saame aru, milleks siis probleem üldse tõstatada.

Mina ei poolda mingeid kindlaid reegleid, las inimesed otsustavad oma sugupuu näitel, kuidas kõige õigem on.

Võiks pöörata mõnikord ka tähelepanu välismaistele sugupuudele pilgu ... ja meie selle teema probleemid tunduvad nii tühised ja mõtetud ...

Private User
11/15/2010 at 6:44 AM

Kuhu need Anu ja Anni näited jäid, Rõõtadest rääkimata?

Private User
11/15/2010 at 6:51 AM

Sa võid neid ju ise sadu leida? või enam ei või või? :))

Pealegi selle näite olemasolu või puudumine ei annaks mitte mingit efekti küsimuses, kas genis on vaja nimesid esitada rangelt normeeritud kujul või ei peaks üldse mingeid üleüldisi reegleid selles osas olema.

Private User
11/15/2010 at 7:10 AM

Sa oled nüüd juba mitmes foorumis visanud õhku väite, et ühe pere lastele võidi panna nimeks An ja Ann. Ühtki faktilist tõestust (kus tõesti samade vanemate elusolevad lapsed selliseid nimesid kandsid) pole sa seni suutnud esitada. Kui see ei õnnestu, äkki lõpetaks paikapidamatute väidete õhkuviskamise? Teisalt oleks kasvõi ühe sellise näite esitamine võimalus oma usaldusväärsust demonstreerida. Mina sinu asemel teeks seda.

Peresid, kus laste hulgas on samaaegselt Anu ja Ann näen ma iga kord kui ma mõne kirikuraamatu avan, neid ei ole tõepoolest leida vaja.

Private User
11/15/2010 at 7:14 AM

Loe need foorumid siis veel korra läbi palun!

11/15/2010 at 7:16 AM

Kuidas normeerida nimesid - Rino ja Edo

11/15/2010 at 7:20 AM

Mina ühtlustaks: Rino > Riinu ja Edo > Edo, st. jätaks nii nagu on.

Private User
11/15/2010 at 7:26 AM

Pole esimene kord, mil see teema kõneks, tulemuseta on see jäänud ja tulemuseta jääb. Võtan vabaduse oma seisukoha juurde jääda (suht-koht sama, kui Assari poolt esitatu).

Milleks seda arutelu vaja on? Julgen arvata, et põhjuseks on erinevate uurijate poolt sisestatud isikute samasuse tuvastamine. Enne perenimede aega on siiski aga ühtviisi kirjutatud nimest vähe kasu - on ta siis An või Ann, vasteid leitakse ikka vähemalt 99 ja mine tea, mõni äkki ka kohane? Ega perenimede aeg ka parem pole - minugi nime etümoloogia - Haaw -> Aap -> Ab -> Aab ... Või siis teine eellane ja tema järeltulijad - pandud nimi Neuberg, ent moondus esmalt Neunbergiks ning siis mõnes kohas Neinbergiks - otsi neid taga.

Sõnum - nii Saagas kui Genis tuleb rakendada fantaasiat ning otsida ka alternatiive. Genis kaaslaste elu lihtsustamiseks on palju abi lisaks sünniajale (see on ka üks huvitav teema) ka sünnikoha sisestamisest. Veelgi enam oleks abi viidast algallikale - siis siinses kontekstis peamiselt Saagale ...

11/15/2010 at 7:26 AM

Nomen est Omen - nimi on märk

Nimede normeerimine on väga halb tegevus, kui selle juures me ei seleta endale, mis on selle tegevuse eesmärk, põhjus ja tagajärg.

Nimede ühtlustamine üle kõigi sugupuude ei oma mõtet, põhjuendust ega vajadust.

Iga perekonna tarditsioon on väärtus omaette. Kui keegi normeerija sõidav kellegi peretavadele sisse, siis on see halb.

Nimede normeerimine/mittenormeerimine ei tohi olla iniemstevaheliste suhete lõhkiminemise põhjuseks.

Miks on, kui on vaja, normeerida vanu nimekujusid tänapäevaseks? Kas:
1. lihtsustada lugemist
2. tasandada (nivelleerida) teabeallikaid
3. lihtsustada otsimist
4. võidelda ainutõe eest

Mis juhtub nimede normeerimisega? Kas:
1. läheb kaduma link allikaga
2. läheb kaduma link ajalooga
3. läheb kaduma midagi muud kellegi jaoks olulist

Mis põhjustab nimede normeerimise tungi? Kas:
1. allikapõhised nimed tekitavad segadust?
2. erinevad allikad tekitavad segadust
3. me ei oska lugeda neid, tundub meile veider?

Mis juhtub, kui me nime ei normeeri? Kas:
1. midagi läheb katki

Jään seisukoha juurde, et jõuga ja totaalne nimede "normeerimine" ei ole ei vajalik, ei oma mõtet ega anna ka midagi. Pliis paneme ritta prioriteedid ja kui väga vaja on, siis normeerimine

A. esimene prioriteet võiks olla, et inimesed saavad omavahel läbi
B. teine prioriteet võiks olla, et inimesed saavad omavahel hästi läbi
C. kolmas prooriteet võiks olla, et me ei tee üksteisele liiga, ei tooni ega sundusega
D. neljasprioriteet võiks olla, et meil on hea. Nii toimetada, kui otsida kui koostööd teha

alles kuskil seal tagapool võiks tulla AJALOOLINE TÕDE, TEADuSLIK PÕHJENDUS jne jne

Ma nädalavahetusel ja eelmisel nädalal suhtlesin oma sõprade Titaanide, Titaniidide ja Olümplastega. Ma panin neile ilusti nii kreekakeelse, ladinakeelse kui kreeka tähtedest nime. Ma arvan, et nad on minuga rahul.

Proovige ka oma töös mõelda mitte nimekaardile, mitte andmebaasile vaid neile inimestele, kes seal olemas on olnud. Mõeldes neile loote ja taaselustate te neid kogu aeg. Tehke seda nii, et nad oleks teiega rahul.

Muide umbes 6% kõigiist maailmas elanud inimestest pole kunagi ära surnud ja elavad siiani :)

Henn

Private User
11/15/2010 at 7:27 AM

Jah, väitsid, et lehel
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1290.1.352:21
10 viimase nime hulgas on kaks õde An'i.

Kes tegelikult on kaks sugulusseoseta teenijatüdrukut.
Veel midagi?

Kogu lõng: http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?f=1&t=2547

Private User
11/15/2010 at 8:47 AM

Vana kirjaviis - hääldus - uus kirjaviis
Marri - mari - Mari
Jürri - jüri - Jüri
Anno - anu - Anu
Tönno - tõnu - Tõnu
Tönnis - tõnis - Tõnis
Trino - triinu - Triinu
Sugupuu uurimisel muude andmete kirjapanekul kasutate uut kirjaviisi või vana?

11/15/2010 at 9:31 AM

@ Henn andis oma diplomaatilise seisukoha ja sellega võikski diskussiooni lõpetada.
Oma arvamuse olen juba varem öelnud ja pean normeerimist õigeks. Miks?
Normeerimine toimis juba ammu enne meid. Eesti keele omapäraks on see, et me hääldame sõnu nii nagu need kirjutatud on. Vanasti kasutati nimesid üksteisega suhtlemisel, kellegi poole pöördumisel. Vähe oli kirjaoskajaid ja kirjakirjutajaid. Viimaste hulka kuulusid vaid teatud ametimehed. Ei ole tõenäoline, et pöördumisel kellegi poole tollastes dokumentides kirjapandud nimesid samamoodi välja öeldi. Nimesid öeldi nii, kuidas oli mugavam. Miks Otto Wilhelm Masing 1818. aastal “õ” tähe kasutusele võttis? Kõnekeeles vastav häälik oli siis juba olemas – puudus vaid täht! Gret kõnekeeles oli siis juba kindlasti Grõõt (Krõõt). Proovige ise võrdluseks hääldada nimesid Kreet ja Krõõt! Tähtede teatud kombinatsioonide puhul on häälik “õ” palju mugavam! Eriti, kui te peaksite seda nime valju häälega hüüdma! Proovige!
Kui isegi Marri suri, enne kui mõnes teises dokumendis tema nimi nö normeeriti, siis ikka oli ta Mari!
Hilisemal perioodil normeerimine jätkus. Ametlikus korras märkustega meetrika raamatus esineb ainult üksikuid muudatusi. Näiteks olen leidnud märkmeid Tio asemele Tiiu, Jürri Traksi (s.1877) muudab ametlikult 31.03.1939.a. eesnime – Jüri. Enamal juhul on muudetud ilma sissekannet tegemata.
Vene õigeusku astunuile pandi kirikuraamatutes venepärased nimed, kuid neid enamus praktikas ei kasutanud. Minu vanavanemad Georgi ja Melania on ikka maetud nimedega Jüri ja Mai. Vanaisa Joannb oli elu lõpuni Jaan.
Muudatusi viidi sisse ka perekonnanimedes nii ametlikult kui ka meetrikas märkimata. Nutikale (nõukale) mehele meie kandis pandi nimeks Naukas, osa parandasid Nõukaks.
Anno-Ann peaks nüüd juba selge olema. Lisaks ainult, et variant “Annika” esineb nimena juba 1716. aastal!
Edaspidi toimin nii nagu genealoogid seda on teinud.

Private User
11/15/2010 at 9:51 AM

Andrile: Minu väide tänases foorumis kõlas nii: "6. Kahtlustan, et omal ajal siiski tehti vahet erinevatel kirjapiltidel. Sest peres erinevatel ilastel võis olla nimeks Ano, An, Ann, Anna, Anno; Rööt, Röth, Ruth, Reet, Gröth jne. Kui me ära normime need nimed võib tekkida mõnedel juhtudel sarnane olukord, nagu siin ühes varasemas näites Mariadega pärast õigeusku minekut."
Neid Anne ja sarnaseid nimesid tõin välja 5 tükki. Ma ei väitnud, et selles hüpoteetilises peres pidi vähemalt viis last olema, kellel nimetatud eesnmed on, vaid väitsin, et võis olla mitmeid lapsi, kes kandsid üht või teist sellist nime. Ma ei toonud ka ühtegi kombinatsiooni eraldi välja. Seda tegid sina. On üsna nüri tegevus kõiki võimalikke kombinatsioone neist nimedest otsima hakata, et sulle head meelt teha. Viiest eesnimest saab 15 kahest kombinatsiooni ja millal ma väitnud olen, et kõik need on võimalikud. Igal juhul ei välista ma seda samuti mitte.

ja antud teema mõte oli natuke millestki muus kui selles, kes on kaamel.

Private User
11/15/2010 at 10:57 AM

Ka mina pole kohanud ühe ema-isa korraga elusolevail lastel ühte nime erineva kirjapildiga, nagu siis Ann ja An, see sisuliselt pole ju isegi mõeldav, sest kirjutaja kirjutas kuulmise ja oma parema äranägemise järgi.
Kui üks lastest aga surnud, siis võis teine küll sama nimega olla.

Private User
11/15/2010 at 11:08 AM

Sõltub, kus me tõmbame piiri sama ja erineva nime vahel.
Mitu erinevat nime siin on? Ano, An, Ann, Anna, Anno. Kui vastuseks on üks, siis ma võin näiteid leida küll. Kui mingi muu arv, siis ma ei oska praegu kommenteerida.

11/15/2010 at 11:14 AM

rööparutelu sarnasel teemal: http://www.geni.com/discussions/84779

11/15/2010 at 11:46 AM

Arvukatest postitustest on selge, et normijad jäävad omadele seisukohtadele kindlaks, mittenormijad samuti.
Tundub, et põhidiskussiooni objektid on 19. sajandi isikunimed (kohanimed praegu tähelepanu ei pälvi). Varasemad jäävad (õnneks) vaidlusest kõrvale ja "let it be".
Paneksin kõikidele genilastele (või geenikutele) südamele, et nad omal initsiatiivil teiste koostatud profiile ei kaasajastaks. Kui leitakse, et hädasti oleks vaja, lisada kaasagne nimi allikanimele lisaks. Samuti aktsepteerida, kui kaasaegsele nimele lisatakse allikanimi.
Kuigi vaidluse raskus on suundunud eesnimedele, on olukord palju kriitilisem perekonnanimede juures. Nende muutmisel on palju tõsisemad tagajärjed.
Koha- ja talunimede puhul ei ole sagedasti teada, kuidas oleks kaasaegne. Seetõttu panna kindlasti ka kirjakuju (vähemalt lisamaterjalidesse).
Tulles tagasi Henn Sarve kirjutise juurde - katsume jääda sõbralikuks. Tunnistan, et siin on palju argumente kaasajastamise kasuks. Samas on ka vastu. Ja mõlemil on õigus. Ühtedel keelelisest, teistel kultuuriajaloo aspektist. Kui sümpatiseerib viimane, siis on Marry ja Rõth tahes-tahtmata armsamad kui Mari ja Krõõt (kellest tänapäeval on kindlasti veel mõni peenem "suleline" saanud).
Igaüks saab piisavalt vaielda oma sugupuu piires. Avalikult on küllalt saanud.

11/15/2010 at 12:18 PM

Mina isiklikult lausa naudin, kui ilusasti ja arusaadavalt on XVII saj lõpus ja XVIII saj alguses eesti keelt kirja pandud. XIX saj mudastub kõik ühelt poolt saksastamise, teiselt poolt venestamise ja lõpuks eestlaste enda kirjaoskuse kasvu tõttu, mis toob kaasa vankumatu (ja tänaseni kestva) usu kirjatähe kristallpuhtasse õigsusesse. Võtke vabamalt, kulla kaimud! Maailm ei kuku sellest kokku, kui Juhan on kirjutatud Juhhan või Juhann või isegi Їоганнъ. Tema aegu teati küll, et ega nimi meest riku.
Tooksin siia ka ühe mahlaka sünnikande näite XVIII keskpaiga lähistelt, mil kirjaviis hakkab moonduma, aga on ikka veel selgelt eestikeelne:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.2:83?69,1180,386,81,0

11/15/2010 at 12:23 PM

Arne Pajula - ma tean mitut inimest, kes selle jutu hea meelega nime lahtrisse kirja paneks kui kõige autentsema ja allikatruuma :)

Private User
11/15/2010 at 12:29 PM

[[ Arne Pajula]] :D
Selle inimese nahas küll ei tahaks olla, kelle vanemad on selliselt kirja pandud...

Private User
11/15/2010 at 1:02 PM

Kokkusattumusena on üle-eelmine titt enne Maid mu sugulane.

Sõna "värdjas" pärast pole põhjust paanikasse sattuge, see oli üks levinud terminitest väljaspool abielu sündinud lapse kohta ja tol ajal midagi muud ei tähendanudki.

11/15/2010 at 1:17 PM

Private User
Õigus, värdjas on abieluväline laps (võrdle inglise bastard), see oligi näitamaks, et lisaks lugeda oskamisele tuleb ka sisust õigesti aru saada.
Private User "genivoninummer", mitte nimi sina sulgudesse!

Showing 91-120 of 209 posts

Create a free account or login to participate in this discussion