Eesti Genis

Started by Henn Sarv on Friday, October 15, 2010

Participants:

Showing 121-150 of 209 posts
Private User
11/15/2010 at 10:38 PM

@Assar Järvekülg
Sinu toodud nimedes (Ano, An, Ann, Anna, Anno) on ju tegemist kolme nimega. Anu, Ann ja Anna. Viimane ei lähe normeerimise alla, sest tuli käibele juba uue kirjaviisi ajal. Ma soovitaks vaadata An'i ja Ano puhul ka seda, kui paljudel ühe n'i puhul pikendusmärk peal on ja seda loetakse kaheks nn'iks.
Minumeelest on personaalraamatutes kirjaviisi muutusega juba kõik paika pandud, midagi uut leiutada pole vaja.
Aga kindlat näidet samal ajal elavate ühtede vanemate samanimelistest lastest pole ikkagi kellelgi tuua. Miks, Sest pole kusagilt võtta. Kuigi, mõni erand ju võiks olla, aga ka seda ei tooda välja. Ometi oli nimesid nii vähe, et suure pere puhul olid pea kõik enamlevinud nimed korraga kasutusel.

11/16/2010 at 4:10 AM

See nimede teema on ikka tõsiselt huvitav. Minu praktika aga Genis on, et vajadusel on võimalik ikkagi leida ja ühendada kõik Peterid Peetritega ja Marrid Maridega ning kuna 100% selgust siin ei ole (ühe ja sama inimese eluajalgi võis tema nimekuju teatud aegadel muutuda), siis ma usun, et pole üldse probleemi, kes kuidas kirjutab, normeerib või ei normeeri. Selge on see, et kui me otsime Saagast näiteks Mari Viru nimelist inimest (suvaline näide), siis ei jäta me ju tähelepanuta ka Marry Wirro nimelisi. Vajadusel leiame ikkagi õige üles, nii erinevad need kujud ka pole. Ja kui on kahtlusi, saab alati nime sisestajaga arutada ja nõu pidada.

Mis ma aga väga väga soovitan, on teha endale ikkagi koduarvutisse alternatiivne andmebaas, kus kasutatakse läbivalt mingit kindlat nimemärkimise süsteemi. Ja kuhu kindlasti tasub lisada igasugused lingid ja kommentaarid. Andmed peavad alati topelt (ja "tripelt" olema).

11/16/2010 at 4:21 AM

@Kaido
Enamasti tõesti olid korraga elus olevatel lastel erinevad nimed. Siiski olen kuskilt lugenud (allikat paraku enam ei leia), et näiteks Vormsil oligi kasutusel vaid 5 tütarlapse nime ning kui tüdrukuid oli rohkem, siis pandi kõikidele järgnevatele üks ja sama nimi. Selles kirjatükis oli toodud ka näide vanast rahvalaulust, mis sisuliselt oli midagi sellist: Möldri Hansul oli 8 ilusat tütart - Maria, Reet, Viiu, Ingel, Margareta, Margareta, Margareta, Margareta. (nimed ei ole samad). Kui keegi oskaks asjasse selgust tuua, oleks tore. Selleks muidugi vaja teist diskussiooni. :)

11/16/2010 at 6:17 AM

Täiesti mõtetu on lubada kõike ja siis pidada mingit kolmekihilist andmebaasi, et leida vajalik. Õnneks on lähisugulaste hulk piiratud ja tõepoolest poleks suuremat häda. Häda algab aga kui "Superuserid" hakkavad teistes puudes tarkust näitama. Minule on tekitatud sugupuusse nii 70 aastat fertiilne proua ja härra, sest nimed ju tundusid sarnanevat isegi erinev sünnikoht ei seganud. See lihtsalt säeti õigeks.
Kui me peame kinni dokumentidest sh sünnikoha määramisel elame palju mugavamat elu.
Aga ega siis midagi. Olema lapsikud ja tahame ja lubame kõike. Selle koha peal ma tõesti aidata ei oska. Head lapsemeelsust.

11/16/2010 at 6:38 AM

Genis on sisuliselt üks puu - siin õieti polegi neid "teisi puid", kus tarkust näidata. 99,9% täiendavad kõik seda puud heas usus ja oma parimate oskuste järgi tahtmata kellegi teise tehtut ära rikkuda. Sul on alati võimalik oma superuuserite ja vähemsuperuuseritega kannatlikult diskuteerida ja vajadusel neile lahkesti õpetussõnu jagada.

Mu meelest selline üleolev iroonia on kohatu.

ps. Olen näinud puus nii mõndagi kohta, kus tuginetakse suulisele pärimusele ja mitte mingitele dokumentidele.

11/16/2010 at 6:41 AM

Ma pidasin andmete tripeldamise koha pealt silmas seda siiski, et ei tasu andmeid hoida AINULT Genis, vaid ikka olgu oma andmebaas ka, koos allikatega. Muidu tõesti võib juhtuda, et keegi muudab andmed kogemata või meelega valeks ja kus selle kahju ots.

11/16/2010 at 6:47 AM

Minu probleem on siiani see olnud, et kõikvõmalikud nimevormid lihtsalt ei mahu ära ühe isiku andmete taha. Lisasse saab küll kõik võimalikud nimekujud märgitud, aga väike takistus on see ikkagi. Äkki peaks profiili mõne lahtriga täiendama. Esinenud minevariantide tarvis näiteks. Ja profiili nimeks märkida sünnitunnistusele või kirikuraamatusse kantud nimi. Aga siingi on erinevusi. Kirikuraamatu järgi väljaantud sünnitunnistusel võib ka kirjapilt erineda.Minul näiteks on ühe inimese kohta sellised nimevariandid: Silman-Silmann-Sillmann. Teisel samast perekonnast inimesel esines veel nimevorm Sillman. Pärast eestistamist võtsid ühe pere vennad erinevad nimekujud. Tekkisid nimed Sillastu, Silma ja Sildmäe. Kahjuks ei ole siiani ükski profiil kattunud. Tean vaid, et Pärnumaale Võlla valda jõudsid nad 1840.a. paiku Arensburgist (praegune Kuressaare). Ja neid oli seal väga palju. Kuhu nad kõik jäänud on, pole aimugi. Kui kellegil oleks mingit informatsiooni, oleksin väga tänulik.

Private User
11/16/2010 at 6:48 AM

Pole ju võimatu ka Geni enda pange minek!
Topelt andmed on olulised.
Nagu ka hea läbisaamine ja mitte karva lõhki ajamine.

Private User
11/16/2010 at 6:49 AM

@Urmas

1. Ei normeerimine ega mittenormeerimine pole selles süüdi, et nimekaimud eksisteerivad.
2. Vigu teevad kõik.
3. Vigasid on võimalik parandada.
4. Genis pole võimalik midagi lubada ega keelata peale koostöö ja pererühma.

Private User
11/16/2010 at 8:34 AM

@Pia
100% nõus, et eraldi oma suguvõsa andmebaasi pidamine on vajalik. See võib ju tunduda tülikas, kuid Geni on kollektiivne looming, raskesti kontrollitav ning selle kasutajate teadmised, oskused ja huvid on erinevad.
Minu meelest on Geni aga peaaegu asendamatu tänapäevaste "kadunud" sugulaste leidmisel ja nendega suhete loomisel - seega ka hea abivahend suguvõsauurimiseks. See on paratamatu, et kaugete teadmata sugulaste leidmiseks tuleb Genisse ka vanemad põlvkonnad sisestada, ja siin on konfliktide vältimiseks eelkõige kasulik omavaheline suhtlemine ja infovahetus.

Private User
11/16/2010 at 11:21 AM

Urmasele:
Andmebaaside viga ongi selles, et nad on ja ilmselt jäävadki "pedantsemaks" kui inimene ise. Selles mõttes, et kui meie mõistame, et Mari, Marry, Mary ja Marri võivad olla üks ja seesama inimene, siis arvutile sa seda nii lihtsalt selgeks ei tee tõesti.
Kuid, kuidas siis ikka on - kas meie peame arvutite järgi elama või võiksid arvutid ikka inimeste järgi ...
Assar

11/16/2010 at 2:34 PM

Soundex/Metaphone Search @ Geni (English)
http://www.geni.com/search/advanced

---

Soundex, by Kathi Reid at genealogy.com

What is the soundex? It codes together surnames that sound similar but have different spellings. Searching a database using a soundex search option is a way of doing a phoentic search. Searching for Johnson in a database with a soundex option will bring results that include Johnson, Johnsson, Johnsen, and more.

Even if you think your surname was always spelled the same way, some databases have errors and a soundex search is a way of expanding a search to also look for sound-alike names. Clerks may have written a name incorrectly or original documents may be faded or the handwriting difficult to read, all of which may lead to spelling errors in the database.

If you can't find a name in a database and there is a choice to do a soundex search, you can expand your search by using this option.

[...]

Source & full text : http://www.genealogy.com/00000060.html
Wikipedia on Soundex : http://en.wikipedia.org/wiki/Soundex

Soundex Explained @ Eastman's Online Genealogy Newsletter
http://blog.eogn.com/eastmans_online_genealogy/2010/08/soundex-expl...

Gary Mokotoff: Soundexing and Genealogy
http://www.avotaynu.com/soundex.html

Tips from the Experts, Understanding the Limitations of Soundex
http://freepages.genealogy.rootsweb.ancestry.com/~brandlsurname/sou...

/O

Private User
11/17/2010 at 3:49 AM

Ühesõnaga selle väitluse kokkuvõtteks võiks ehk lisada ühe mõtte, et äkki me ei vaja mitte niivõrd nimede viimist normaliseeritud kujule kuivõrd seda, et Genis saaks otsingus kasutada metamärke.

Me enamvähem ju teame, milliste tähtedega ja täheühenditega probleemid tulevad. Kui nende asemele lihtsalt * panna, siis peaks üldiselt kõiki rahuldama ju.

Kuigi jah kui kuskil on Tõnu Järvekülg ja teisal Tönno Järweküll ega geni sel juhul mulle pakkuma ei hakka, et kuskil on veel sama isik. Aga ise näiteks otsin küll aegajalt kõik oma Järveküljed läbi ja vaatan, kas keegi peale minu neid veel lisanud on. Nii teistegi nimedega.

Selline mõte/ ettepanek tekkis.

Assar

11/17/2010 at 4:36 AM

Täpitähtedega ei ole probleeme, need on Geni otsingus automaatselt võrdsustatud lähima tavatähega ja kui kirjutada võimalikud lisaversioonid hüüdnimede lahtrisse, käib otsing ka sealt üle.
Need, kes kirjutavad vaid ühe versiooni ei hakka iialgi otsingus kasutama metamärke, ainus võimalus neile endast märku anda, on eeldatavate nimekujude sisestamine isiklikult sisestatud isikukirjesse (see on sõna, mis nüüd hakkab pisitasa asendama profiili).
Aga mõistagi ei takista miski Genile otsingu mootori avardamise ettepanekut teha, iseasi, kas nad serveri ressurssi tahavad selliste "siil udus" otsingutega koormata.

Private User
11/17/2010 at 4:48 AM

Arnele
On probleeme ka täpitähtedega ja just selle pärast, et neid täpideta tähtedest ei eristata. Ma uurin näiteks suguvõsa Läst. Kui ma selle nime otsingusse panen saan ma muu hulgas tulemusteks palju vasteid nagu "Last Name", "First Last", "(Add last name)" ja muud säherdust. Ühtekokku praegu 1524 lehekülge ja see mida mina otsin on nende hulgas ikkagi selge vähemus.

Peale selle, ära ole nii kindel, et seda võimalust kasutama ei hakata. Need, kes ise uurivad neil on juba harjumus kasutada metamärke näiteks luteri kirikute persode andmebaasis või AIS´s ja mujal. Seal need kenasti toimivad ja aitavad ühtelugu. Nii siis kui ma tahan rohkem tulemusi korraga saada kui ka vastupidisel juhul. Kui ta nimede normaliseerimist pooldab, siis ta kirjutab sellegipoolest normkuju genisse. Küsimus on tema jaoks ju vaid andmete leidmises. Sellest siil udus jutust ei saanud hästi aru, päris lahe multikas, vaataks praegugi. Kahju, et selle autor nüüd hiljaaegu ära suri Aga kõik kes tahavad, on hiljuti ilmunud ka raamat Siil udus, mis on müügil hästi varustatud kauplustes :)

Assar

11/17/2010 at 5:11 AM

Läst nimi on ilmekas näide ja mind ajaks küll marru kui sellega selline posu minu jaoks mõttetut infot kaasa voolab.
Oleks hea ja lihtne kui nime sisse toksimisega ei tuleks kogu kupatus vaid esialgu valik, kas mõeldi mõnd nimetust, koha-, pere-, eesnime... oluliselt muudaks see otsingut kergemaks ja toimetamist siin ka kiiremaks.

11/17/2010 at 6:46 AM

Ma arvan ka, et vanade nimedega saab nii ja naa hakkama. Küll aga tuleks rohkem tähelepanu dublikaatide likvideerimisele - mestimisele. Täiesti kaasaegsete nimede puhul, kus on lisaks nimedele ka muude andmete kokkulangemine olemas, ei mestita. Lisaks on palju neid genilasi, kes ei lõpeta alustatud kokkuviimist. Iga üks peaks enda poolt sisestatud profiilide nimekirja üle vaatama ja korda tegema! Väga palju kirju jäetakse vastamata!

Private User
11/17/2010 at 7:16 AM

Alati on ju võimalus pöörduda selle inimese poole, kes ei mesti - võib olla tal on selleks mingi oma põhjus. Saada talle sõnum ja uuri järgi!

Mis mestimiste kokkuviimisi puutub, siis üks võimalus on teha kuidagi mestimise protsessi lihtsamaks. aga me ei saa ju kunagi seda probleemi nüüd kohe ära lahendada, nüüd kohe tähelepanu pöörata, sest uusi kasutajaid tuleb ju kogu aeg juurde, kes algusest peale peavad süsteemi tundma õppima hakkama - eksimised on täiesti loomulikud, ilma eksimata ei õpi keegi midagi. Kas me tahame siis eeldada, et meie uued kasutajad on hulka targemad kui meie siin praegu, kes kohe kõike teadma peavad (erinevalt meist).

ja veel:
Mis vana nimi see Läst ikka on pandi samal ajal kui kõik teisedki. Praegu ka veel elab sellenimelisi. Aga selle täheeristusega on küll see küsimus, et Java peaks juba leiutatud olema või, või milles probleem on. Näiteks kirillitsas saab küll otsida, kus suurem osa tähti ei samastu inglise keele omadega. aga täppidega tähti ei tunnistata.

Ma julgeks küll öelda (ärgu mulle pahaks pandagu), et see otsingusüsteem on ajale jalgu jäänud.

11/17/2010 at 7:48 AM

Mind on häirinud need otsingud (on vaja läinud):

Kään = Kaan
Kuur = Küür
Rõõm = Rööm = Room

....

11/20/2010 at 1:38 PM

Siin oli Eesti eesnimedest juttu, seepärast arvan, et keegi oskab kindlasti kommenteerida. Kas vanasti esinenud "Jürg" on tänaseks kadunud iseseisev mehenimi või nime "Jüri" eksitav kirjapanemise vorm?
Näiteks http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.274:77?1122,363,358,69,0 ja samas veel http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.274:76?35,470,101,56,0 .
Ette tänades
Raivo

Private User
11/20/2010 at 2:03 PM

Eks ta ikka "Jüri" teisend ole. Vrd "Jürka". Oma suguvõsa näitel võin kinnitada, et sama isik kord pandud kirja kui "Jüri", kord "Jürg" või "Jurg". Aga see on ilmselt selline nimevorm, mida pole tingimata põhjust "Jüriks" normeerida

11/20/2010 at 2:20 PM

To Raivo
Kuivõrd ma olen igasugu nimemoondamise paadunud vastane tundub su küsimus nõme. Mida see teadmine muudab?
Saartel on Jürg kasutusel. Samas Kas Jürg on Jüri või Johannes või hoopis Jürgen?
Kuhu sa selle teadmisega joosta kavatsed?

11/20/2010 at 2:41 PM

To Urmas
Kuigi ka mina olen üldjoontes nimemuutmiste vastane on minu arvates nõme (kui kasutada Sinu väljendusviisi) selline isiklik rünnak ja labane väljendusviis.

11/20/2010 at 2:44 PM

Kas ei ole tegemist Põhjasõjaeelse rootsimeelse Jörg´iga

11/20/2010 at 4:31 PM

Võib tõeste olla. Mul turgatas pähe, et regilauludes nimi Jürg on kasutusel ainult põhjaranniku loetud kihelkondades (kah ju soome-rootsi-mõjulised), ja mumeelest ainult Mehetapja laulus, millel väidetavalt olevat omakorda otseseid paralleele kuskil skandinaavia pärimuses.

11/20/2010 at 5:33 PM

Leidsin samas, kus kõrvuti on mitu erinevat inimest Jüri, Jürri ja Jürg nimelised
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.274:77?24,228,77,79,0
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.274:76?20,460,308,207,0
Kaldub ikka sinnapoole, et on erinevad nimed ja ümbernimetamine oleks väär.

To Urmas
;) ei jookse ma kuhugi, proovin ühele nimevahetamisele kollektiivi jõuga vastu hakata
To Helle
mulle meeldib ka viisakas lähenemine, aga elame üle, tänan poolehoiu eest ;)
To Valdu ja Mari
huvitav mõte, põhjarannik jah, aga selles raamatus on Jürg mitmes kohas, samalajal naabruskonnas on Jürri'd ja Jürge ei kohta. Aga päris Jörgi nimelisi pole juhtunud nägema, kas Teie olete?
To Raivo
Kas võiksid vihjata kus oleks vahelduv samal isikul Jürg ja Jüri, näitena?

Tänud
Raivo

11/20/2010 at 6:29 PM

Ah, ma alles nüüd vaatasin su näiteid, need ongi Kuusalust.
Ma arvaks siis, et kohalik käibenimi oli tollal Jürg (ja mitte Jüri), mis hiljem võis tõenäoliselt moonduda Jüriks.

Igaljuhul vist on Jüri ja Jürg mõlemad mugandused Jürgenist/Jürjenist. Kuidas just täpselt see muganemistee kuskil eesti otsas välja nägi...

Private User
11/21/2010 at 1:42 AM
11/21/2010 at 2:37 AM

Tere Raivo
Siin veel üks taoline näide:
Jürrij (Jürry?) [url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VI-29:26?213,1517,746... EAA.1864.2.VI-29:26?213,1517,746,205,0[/url] hingerevision 1811

Jürg [url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.2.4:29?1677,792,226,52,... EAA.1216.2.4:29?1677,792,226,52,0[/url] personaalraamat 1823

Jürri [url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.2.1:118?1151,1501,515,1... EAA.1216.2.1:118?1151,1501,515,148,0[/url] abiellumine 1824

Jürg [url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.271:73?37,400,368,74,... EAA.1216.1.271:73?37,400,368,74,0[/url] personaalraamat 1839

Jürg [url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.273:28?12,927,442,70,... EAA.1216.1.273:28?12,927,442,70,0[/url] personaalraamat 1856
Jüri [url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.269:179?579,1744,464,... EAA.1216.1.269:179?579,1744,464,71,0[/url] surm 1872

11/21/2010 at 4:47 AM

Põhjasõjaeelsetel kaartidel Jüri kihelkonnas esineb selliseid nimesid nagu Jörg ja Jörrij. Kui ö ü-ks muutub mõne kirjutaja sule all, ongi Jürg ja Jürri käes.

Showing 121-150 of 209 posts

Create a free account or login to participate in this discussion