Müüte ja fakte Eesti isikulise ajaloo dokumentatsiooni säilumise kohta

Müüt: Mulle teadaolevalt on ajalooliseks piiriks kirikute meetrikaraamatute kaudu ülestähendatud isikute põlvnemise uurimiseks Põhjasõda (1700-1721), mille käigus olulised säilikutearhiivid põlesid. Tulest pääsenud säilikud toimetati St Peterburgi ja Rooma. Hilisemad säilikud on osaliselt viidud Venemaale, osaliselt olemas Ajalooarhiivis Tartus.

Fakte:
- Esimene hingedeloendus ehk hingerevisjon Tsaari-Venemaal viidi läbi 1719. aastal, II 1744-45, III 1762-63. IV hingerevisjon 1782 laienes Katariina II korraldusel juba ka Eesti- ja Liivimaa kubermangudele. V 1794-95, VI 1811 (loendati ainult mehed), VII 1815-16 (kogu pere koosseis mõningaste mööndustega), vaherevisjon 1826,VIII 1833-34, IX 1850 ja X 1857-58.

- Lõuna-Eesti hingeloendid on koondatud fondi "Liivimaa Revisjonilehtede Kollektsioon", milles alates IV revisjonist on esindatud ka andmed Saaremaa kohta.

- Samas vanim säilunud meetrikaraamat Kihelkonna valla kohta kajastab aastaid 1689-1759 (toimik 10).

Huvitav info. Kust see müüt pärineb? Millised oleksid need kohad (kui üldse) kus St Peterburgis ja Roomas neid säilikuid hoitaks?

Siin on vist mitu müüti / kuulujuttu segi.
a) Just oli Hageri kihelkonna päev ning seal kuulsin väidet, et seni põlenuks arvatud raamatud siiski rootslaselt pastori poolt Tallinna kapituleerumise järel põgenedes Rootsi viidud ning sealsetes arhiivides täiesti olemas. Loogika on olemas - võimu vahetus, katk, põgenemine, Hageri meetrikad hetkel saadaval alates 1711.
b) Liivimaa meetrikate duplikaadid saadeti konsistooriumisse Riias (vrdl. Eestis Tallinnasse) - loogiliselt samuti toimus revisjonidega. Eesti arhiivides saadavad (mitte kõik säilinu ei ole arhiivides) on meile nüüd kättesaadavad - Lätis on Raduraksti (-) ja räägivad, et osad materjalid säält miskit pidi St. Peterburi sattunud. Aga see on teine ajastu ...

Rooma - mis puutub siia Rooma - mõelda ju võib, et reformatsioonieelsed dokumendid võinuks reformatsiooni (16. saj. algus) eest pageda sinna, aga hilisemad??? No ma ei tea ...

Kirjapanek oli kihelkonnas toimuv tegevus ja ka kirjapandu kasutamine (ja säilitamine) toimus seal aastakümneid. Aga tulekahjud, uputused, rotid ja pätid käisid omasoodu. Nii ongi iga kihelkonna dokumentidega isemoodi.
Harju-Jaanis saab 1689 aastast algava meetrikaga Saaga vahendusel igaüks oma aju ja silmi treenida või hambaid krigistada. Kirjed kõik ilusasti eesti keeles, mõistagi, kui lugema õpid.
Näiteks:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.1:3?246,1354,604,50,0
Kiwwi Thoma lapß Pitqva, Kose Kihlakonnast
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.1:4?214,110,524,44,0
Wabba mehhe Andreße lapß Kehra Küllast
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.1:4?1365,1060,668,55,0
Ühhe Sohme wabatmehhe lapß Saggust, Emma Trino
Kas müüt?
Ei, reaalsus.

Tänan, härrased, kulissidetaguseid valgustamast.

Hr Pajula, ausaltöeldes olen üllatunud, et kirikuraamatusse aastast 1690 on tehtud sissekanded eesti keeles. Samas, teadaolevalt on nii revisjoni- kui meeterikaraamatuid täidetud saksa ja vene keeles.

Kas Põhjasõja-eelse ajastu tagantjärgi kuldseks tunnistatud Rootsi aeg võimaldas sedasorti dokumente täita kohalikus keeles?

Teine küsimus, lugupeetud härrased, kas keegi on vaevaks võtnud tõlkida saksakeelsetes meetrikates kasutatud tüüpsõnade (abiellunud, surnud jne) ja lühendite tõlkimise eesti keelde?

Lisaks kohalike nimede saksa keelde väänamisest tulenevale mälumängule tuleb meetrikat lugedes tegeleda muuseas tähtede võrdleva analüüsi jms-ga dešifreerimise läbiviimiseks.

Mistahes nurgakivid suure pildi mõistmiseks on hindamatud päästerõngad.

Evert Paas Kui juhuslikult ei ole veel sirvinud: http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=1&iid=&tbn=1&lev=yes...

Evert - siit saad enam abi: www.isik.ee/foorum

Suured tänud edasi aitamast härrased Maidu ja Märt!

Sellise arsenali abivahendite valguses tunnen, et olen siiani tegelenud puusalt tulistamisega.

Tänan!