Tartumaa

Started by Lia Murs on Sunday, January 16, 2011

Participants:

Related Projects:

Showing all 9 posts
1/16/2011 at 8:15 AM

Alatskivi alevik

Alatskivi alevik asub Tartu maakonnas Tartu-Kallaste maantee ja Alatskivi jõe ääres, umbes 4 km kaugusel Peipsi järvest. Samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli alevikus 490 elanikku.

Looduslikest vaatamisväärsustest pälvib tähelepanu eelkõige Alatskivi ürgorg, mille lõunaveerul, ümbritsetud laialdasest pargist, asub Alatskivi loss (mõisahoone).

Mõis rajati siin 16. sajandi keskel T. Wrangelli poolt. 1753. a. läks mõis Stackelbergidele ja 1870. a. nende naissoost pärijate kaudud parun Nolckenile. Mõlemad viimased parunid panid rõhku ehitusele. Pilku püüab Nolckeni initsiatiivil 1880 -1885 ehitatud uus härrastemaja - Alatskivi loss. Omanik, ühtlasi ka arhitekt Arved von Nolcken võttis eeskujuks Sotimaal asuva Balmorali lossi. Lossi valmimisel anti vana mõisamaja (praegune kooli internaat) valitseja ja metsniku käsutusse. 1929. a. ehitati hoonele teine korrus peale ja siin hakkas tööle kool.
Pargi üht osa nimetatakse Hirveaiaks.

Alatskivi kohal orus on järv, mille osad kannavad Veski- ja Lossijärve nime.

Lossi kohal, põhja pool järve, kerkib puudest ümbritsetud Linnamägi, muistne linnus (II aastatuhande algus).
Tähelepanu pälvib Linnamäel kasvav põline tamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 25 m). Seda kutsutakse Truuduse tammeks. Rahvapärimuse järgi on jaaniööl tamme all antud truudusevanne murdumatu.
Tammest läänes asub nn. Punane allikas, mis voolab välja oru veerul paljanduvast liivakivist.

Alatskivi pargist loode pool muutuvad oru veerud kõrgemaks ja järsemaks. Siin üllatavad meid kaunid vaated orule, mille veerudel on põlde ning maalilisi metsasalusid. 1,5 km kaugusel Alatskivist, Peatskivi veski lähedal möödub maantee Alatskivi jõe ääres asetsevast Kalevipoja sängist.

Peatskivi (esmateated 1582, Pelmekiwy) küla on saanud nime Alatskivi jõel asunud teise, ülemise veski (Pelmen) järgi. Alatskivi Kalevipoja säng kuulub I aastatuhande II poole linnuste hulka. Muistendi järgi tulnud Kalevipoeg Venemaalt ja otsinud puhkamiseks sobivat paika. Seda mitte leides murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Linnuse pindala on 2200 ruutmeetrit, pikkus 85 m, laius pealt 30 m, kõrgus patjade kohal 12 m. Linnus on kasutusel olnud kahel perioodil: I aastatuhande II poolel e.m.a. ja II aastatuhande algul m.a.j. Linnus jäeti maha arvatavasti maha 12. sajandil. Kalevipoja säng on nüüd jaanikukohaks.
Rahvapärimused räägivad, et Kalevipoja sängi naabruses asuvad künkad, Munamägi ja Kooljamägi olevat tekitatud Kalevipoja poolt kasukahõlmaga kokkukantud liivast. Vägilase kuuehõlmast mahapudenenud liivast kerkinud Savastvere tee äärde paari kilomeetri pikkune metsaga kaetud moreenseljak - Lästeniit. Lästeniidu mäeharjal olevat olnud varem palju usse, sellest ka nimi - Ussimägi.

Muistse vägilase tegevusega olla seotud mitmed teisedki loodusobjektid ümbruskonnas. Kalevipoja viskekividena näidatakse Laanekivi, mille ümbermõõt on 25 m (7 x 6 x 2,8 m), Tõruvere rändrahnu (rabakivi) küla heinamaal ja kilomeetri kaugusel metsas olevat Kõdesi rahnu. Nende vahel Alatskivi tee ääres (Mäel) on Sadulakivi.

Kaugemal loode pool on vaatamisväärsed Alatskivi ürgorus asuvad ilusad järved - Mustjärv (22,3 ha, suurim sügavus 8,0 m) ning Kuningvere järv (24,3 ha, suurim sügavus 8,0 m). Järv toitub allikaist, väljavool on oja kaudu. Muistend pajatab, et Alatskivi linnamäel elanud uhke Mustkuningas, kes langenud Savastvere juures võitluses raudrüütlitega. Kuninga järgi saanud nime nii Kuningvere (Kuningavere) kui ka 300 m läänes asuv Mustjärv (Mustkuninga järv). Järvede vahel asuval Tagajärve mäel on I aastatuhande II poole kuuluvad muistsed kääpad, mida uuris A. Vassar aastatel 1935-1936. Mäe jalamil on väike soostuv Savastvere järveke.

Alatskivilt Kallaste poole viiv maantee jälgib kogu ulatuses Peipsi kaldaastangut. Teelt avaneb üle metsade ja niitude huvitav vaade järvele. Alasoo küla kohal on astangu jalamil, ümbritsetud niitudest, kaks väikest järve Vilajärv ja Kaanjärv. Haapsipea küla ümbruses torkab silma rändrahnude rohkus; siin esineb kivikülve, kus kivi on kivis kinni, mistõttu maaharimine on väga raske.

Omapärane on Peipsi ääres asetsev Lahepera järv (100,8 ha, suurim sügavus 4,2 m). Järv asub madalas loode- kagusuunalises orus ning on, nagu nimigi näitab, endine Peipsi laht. Kevadeti rändavad kalad Peipsi järvest Lahepera järve kudema, seega on piltlikkult öeldes Lahepera järv Peipsi kaladele "lastetoaks".

Lahepera kohal olevat Peipsi kaldal Kalevipoja jäljega kivi. Lahepera järv ulatunud Kalevipojale ainult jalalabani.

Alatskivi kirik

Puust kabeleid ja kirikuid on Alatskivile sajandite jooksul ehitatud mitu. Esimesed teated kirikust on aastast 1636. Nii see kui järmine hävisid sõdades. Meie päevini Kirikumäel saäilinud huvitava ehituslaadiga kirik on püstitatud mõisnik Stackelbergi poolt aastail 1777 -1782, mõnevõrra ümber ehitatud 1812. a. ning põhiplaanilt ristikujuliseks tehtud ja suurendatud 1866. a. Samal ajal sai kirik ka uue altari ja kantsli (Neumann) ning paar aastat hiljem altaripildi ("Püha õhtusöömaaeg", Nolcken). Orel on valmistatud Müllerstaedti poolt 1868. a. Torn ehitati 1890. a.

Praeguse kiriku kohal asunud vanale kalmistule (Kabelimäele) viitavad kaks kiviristi, ühel neist aastaarv 1693.

Alatskivi kalmistule maetud kultuuritegelaste kalmud on riikliku kaitse all.
Juhan Liivi kalmu kaunistab V. Melliku (varem Melnik) kavandatud ja Tartu vabriku "Tegur" tööliste ja juhatuse poolt 1924. a. valmistatud kõrge obelisk, millel luuletaja reljeefportree.
Laksi talu teoperemehe ja väljarändamisliikumisest osavõtja Laksi Tõnise (1808 -1861) kalmul paikneb maakivist väljaraiutud hauasammas reljeefiga, mis kujutab aheldatud käsi. Reljeefil osutavad sõrmed maa poole - "hingemaad" ta soovis ja otsis, aga sai alles siin, kalmistul, "seitsme jala pikkuselt". Samba laskis püstitada Tõnise poeg isa 100. sünnipäevaks (1908. a., autor Kr. Raud).
See on rinnakõrgune kivisammas, krobeliselt ja kohmakalt välja töötatud ning seetõttu talupoeglikult mehine ja ürgne.

Juhan Weizenberg, kes on loonud "Laksi Tõnise" ja "Vana opmani nutulaulu" oli Alatskivil aastail 1858 -1861 mõisa ja vallakirjutajaks.
---
Alatskivi Vabadussõja ausammas (V. Mellik) kalmistu väravas pühitseti 28. augustil 1928. a. Lammutati 1940. a. suvel. Püstitati uuesti 26. juulil 1941. a. Kadus aga järgmisel okupatsiooni ajal.

Osa taastatud ausambast, ilma sõdurikujuta, asetati vanale kohale 23. juunil 1990. a. Taaspühitseti sõduri koopiaga (Endel Taniloo) 24. juunil 1991. a. Esiküljel -
Isamaa eest surra on ülim teene. Olgu kodumaa muld teile kerge. 1928 -
Samba taga on loetletud Alatskivi ja Kavastu langenute nimed. /-/.

Juhan Liivi bareljeefiga hauasammas (V. Mellik) avati 1924. a. Kalmistu hämaruses muutuvad sõnad elavaks -
Juhan Liiv sünd. 30. aprillil 1864, surn. 1. detsembril 1913.
A-STeguri vabriku tööliste ja ametnikude poolt üles seatud 23. okt. 1923. a.
Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda... -
Terve luuletus on raiutud hauasamba tagumisel küljele.
Alevis austab kodurahvas poeeti büstiga, mis paigutati 30. 04. 1974 (Ehalaid). /-/.

Vanemale vennale asetati 30. aprillil 1984. a. alevi serval mälestuskivi - Siin asus Veski talu, Liivide kodu, Jakob Liivi sünnikoht.

"Tõnis Laks siin omal`leidis wiimast woodikest
Mille sisse ennast peitis elu waewa eest ..." kirjutas Juhan Weizenberg oma pikas luuletuses Alatskivi talupojast, kes organiseeris sealsete elanike ümberasumist Venemaale. Laksi poja poolt paigutati 1908. a. Alatskivi kalmule hauaehis (Kristjan Raud) - Tõnis Laks sünd. 13.jan. 1808 surn. 24.web.1861

Alatskivi kirik (1812) Kodavere kihelkonnas rüüstati 1970. aastatel ja nõudis laiaulatuslikku remonti. Pühakoda pühitseti 8. augustil 1993. a. jälle kogudusetööks.

1601. aastast pärinev Alatskivi mõis sai endale 1882. a. esindusliku lossi. /-/. Lossi siirduva kõnnitee ääres on kivirahnule asetatud tahvel - "17. septembril 1944 vabastas Alatskivi 300. Laskurpolk"
1. augustil 1970. a. paigaldatud mälestusmärk oli 1994. a. lilledega ehitud.
Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 1994

Vt. Isikud - Juhan Liiv

VAATAMISVÄÄRSUSED:
Alatskivi
Alatskivi järv

1/16/2011 at 8:16 AM

Alatskivilt 4,5 km lääneloodepool asuvast Mustjärvest 300 m ida pool asub ürgoru laiendis kaunis Kuningvere järv. Mustjärvest eraldab teda liivast-kruusast koosnev seljak - Tagajärve mägi. Järve pindala on 24,3 ha, suurim sügavus 8,0 m (keskmine sügavus 4,8 m). Sügavaim koht on loode-kagu suunas ovaalse järve keskosast veidi loode pool. kaldavööde on enamasti liivane, üksnes loodes ja kagus on mudaseid kaldalõike. Järve idaosas on põhi liivane, keskosas aga kaetud 1 m paksuse mudakihiga.

Järv toitub peamiselt allikatest. Järve lõunaotsast väljuv 1,5 m laiune oja suububAlatskivi jõkke. Vesi on peaaegu kihistumata, rohekaskollane ning vähe läbipaistev (0,9-1,3 m). Taimestik kattis 1957. a. veerandi, taimeliike oli keskmisel hulgal (18). Põhjaloomastik on vähene. Järv on olnud üsna hea vähijärv.

Kalastikus on rohkesti latikat, järgnevad särg, ahven, haug, kiisk, roosärg, koger ja vingerjas. Järv on üllatavalt linnuvaene.

Tänu liivasele kaldavöötmele on järv soodsaid suplemisvõimalusi pakkuv väärtuslik puhkepaik. Oma maaliliste kallastega, millel asuvad põlised talud, moodustab kauni maastikupildi ja on võetud kohaliku looduskaitse alla.

Huvitav arheoloogiline objekt on I aastatuhande teise poolde kuuluvad kääpad Tagajärve mäel.

Rahvamuistendite järgi on järv oma nime saanud järve ppunud või järve lähedal elanud kuningast. kalevipojale olevat järv ulatunud kuklani.

Tagajärve mäest edelas pm üisike (1,8 ha) soostuv Savastvere järv.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

1/16/2011 at 8:17 AM

Kokora küla

Kokora küla asub Alatskivi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 101 inimest, 2009. a. 97 inimest.

1/16/2011 at 8:18 AM

Kuningvere küla

Kuningvere küla asub Tartu maakonnas Alatskivi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 25 elanikku, 2009. a. 27 inimest.

Kuningvere küla on populaarseks saanud kauni maastiku ja Kuningvere järvega kui ümbruskonna parim puhkekoht.

Alatskivilt 3,5 km kaugusel ürgoru laiendis asuva järve (pindala 24,3 ha, keskmine sügavus 4,8 m, suurim sügavus 8,9 m) põhi süveneb järsult. Eriti järsud on idakirde liivakaldad. Järve idaosas on põhi liivane, keskosast algab mudane kiht. Kaldal kasvab lehtpuu- ja männimets. Järv toitub allikaist, väljavool on oja kaudu Alatskivi jõkke. Kaladest olulisemad on latikas, särg, ahven, haug, kiisk, sisse on toodud peled.

Muistend pajatab, et Alatskivi linnamäel elanud kunagi uhke Mustkuningas, kes langenud Sabastvere juures võitluses raudrüütlitega. Kuninga järgi saanud nime nii Kuningvere (Kuningavere) kui ka 300 m läänes asuv Mustjärv (Mustkuninga järv).

Järvede vahel asuval Tagajärve mäel on I aastatuhande teise poolde kuuluvad muistsed kääpad, mida uuris A. Vassar aastail 1935-36. Mäe jalamil on väike Savastvere järveke (1,8 ha).

1/16/2011 at 8:19 AM

Naelavere küla

Naelavere küla asub Tartu maakonnas Alatskivi vallas, Alatskivilt 2 km edelas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 58 elanikku; 2009. a. oli elanike arv 51.

Tänapäevani on ümberehitatuna säilinud külakool, kus õppisid kirjanikud Jakob ja Juhan Liiv.
Naelaveres oli aastaid õpetajaks (ka Liivide õpetajaks) Juhan (Johan) Põder.

Siin õppisid ka Rupsi külast Tõnni talust pärit luuletaja Karl Krimm (1863 -1894).

1911. a. sügisel astus 6-aastaselt külakooli tulevane helilooja Eduard Tubin, kelle vend oli siin kooliõpetaja

1/16/2011 at 8:20 AM

Pusi küla

Pusi küla asub Tartumaal Alatskivi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 43 elanikku, 2009. a. 34 elanikku.

1/16/2011 at 8:20 AM

Pärsikivi küla

Pärsikivi küla asub Tartu maakonnas Alatskivi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 6 inimest, 2009. a. oli elanike arv 1.

1/16/2011 at 8:21 AM

Saburi küla

Saburi küla asub Alatskivi vallas. 2000. a. oli külas 19 elanikku. 2009. a. elas külas 15 inimest.
Saburi külas on Alatskivi metskonna keskus.

1/16/2011 at 8:22 AM

Torila küla

Torila küla asub Tartu maakonnas Alatskivi vallas. 2000. a. elas külas 68, 2009. a. 62 inimest.

Showing all 9 posts

Create a free account or login to participate in this discussion