Aarne (Kurt Mattias) Raidna (Freiberg) (1901 - 1942) MP

‹ Back to Raidna (Freiberg) surname

Is your surname Raidna (Freiberg)?

Research the Raidna (Freiberg) family

Aarne (Kurt Mattias) Raidna (Freiberg)'s Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Vääna , Harjumaa
Death: Died in Vjatlag, Kirovi obl., Russia
Cause of death: vangilaagris
Managed by: Rain Raidna
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Aarne (Kurt Mattias) Raidna (Freiberg)

AARNE RAIDNA /1936. a. juunikuuni KURT MATTIAS FREIBERG/ võttis osa Vabadussõjast. õppis Tln Tehnikumis, 28-32 USAs telefoni- ja telegraafikompanii konstruktor-insener. 32 Eestis tagasi. A-st 33 ASi "Tormolen & Ko" raadio- ja autoosak juh Tln-s. 44 lahkus Eestist, hiljem USAsse (TÜ info).

Teine info, et hukati 23.06.1942 (Katre Raidna)

Kinnitus sellele: http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/alfabeet/r1.html

RAIDNA, Aarne, Voldemar s. 1901 Harjumaa Vääna v., kõrg., insener, arr. 23.06.41 Tallinn, Liivalaia 1a-4, erin. 20.01.42 §58-10 lg.1, 5a.; Kirovi obl. Vjatlag, surn. 23.06.42. Süüdistati nõuk. vastases propagandas. Avaldatud uuesti. [ar 22/1839

]http://www.eag.unicweb.ee/ewesindused.html

AS Tormolen & Ko (1920-1940, autoosakond asut. 1934)

Jaani 9 (22-1924) – Vene 11a (1924-25.10.1926), abikauplus Vanaturg 1 (25) – Harju 37 (25.10.1926-1932) – Raekoja pl 17 (1932-1940)
Autode hooldeteenistus ja garaazh C. R. Jakobsoni 6 (38), juhataja Aarne Raidna 

ADLER 1934-1940 ainuesindus 34-1940

STEYR 37-39

BRENNABOR 23-24 ainuesitus 23

GRADE 23-24

AS Tormolen & Ko oli suur raadio-, jalg- ja mootorratta- ning autoäri.

Algselt müüs AS Tormolen & Ko peamiselt jalgrattaid, lapsevankreid ja grammofone, 1923/24 lisandus raadioosakond, 1928/29 foto- ja mootorrattaosakonnad, 1934 autoosakond. Mootorratastest esindati peamiselt NSU ja Husqvarna rattaid. Jalgratastest esindati ja müüdi muuhulgas marke NSU, Phänomen, Husqvarna ja Adler; 1920. a-tel ka Humber, Corvette, Toko, Starley, Brennabor jpm. Raadioosakond müüs aparaate Blaupunkt, Ekco, Lorenz, Emerson, American Bosch, Hornyphon, Körting, Loewe, Sachsenwerk, Schaub jpm; lisaks oma töökojas valmistatud Toko ning Eesti tehaste Ret, Are, Raadio-Tere/Ülo ja Jaakson & Jätmar vastuvõtjaid. Grammofoniosakond esindas Berliini tehast Carl Lindström ehk grammofone ja plaate Parlophon ja Beka; samuti müüdi grammofone ja plaate His Master's Voice ja Lindex. Foto-toodetest esindati Eestis firmat Lumiere.

Parandustöökojas oli tagavaraosade ladu ja töötasid Adleri ja NSU tehastes väljaõppe saanud montöörid. Autoosakonna juhataja oli 1938. a-l Aarne Raidna.

Firma asutati kommandiitseltsina 1920. aastal ja muudeti 1923. aastal aktsiaseltsiks. AS Tormolen & Ko kuulus baltisakslastele, töösturitele ja endistele aadlikele. Pea-asutajaks, suuromanikuks ja direktoriks oli Moritz Zur-Mühlen, ärijuht oli Georg Dehn. 1935. aastal olid aktsiaseltsi juhatuses veel: Nikolai Stackelberg ja Wilhelm Wrangell; juhatuse liikmete asemikud olid Victor Zur-Mühlen ja Richard Staden (seotud ka AS-iga Estakland, kuulus 1934-1936 Virumaa Elektri AS-i juhatusse). Revisjonikomisjoni kuulusid Otto Schulmann, Martin Luther (mööblitööstuse A. M. Luther üks omanikke jmt ettevõtte juhatuse või nõukogu liige) ja John Girard /de Soucanton/ (seotud ka AS-iga Estakland, kuulus AS Paberivabrik Koil ja AS Loksa Tehased juhatusse). 1934. a-ni kuulus juhatusse ka Adam Siegel, hilisem (Eesti) AS C. Siegel juhatuse esimees. Peaaegu kõik olid põliste aadlisuguvõsade esindajad, kuid kõik olid ka Eesti kodanikud ja rääkisid eesti keelt.

1929. aastal oli ettevõttes 30 töötajat.

1932. aastal kolis firma kauaaegsest asukohast hotelli Kuld Lõvi vastas Harju 37 üle Raekoja platsile majja nr 17, kus äri käsutuses olid maja kõik 4 korrust ja kus tegutseti kuni 1940. aastani.

1938. a-l suurendati aktsiaseltsi põhikapitali 100 000.- kroonini.

1939. a. lõpus, kui baltisakslased Eestist lahkuma hakkasid, lahkusid AS Tormolen & Ko juhatusest Wilhelm Wrangell ja Nikolai Stackelberg, kelle asemele valiti eestlased Mihkel Juhkam ja senine autoosakonna juhataja Aarne Raidna. 1939/40 lahkus juhatusest ja asjaajaja-direkori kohalt ka Moritz Zur-Mühlen.

Moritz Zur-Mühlen (6.11.1885-?) sündis Viljandimaal Võisiku vallas, lõpetas 1908 Leipzigi kaubandusülikooli, töötas Hamburgis ja Londonis, 1912-1916 oli direktori abi Peterburi firmas Pomeschtschik. Osales ratsaväelasena Vabadussõjas. 1920-1922 tegutses Tallinnas välisfirmade esindajana. AS Tormolen & Ko asutaja (1923), juhatuse liige ja asjaajaja-direktor 1923-1939/40.

Aarne Raidna (1901-23.06.1942) sündis Harjumaal Vääna vallas, oli hariduselt insener, juhtis AS Tormolen & Ko auto- ja raadioosakonda, kuulus 1939. aasta lõpust firma juhatusse, tegeles aktiivselt motospordiga (vt AUTOVÕIDUSÕIDUD). Aarne Raidna arreteeriti 23. juunil 1941 ja ta suri Siberis.

/Riigiarhiiv; Eesti Majandustegelased 1938; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Eesti Aadress-Raamat 1938-1939; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 1934-1940; www.okupatsioon.ee jm/

view all

Aarne (Kurt Mattias) Raidna (Freiberg)'s Timeline

1901
January 31, 1901
Harjumaa
1942
June 23, 1942
Age 41
Vjatlag, Kirovi obl., Russia
????