Ado Libene

Uta ema Ada kiri tädi Lindale meie sugupuust Meie vanaema Libese Liina, sündis Süsiaugu talus, see on prägu Klementi talu ja meie üleaedne. Tema isa Kristjan oli selle talu peremees ja ka söepõletaja nii nagu tema esiisad seda jub mõned põlvkonnad tagasi olid olnud. Need mehed olid tumedaverelised, mustasilmalised käharate juustega mille pärast neid ka kutsuti mustlasteks või juutideks. Kunagi olid nad siia elama asnud aga kust nad tulid, pole teada. Selle mustlase Kristjani naine oli meie valgevanaema, keda sa kindlasti väga hästi mäletad. Tema sünnikoht oli Perjatsi küla. Tema neiupõlve nimi oli Proment tema oli sinisilmne ja valgejuukseline, väga rahuliku ja tasakaaluka iseloomuga mis oli täiesti vastand meie vanaisa ägedale loomusele. Kui tuli kohtade päriseks ostmine, siis meie vaarisa keeldus ostmast, tema hinge ei mahtunud et koht kus oli töötanud mitu nende sugupõlve polnud nende pärisomand ja ta laskis selle Klementil ära osta ja kuna ta ehitusmees oli siis ehitas omale maja väimehe poolt antud platsile, sest vanaema oli siis juba Luhavälja talus (kus meie praegu elame) noorperenaine. Ja ukse peale lõi sellise laua kus oli põletatud tähtedega kirjutatud: „Siin elabKristjan Libene kellel pole ei maad ega põldu”. Nii suur oli siis tema loobumisvalu omast kodukohast kus nad süsi põletasid ja kust praegugi veel kogu aeg maa seest sütt välja tuleb. Selles majas ta siis elas ja suri, aga valgevanaema elas 92 aastat vanaks ja suri üks nädal peale minu (Ada) ema. Nendel oli palju lapsi ja ainult 1 poeg Juhan. Juhani lapsi sa kindlasti mäletad- neid oli ka palju ja kõik olid väga ilusad, iseäranis poisid! Need olid suuremalt jaolt oma isaga sarnased kes olid väga kaunis nagu oleks tema nägu looja iseäranis suure armastusega ja hoolega viimistlenud. Meie vanaema abiellus oma üleaedse poisiga Libese Adoga ja abiellus väga noorelt 18 aastaselt ja võttis oma õlgadele selle talu (neid oli 2 talu Luhavälja ja Sõtküla) rasked ja suured kohustused, sest vanaisa ei olnud talutööst huvitatud. Tema töötas raudteel siis kaubitses kartulitega vedas neid vagunite viisi Petrogradi jne. Vanaema oli väga elutõsine ja tasakaalukas inimene ja võõrapäraselt kaunis. Siitpoolt olid meie vaarvanemad: Vaarema Libese Leeno neiuna Prokk (Brockberg) ja vaarisa Libese Annus. Vaarema oli pärit Utria külast, väga rõõmsameelne ja tanstuhimuline nagu ta oli, oli tema eneseväljenduse vahendiks tants. Kui rukkipõld oli juba hakkidesse pandud, siis haaras tema kättega seelikust ja tantsis ümber iga rukkihakki. Tema õde Prokki Mari oli selleaegne laulude tegija mida präegus veel käiakse otsimas ja üles kirjutamas, kes neid veel mäletab. Vaarema suri ja vaarisa teatud aja tagant abiellus uuesti – ehitas selle maja mis oli kopli peal ja nimetato „ peeneks toaks”. Selle naisega ta läks lahku ja suri kõrges vanuses. Tema oli blond mees, suurekasvuline, sinisilmne ja vanaema ütles et onu Juku oli täpne koopia sellest vanast Libese Annusest. Meie esivanemad on olnud pikakasvulised, sellest siis ka meie kõikide üle keskmise kasv. Aga väga isepärane ja kange vanamees oli see Libese Annus. Võõrastega mitte eriti seltsiv, kuid selle eest olevat ta kodus väga hea olnud. Vanaema kiitis oma mehe vanemaid surmatunnini, kuid vanaema kuldse iseloomuga võis igaühega sobida. Nii tihti mõtlen temale ja tema sõnadele, mida siis kui tema neid rääkis polnud aega teinekord kuulatagi, kuid kui elutargad ja õpetlikud olid nad. Vaivaras, 6.juunil, 1980.a

• Sünd: https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1230.2.2:128?144,841,1139,1...
• Hingerevisjon 1782 Iisaku, Jõhvi, Lüganuse, Vaivara, Viru-Nigula ...; EAA.1864.2.IV-3: https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-3:260?76,1307,114...
• Hingerevisjon 1795 Vaivara, Viru-Nigula kihelkond; EAA.1864.2.V-46: https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.V-46:107?95,342,1029...
• Hingerevisjon 1811 Vaivara kihelkond; EAA.1864.2.VI-49: https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VI-49:47?293,462,862...
• Surm: https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1230.2.3:164?1595,195,699,1...