Ahto Levi (Levi Lippu) - kirjanik

Kirjanik Ahto Levi (sündinud Kuressaares 1931. aastal, kodanikunimega Levi Lippu) sai kuulsaks 1968. aastal ilmunud autobiograafilist ainest kasutava romaaniga “Halli Hundi päevik”, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse ja mille ainetel vändati Mosfilmis ka menufilm (1971). See teos rääkis küllaltki ausalt kuritegeliku maailma toimimisest, ehkki mõistagi oli pikitud nõukoguliku ideoloogiaga, milles käibis kinnisidee kurjategija ümberkasvatamisest sotsialismi viljastavates oludes.

Noore poisina Suur-Saksamaa lennuväe abiteenistusse mobiliseeritud Ahto sattus Saksamaale. Sõjajärgne kaos viis poisi algul Flensburgi põgenikelaagrisse, hiljem Euroopa suurimasse, Brandenburgi vanglasse.Järgnes naasmine Eestisse 1947. aastal ja viisteist aastat vangilaagreid erinevates Nõukogude Liidu piirkondades.

«Põgenesin mitmeid kordi ja olin selle eest Tomski, Kaluga ja Kirovogradi vanglates. Krasnojarski laagrist sain plehku panna vahetult pärast Stalini surma. Hiljem kuulsin, et oleksin mõne nädala pärast amnestiaga vabanenud.»Järgnesid uued laagrid Uuralites ja uued põgenemised, millest raskeim tõi kaasa sajakilomeetrise taigarännaku, läbilastud jala ja kaheaastase üksikvangistuse.

1994. aastal ilmunud “Valdemor” kujutab endast ühtaegu uurimust nn ausate varaste elust ja organisatsioonist ning eellugu “Halli Hundi päevikule”. Autor esineb siin hüüdnime Vraal (Valetaja) all. Sündmustikul puudub bestsellerlik põnevusmoment, ilukirjanduslik hoog sumbub pidevalt pikkadesse, osalt ka tarbetuid ülerääkimisi sisaldavaisse arutlusisse vargamoraali üle, millest iga lugeja leiab palju huvitavat ainest vargaseisuse kujunemise ja modifitseerimise kohta.