ALEXANDER von BENCKENDORFF (1781-1844)

Граф Алекса́ндр Христофо́рович Бенкендо́рф (1783—1844)

Lugematu arv balti aadlikke tegi karjääri Vene sõjaväes ja poliitikas, kuid üks enim Vene riigi saatust mõjutanud suurmehi nende seast on kindlasti Alexander von Benckendorff. Tema silmapaistev tõus sai alguse keiser Paul I tiibadjutandi ja soosikuna. Napoleoni-vastase sõja ajal 1812. a tõusis ta kindralmajoriks.1825. a osales Benckendorff dekabristide ülestõusu mahasurumisel ja nende süüasja juurdluskomisjonis. Järgnevalt sai temast tsaar Nikolai I tagurliku sisepoliitika üks olulisemaid kujundajaid. 1826-44 juhtis Benckendorff Tema Keiserliku Kõrguse Isikliku Kantselei kolmandat osakonda, mis loodi poliitilise jälitus- ja juurdlusorganina revolutsioonilise liikumise ja igasuguse teisitimõtlemise vastu. Benckendorffist sai sisuliselt kurikuulsa Vene salapolitsei rajaja, 1831. a kuulus ta ka Riiginõukokku. 1827. a sai Benckendorffist Keila-Joa, Käesalu ja Meremõisa omanik. Erinevalt Benckendorffi süngest rollist Venemaa ajaloos kaunistab tema ehitatud Keila-Joa mõis Eestimaad tänaseni.