Alexander Friedrich Michael Lebrect Nikolaus Arthur (Alexander) Graf von Keyserling (1815 - 1891) MP

‹ Back to Graf von Keyserling surname

Is your surname Graf von Keyserling?

Research the Graf von Keyserling family

Alexander Graf von Keyserling's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Kabile mõis, Kuramaa
Death: Died in Raplamaa, Estonia
Occupation: baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik, Ritthauptmeister
Managed by: Peter Trefilov
Last Updated:

About Alexander Friedrich Michael Lebrect Nikolaus Arthur (Alexander) Graf von Keyserling

http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00151.html

ALEXANDER FRIEDRICH von KEYSERLING (1815-1891) baltisaksa päritolu loodusteadlane (geoloog) ja maadeuurija

Krahv Alexander von Keyserling, loodusteadlane, haridus- ja poliitikategelane, sündis Kuramaal. Õppinud 1834. aastast Berliini ülikoolis loodusteadusi, kaitses ta samas 1842. a doktorikraadi. Aastail 1841-50 oli Keyserling Vene riigiteenistuses ja täitis valitsuse määramisel mitmesuguseid teaduslikke ülesandeid, võttes osa mitmest tähtsast uurimisreisist: Uuralisse koos R. I. Murchisoni ja E. Verneuil'ga (1841) ja Petšooramaale koos Paul Theodor von Krusensterniga (1843). Tema 1845.-46. a avaldatud tööd paleoloogiast ja geoloogiast said neis teadusharudes Venemaal põhjapanevaiks, tema seisukohti peetakse üheks evolutsiooniteooria eelkäijaks. Keyserling oli mitme teadusseltsi sh Vene Teaduste Akadeemia ja Õpetatud Eesti Seltsi liige. Seltskondlikult kandis ta alates 1843. a kammerjunkru ning 1859. a kammerhärra tiitlit. 1847 asus Keyserling Eestimaale oma naise kaasavarana saadud Raikküla mõisa. Ta jätkas siin teaduslikke uurimisi ja võttis agaralt osa aadliomavalitsuse tegevusest. 1857-62 oli Keyserling Eestimaa rüütelkonna peamees, aastaid tegutses ta maanõuniku ja Eestimaa Põllundusühingu esimehena. Tartu õppekonna kuraatorina (1862-69) andis Keyserling olulise panuse Tartu ülikooli arengusse. Samaaegselt pööras ta suurt tähelepanu mõisa majandamisele ja talupoegade elujärje parandamisele. Juba 1853. a olid kõik Raikküla 88 talu viidud üle raharendile. Oma talupoegade seas saavutas A. Keyserling suure poolehoiu ning 1858. a, kui pärast Mahtra sõda kõik ümberkaudsed mõisnikud põgenesid Tallinna kaitsvate müüride vahele, ei pruukinud krahv enda ega oma pere pärast muret tunda. Raikküla oli elava kultuurielu ja Keyserlingi sädeleva vaimu tõttu laialt tuntud. Mõisat külastasid paljud tuntud literaadid, teadlased ja riigitegelased. Viimaste seas on tuntuim tollane Preisi saadik Peterburis, hilisem saksa suurmees, riigikantsler Otto von Bismarck. Vanaduspäevil pühendas Keyserling palju aega aiandusele, mh rajati Raikkülasse teadaolevalt esimene kiviktaimla Eestis.

Alexander Friedrich Michael Lebrecht Nikolaus Arthur, Graf von Keyserling (August 15, 1815 in Kabile, now Kabile Parish, Kuldiga District, Latvia – May 8, 1891 in Raikküla, now Raikküla Parish, Rapla County, Estonia) was a Baltic German geologist and paleontologist. A member of the Keyserlingk clan, a wealthy aristocratic Baltic German family, he is considered to be one of the founders of Russian geology, making many expeditions on behalf of his close personal friend and friend of the family, Tsar Nicholas I.

He was also a botanist and zoologist who wrote Die wirbelthiere Europa's (Vertebrates of Europe) with Johann Heinrich Blasius. This work was published in 1840.

view all

Alexander Graf von Keyserling's Timeline