Alexander II, Tsar of Russia

Is your surname Romanov?

Research the Romanov family

Alexander II, Tsar of Russia's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Aleksander II Nicholoevich Romanov (Holstein-Gottorp, Romanov), Zsar of all Russian

Russian: Александр Николаевич Романов, Царь всеросси, Lithuanian: Aleksandras II Romanovas, Rusijos imperatorius
Also Known As: "Александр Освободитель", "Alexander Nicholoevich Romanov", "Emperor of All the Russias", "Alexander the Liberator"
Birthdate:
Birthplace: Moskwa/город Москва, Russian Empire/Россия
Death: Died in Sct. Petersburg/город Санкт-Петербург, Russian Empire/Россия
Cause of death: assassination
Place of Burial: Saint Petersburg, Russia
Immediate Family:

Son of Nicholai I, Emperor of All the Russias and Aleksandra Feodorovna Romanova, Empress consort of All the Russias
Husband of Maria Alexandrovna and Jekaterina Michailowna Princess Yurievskaya
Partner of Countess Anna Aleksayev-Yavosluski and Sophie Charlotte Dorothea Jansen
Father of Mykolas Bogdanas Oginskis; Countess Kladiya Aleksayev-Yavosluski; Andrei Vladimirovits Romanov; Jelena Vladimirovna Romanov; Charlotte Henriette Sophie Jansen and 13 others
Brother of Grand Duchess Maria Nikolaievna of Russia; Queen Consort Olga von Württemberg; Second Unnamed Romanov of Russia Daughter; Grand Duchess Alexandra of Russia; Elizabeth Nikolaievna Grand Duchess of Russia and 5 others
Half brother of Sofia Troubetzkoy, duchesse de Morny; Maria Stecher; Olga Karlovna von Reutern and Василий Николаевич Линд

Occupation: keiser, tsaar, Zsar of all Russian, Rusijos imperatorius, Lenkijos karalius ir Suomijos didydis kunigaikštis 1855—1881 m.
Managed by: Henn Sarv
Last Updated:

About Alexander II, Tsar of Russia

http://www.blf.fi/artikel.php?id=3109

Links:

Predecessor: Nicholas I Successor: Aleksander III


PÄEVIK ALGAB.........Nikolai sündis 6.mail 1868 aastal.Vanaaegne foto:ingelik valgete lokkidega pitssärgis lapsuke püüüab uurida raamatut,mida hoiavad tema ema käed.Nikolai on siis vaid aastane.Ja järgmine foto:moodsalt lahku kammitud soenguga noorik.1882.aastal sai Nikolai emalt kingituseks inkursteeritud väärispuidust köites kuldservadega "märkmeteraamatu".See luksuslik märkmik oli tema päeviku esimene vihik .Põhjus,miks Nikolai hakkas 1882.aastal regulaarselt päevikut pidama,oliVenemaa ajaloo saaatuslik oäev.-1.märts 1881.Kõledal ööl vastu 1881.aasta 1.märtsi põles valgus ühes Peterburi korteris peaaegu terve öö.Eelmise päeva hommikust saati  olid seda korterit lakkamatu vooluna külastanud mingid noored inimesed.Kells kaheksaks õhtul jäi neid vaid kuus,neli meest ja kaks naist.Üks oliVera Finger ,terrori organisatsiooni "Narodnaja Volja"kuulus juht.Hiljem on ta seda päeva kirjeldanud.Teine meesterahvas oli Sofia Perovskaja.Tema pidi järgmisele hommikule planeeritud ürituses vahetult osanema jateda keelati magama heitma.Vera Finger ja neli meest töötasid terve öö.Hommikuks täitsid  nad petroolinõud "plahvatava süldiga".Tulemuseks oli neli omatehtud pommi.Plaanis oli tappa tsaar Aleksander II,Venemaa ajaloo üks suuremaid reformaatoreid.Neil kevadpäevil valmistus ta andma Venemaale oodatud konstitutsiooni,mis oleks viinud selle feodaalse ja despootliku riigi Euroopa tsiviliseeritud maade perre.Kuid need inimesed kartsid ,et põhiseadus tekitab ühiskonnas võltsi rahulolu ja kisub Venemaa eemale lähenevast revolutsioonist.Nooerd inimesed kiirustasid.Selleks ajaks olid revolutsioonilised terroristid juba seitse korda püüdnud tsaari tappa.,kuid edutult...Selle hinnaks oli 21 surmaotsust .Nüüd satusid nad taas kord Peterburi tänavale,et tappa tsaar.pavlovski polgu kasarmu juures ,mis paiknes Moikai Marsi väljaku ääres,seisis sel päeval noor sõdur Aleksander Volkov.Jekaterina kanali poolt kostsid kaks võimsat plahvatust.Volkov nägi ,kuidas aeglaselt hajus suitsupilv.Peagi kihutas Volkovist möödapolitseiülema saan.Kolm tsaari valvemeeskonna kasakat toetasid surevat tsaari:kaks neist seisid saani külgedel,kolmas oli saani esiotsas.Tema tserkessikuub oli sureva tsaari verest tumedaks tõmbunud.Aleksandri purustatud jalgadest tilkus verd.Saan kihutas Talvepalee poole."Tahan surra seal"kordas tsaar.Aleksander II oli surmavalt vigastanud pomm,mis valmistati eelnimetatud korteris.Õigeuskliku tsaari tapnud pomm oli maskeeritud lihavõtte kringliks.See oli vägev lihavõtte kingitus.-noored inimesed polnud unustanud ka irooniat.Siis kihutas Volkovist mööda Talvepalee suunal tõld konvoi saatel.Tõllas istusid suur kiilaspäine mehemürakas ja 13-kümne aastane poiss-need olid uus tsaar Aleksander III ja tema poeg Nikolai,kellest sel  päeval sai Venemaa troonipärija.Sel päeval vahipostil seisnuid sõdur Aleksander Volkovi kogu elu hilisem elu on seotud selle tõllas istunud poisiga.Tema elu kulgeb kahe tsaaritapmise vahel.Selleks ajaks oli Vera Finger juba teada saanud,et tsaar Aleksander II on surnmavalt haavatud.See tekitas noores naises kummalist vaimustust.Erutuse tõttu suutsin ma vaevu lausuda,et tsaar on tapetud.Ma nutsin,raske painaja,mis oli üle kümne aasta vaevanudnoort Venemaad,oli lakanud olemast.See hetk ja tsaari veri olid tasuks kõige eest.Noored inimesed,kes olid tapnud reformimeelse tsaari,embasid üksteist õnnelikult.Bakunini kuulsas "Revolutsionääre katekismuses"on kirjutatud "Revolutsionäär on hukkumisele määratud inimene".Selle "katekismuse" järgi peab revolutsionäär hülgama tsiviliseeritud  maailma seadusedf ja tavad,ta peab revolutsiooni nimel loobuma igasugustest isitlikust elust ja veresidemetest.Ta peab ühiskonda põlgama,olema selle vastu halastamatu,kuid ei tohi ka ise ühiskonnalt halastust loota ja peab olema valmis surema.Kõigest väest peab ta süvenduma rahva viletsust,tõugates rahvast niiviisi revolutsiooni poole.Ta peab teadma ,et kõiki neid vahendeid õigustab ainus eesmärk-Revolutsioon.Nad otsustasid Venemaa vankrit verega õlitada.Nad sööstsid paigalt ja veeresid aina edasi-sinna,1917.aastasse,Jekaterinburgi keldrisse,suurde Punasesse terrorisse....Tsaar Aleksander II suri piineldes Talvepalees.See mälestus verest tühjaks jooksvast vanaisast jäi Nikolaile meelde kogu eluks.Läbi vere sai temast troonipärija."Tsaari vere valamise"pani alguse ka tema päevikule,Nikolai oli nüüd troonipärija.Tema ei´lu kuulus nüüdsest ajaloole-uue4 aasta algusest tuli tal hakata kirja panemakogu oma elukäigu.....Keiser Aleksander II peamine siht olid olnud reformid.,muutused,otsimine.Need sagedased innustumised uutest ideedest leidsid kujuka väljenduse ka vanaisa lõputustes armuseiklustes.Aleksander IIarmuromaanid järgnesid üksteisele pidevalt.Kuni ilmus kasunis vürstitar Dolgorukaja.Kõikide imestuseks oli Aleksander nüüd äkki uuele armukeseke truu.Sündisid lapsed.Tekkis ametlik keiserlikperekond,kus Aleksander viibis siitpeale kogu asja ,sinna sõitsid ettekannetega tema juurde ministrid.Kui algas revolutsionääride klapperjaht tsaarile,asus Nikolai vanaisa ekstravakantse sammu,ohutuse huvides tõi ta oma mõlemad perekonnad Talvepaleesse.1880.aastal suri Nikolai, vanaema murest,et mehel on armuke,Aleksander II ametlik naine,keisrinna Maria Aleksandrovna.Vanaisa abiellus nüüd oma armukesega.Kuigi tark ja taktitunderline vürstinna teatas,et ei hakka oma pojale troonipärimis õigust taotlema,mõistsid nad siiski,see mis täna on võimatu,võib juba homme...Aleksander II oli 62.aastane,kuid ta oli veel tugev ja terve.Nikolai isa langes ilmselgelt tahaplaanile.Kuid juba paari kuu pärast "häbiväärset"abiellumist kärgatas pommiplahvatus Jeksterina kanali ääres.Mõistagi kuulis ka Nikolai seda,mis kõikjal räägiti:"See oli jumala karistus tsaari pattude eest.....

PÄEVIK ALGAB.........Nikolai sündis 6.mail 1868 aastal.Vanaaegne foto:ingelik valgete lokkidega pitssärgis lapsuke püüüab uurida raamatut,mida hoiavad tema ema käed.Nikolai on siis vaid aastane.Ja järgmine foto:moodsalt lahku kammitud soenguga noorik.1882.aastal sai Nikolai emalt kingituseks inkursteeritud väärispuidust köites kuldservadega "märkmeteraamatu".See luksuslik märkmik oli tema päeviku esimene vihik .Põhjus,miks Nikolai hakkas 1882.aastal regulaarselt päevikut pidama,oliVenemaa ajaloo saaatuslik oäev.-1.märts 1881.Kõledal ööl vastu 1881.aasta 1.märtsi põles valgus ühes Peterburi korteris peaaegu terve öö.Eelmise päeva hommikust saati olid seda korterit lakkamatu vooluna külastanud mingid noored inimesed.Kells kaheksaks õhtul jäi neid vaid kuus,neli meest ja kaks naist.Üks oliVera Finger ,terrori organisatsiooni "Narodnaja Volja"kuulus juht.Hiljem on ta seda päeva kirjeldanud.Teine meesterahvas oli Sofia Perovskaja.Tema pidi järgmisele hommikule planeeritud ürituses vahetult osanema jateda keelati magama heitma.Vera Finger ja neli meest töötasid terve öö.Hommikuks täitsid nad petroolinõud "plahvatava süldiga".Tulemuseks oli neli omatehtud pommi.Plaanis oli tappa tsaar Aleksander II,Venemaa ajaloo üks suuremaid reformaatoreid.Neil kevadpäevil valmistus ta andma Venemaale oodatud konstitutsiooni,mis oleks viinud selle feodaalse ja despootliku riigi Euroopa tsiviliseeritud maade perre.Kuid need inimesed kartsid ,et põhiseadus tekitab ühiskonnas võltsi rahulolu ja kisub Venemaa eemale lähenevast revolutsioonist.Nooerd inimesed kiirustasid.Selleks ajaks olid revolutsioonilised terroristid juba seitse korda püüdnud tsaari tappa.,kuid edutult...Selle hinnaks oli 21 surmaotsust .Nüüd satusid nad taas kord Peterburi tänavale,et tappa tsaar.pavlovski polgu kasarmu juures ,mis paiknes Moikai Marsi väljaku ääres,seisis sel päeval noor sõdur Aleksander Volkov.Jekaterina kanali poolt kostsid kaks võimsat plahvatust.Volkov nägi ,kuidas aeglaselt hajus suitsupilv.Peagi kihutas Volkovist möödapolitseiülema saan.Kolm tsaari valvemeeskonna kasakat toetasid surevat tsaari:kaks neist seisid saani külgedel,kolmas oli saani esiotsas.Tema tserkessikuub oli sureva tsaari verest tumedaks tõmbunud.Aleksandri purustatud jalgadest tilkus verd.Saan kihutas Talvepalee poole."Tahan surra seal"kordas tsaar.Aleksander II oli surmavalt vigastanud pomm,mis valmistati eelnimetatud korteris.Õigeuskliku tsaari tapnud pomm oli maskeeritud lihavõtte kringliks.See oli vägev lihavõtte kingitus.-noored inimesed polnud unustanud ka irooniat.Siis kihutas Volkovist mööda Talvepalee suunal tõld konvoi saatel.Tõllas istusid suur kiilaspäine mehemürakas ja 13-kümne aastane poiss-need olid uus tsaar Aleksander III ja tema poeg Nikolai,kellest sel päeval sai Venemaa troonipärija.Sel päeval vahipostil seisnuid sõdur Aleksander Volkovi kogu elu hilisem elu on seotud selle tõllas istunud poisiga.Tema elu kulgeb kahe tsaaritapmise vahel.Selleks ajaks oli Vera Finger juba teada saanud,et tsaar Aleksander II on surnmavalt haavatud.See tekitas noores naises kummalist vaimustust.Erutuse tõttu suutsin ma vaevu lausuda,et tsaar on tapetud.Ma nutsin,raske painaja,mis oli üle kümne aasta vaevanudnoort Venemaad,oli lakanud olemast.See hetk ja tsaari veri olid tasuks kõige eest.Noored inimesed,kes olid tapnud reformimeelse tsaari,embasid üksteist õnnelikult.Bakunini kuulsas "Revolutsionääre katekismuses"on kirjutatud "Revolutsionäär on hukkumisele määratud inimene".Selle "katekismuse" järgi peab revolutsionäär hülgama tsiviliseeritud maailma seadusedf ja tavad,ta peab revolutsiooni nimel loobuma igasugustest isitlikust elust ja veresidemetest.Ta peab ühiskonda põlgama,olema selle vastu halastamatu,kuid ei tohi ka ise ühiskonnalt halastust loota ja peab olema valmis surema.Kõigest väest peab ta süvenduma rahva viletsust,tõugates rahvast niiviisi revolutsiooni poole.Ta peab teadma ,et kõiki neid vahendeid õigustab ainus eesmärk-Revolutsioon.Nad otsustasid Venemaa vankrit verega õlitada.Nad sööstsid paigalt ja veeresid aina edasi-sinna,1917.aastasse,Jekaterinburgi keldrisse,suurde Punasesse terrorisse....Tsaar Aleksander II suri piineldes Talvepalees.See mälestus verest tühjaks jooksvast vanaisast jäi Nikolaile meelde kogu eluks.Läbi vere sai temast troonipärija."Tsaari vere valamise"pani alguse ka tema päevikule,Nikolai oli nüüd troonipärija.Tema ei´lu kuulus nüüdsest ajaloole-uue4 aasta algusest tuli tal hakata kirja panemakogu oma elukäigu.....Keiser Aleksander II peamine siht olid olnud reformid.,muutused,otsimine.Need sagedased innustumised uutest ideedest leidsid kujuka väljenduse ka vanaisa lõputustes armuseiklustes.Aleksander IIarmuromaanid järgnesid üksteisele pidevalt.Kuni ilmus kasunis vürstitar Dolgorukaja.Kõikide imestuseks oli Aleksander nüüd äkki uuele armukeseke truu.Sündisid lapsed.Tekkis ametlik keiserlikperekond,kus Aleksander viibis siitpeale kogu asja ,sinna sõitsid ettekannetega tema juurde ministrid.Kui algas revolutsionääride klapperjaht tsaarile,asus Nikolai vanaisa ekstravakantse sammu,ohutuse huvides tõi ta oma mõlemad perekonnad Talvepaleesse.1880.aastal suri Nikolai, vanaema murest,et mehel on armuke,Aleksander II ametlik naine,keisrinna Maria Aleksandrovna.Vanaisa abiellus nüüd oma armukesega.Kuigi tark ja taktitunderline vürstinna teatas,et ei hakka oma pojale troonipärimis õigust taotlema,mõistsid nad siiski,see mis täna on võimatu,võib juba homme...Aleksander II oli 62.aastane,kuid ta oli veel tugev ja terve.Nikolai isa langes ilmselgelt tahaplaanile.Kuid juba paari kuu pärast "häbiväärset"abiellumist kärgatas pommiplahvatus Jeksterina kanali ääres.Mõistagi kuulis ka Nikolai seda,mis kõikjal räägiti:"See oli jumala karistus tsaari pattude eest..... näita vähem


PÄEVIK ALGAB.........Nikolai sündis 6.mail 1868 aastal.Vanaaegne foto:ingelik valgete lokkidega pitssärgis lapsuke püüüab uurida raamatut,mida hoiavad tema ema käed.Nikolai on siis vaid aastane.Ja järgmine foto:moodsalt lahku kammitud soenguga noorik.1882.aastal sai Nikolai emalt kingituseks inkursteeritud väärispuidust köites kuldservadega "märkmeteraamatu".See luksuslik märkmik oli tema päeviku esimene vihik .Põhjus,miks Nikolai hakkas 1882.aastal regulaarselt päevikut pidama,oliVenemaa ajaloo saaatuslik oäev.-1.märts 1881.Kõledal ööl vastu 1881.aasta 1.märtsi põles valgus ühes Peterburi korteris peaaegu terve öö.Eelmise päeva hommikust saati olid seda korterit lakkamatu vooluna külastanud mingid noored inimesed.Kells kaheksaks õhtul jäi neid vaid kuus,neli meest ja kaks naist.Üks oliVera Finger ,terrori organisatsiooni "Narodnaja Volja"kuulus juht.Hiljem on ta seda päeva kirjeldanud.Teine meesterahvas oli Sofia Perovskaja.Tema pidi järgmisele hommikule planeeritud ürituses vahetult osanema jateda keelati magama heitma.Vera Finger ja neli meest töötasid terve öö.Hommikuks täitsid nad petroolinõud "plahvatava süldiga".Tulemuseks oli neli omatehtud pommi.Plaanis oli tappa tsaar Aleksander II,Venemaa ajaloo üks suuremaid reformaatoreid.Neil kevadpäevil valmistus ta andma Venemaale oodatud konstitutsiooni,mis oleks viinud selle feodaalse ja despootliku riigi Euroopa tsiviliseeritud maade perre.Kuid need inimesed kartsid ,et põhiseadus tekitab ühiskonnas võltsi rahulolu ja kisub Venemaa eemale lähenevast revolutsioonist.Nooerd inimesed kiirustasid.Selleks ajaks olid revolutsioonilised terroristid juba seitse korda püüdnud tsaari tappa.,kuid edutult...Selle hinnaks oli 21 surmaotsust .Nüüd satusid nad taas kord Peterburi tänavale,et tappa tsaar.pavlovski polgu kasarmu juures ,mis paiknes Moikai Marsi väljaku ääres,seisis sel päeval noor sõdur Aleksander Volkov.Jekaterina kanali poolt kostsid kaks võimsat plahvatust.Volkov nägi ,kuidas aeglaselt hajus suitsupilv.Peagi kihutas Volkovist möödapolitseiülema saan.Kolm tsaari valvemeeskonna kasakat toetasid surevat tsaari:kaks neist seisid saani külgedel,kolmas oli saani esiotsas.Tema tserkessikuub oli sureva tsaari verest tumedaks tõmbunud.Aleksandri purustatud jalgadest tilkus verd.Saan kihutas Talvepalee poole."Tahan surra seal"kordas tsaar.Aleksander II oli surmavalt vigastanud pomm,mis valmistati eelnimetatud korteris.Õigeuskliku tsaari tapnud pomm oli maskeeritud lihavõtte kringliks.See oli vägev lihavõtte kingitus.-noored inimesed polnud unustanud ka irooniat.Siis kihutas Volkovist mööda Talvepalee suunal tõld konvoi saatel.Tõllas istusid suur kiilaspäine mehemürakas ja 13-kümne aastane poiss-need olid uus tsaar Aleksander III ja tema poeg Nikolai,kellest sel päeval sai Venemaa troonipärija.Sel päeval vahipostil seisnuid sõdur Aleksander Volkovi kogu elu hilisem elu on seotud selle tõllas istunud poisiga.Tema elu kulgeb kahe tsaaritapmise vahel.Selleks ajaks oli Vera Finger juba teada saanud,et tsaar Aleksander II on surnmavalt haavatud.See tekitas noores naises kummalist vaimustust.Erutuse tõttu suutsin ma vaevu lausuda,et tsaar on tapetud.Ma nutsin,raske painaja,mis oli üle kümne aasta vaevanudnoort Venemaad,oli lakanud olemast.See hetk ja tsaari veri olid tasuks kõige eest.Noored inimesed,kes olid tapnud reformimeelse tsaari,embasid üksteist õnnelikult.Bakunini kuulsas "Revolutsionääre katekismuses"on kirjutatud "Revolutsionäär on hukkumisele määratud inimene".Selle "katekismuse" järgi peab revolutsionäär hülgama tsiviliseeritud maailma seadusedf ja tavad,ta peab revolutsiooni nimel loobuma igasugustest isitlikust elust ja veresidemetest.Ta peab ühiskonda põlgama,olema selle vastu halastamatu,kuid ei tohi ka ise ühiskonnalt halastust loota ja peab olema valmis surema.Kõigest väest peab ta süvenduma rahva viletsust,tõugates rahvast niiviisi revolutsiooni poole.Ta peab teadma ,et kõiki neid vahendeid õigustab ainus eesmärk-Revolutsioon.Nad otsustasid Venemaa vankrit verega õlitada.Nad sööstsid paigalt ja veeresid aina edasi-sinna,1917.aastasse,Jekaterinburgi keldrisse,suurde Punasesse terrorisse....Tsaar Aleksander II suri piineldes Talvepalees.See mälestus verest tühjaks jooksvast vanaisast jäi Nikolaile meelde kogu eluks.Läbi vere sai temast troonipärija."Tsaari vere valamise"pani alguse ka tema päevikule,Nikolai oli nüüd troonipärija.Tema ei´lu kuulus nüüdsest ajaloole-uue4 aasta algusest tuli tal hakata kirja panemakogu oma elukäigu.....Keiser Aleksander II peamine siht olid olnud reformid.,muutused,otsimine.Need sagedased innustumised uutest ideedest leidsid kujuka väljenduse ka vanaisa lõputustes armuseiklustes.Aleksander IIarmuromaanid järgnesid üksteisele pidevalt.Kuni ilmus kasunis vürstitar Dolgorukaja.Kõikide imestuseks oli Aleksander nüüd äkki uuele armukeseke truu.Sündisid lapsed.Tekkis ametlik keiserlikperekond,kus Aleksander viibis siitpeale kogu asja ,sinna sõitsid ettekannetega tema juurde ministrid.Kui algas revolutsionääride klapperjaht tsaarile,asus Nikolai vanaisa ekstravakantse sammu,ohutuse huvides tõi ta oma mõlemad perekonnad Talvepaleesse.1880.aastal suri Nikolai, vanaema murest,et mehel on armuke,Aleksander II ametlik naine,keisrinna Maria Aleksandrovna.Vanaisa abiellus nüüd oma armukesega.Kuigi tark ja taktitunderline vürstinna teatas,et ei hakka oma pojale troonipärimis õigust taotlema,mõistsid nad siiski,see mis täna on võimatu,võib juba homme...Aleksander II oli 62.aastane,kuid ta oli veel tugev ja terve.Nikolai isa langes ilmselgelt tahaplaanile.Kuid juba paari kuu pärast "häbiväärset"abiellumist kärgatas pommiplahvatus Jeksterina kanali ääres.Mõistagi kuulis ka Nikolai seda,mis kõikjal räägiti:"See oli jumala karistus tsaari pattude eest.....
inimesed kartsid ,et põhiseadus tekitab ühiskonnas võltsi rahulolu ja kisub Venemaa eemale lähenevast revolutsioonist.Nooerd inimesed kiirustasid.Selleks ajaks olid revolutsioonilised terroristid juba seitse korda püüdnud tsaari tappa.,kuid edutult...Selle hinnaks oli 21 surmaotsust .Nüüd satusid nad taas kord Peterburi tänavale,et tappa tsaar.pavlovski polgu kasarmu juures ,mis paiknes Moikai Marsi väljaku ääres,seisis sel päeval noor sõdur Aleksander Volkov.Jekaterina kanali poolt kostsid kaks võimsat plahvatust.Volkov nägi ,kuidas aeglaselt hajus suitsupilv.Peagi kihutas Volkovist möödapolitseiülema saan.Kolm tsaari valvemeeskonna kasakat toetasid surevat tsaari:kaks neist seisid saani külgedel,kolmas oli saani esiotsas.Tema tserkessikuub oli sureva tsaari verest tumedaks tõmbunud.Aleksandri purustatud jalgadest tilkus verd.Saan kihutas Talvepalee poole."Tahan surra seal"kordas tsaar.Aleksander II oli surmavalt vigastanud pomm,mis valmistati eelnimetatud korteris.Õigeuskliku tsaari tapnud pomm oli maskeeritud lihavõtte kringliks.See oli vägev lihavõtte kingitus.-noored inimesed polnud unustanud ka irooniat.Siis kihutas Volkovist mööda Talvepalee suunal tõld konvoi saatel.Tõllas istusid suur kiilaspäine mehemürakas ja 13-kümne aastane poiss-need olid uus tsaar Aleksander III ja tema poeg Nikolai,kellest sel päeval sai Venemaa troonipärija.Sel päeval vahipostil seisnuid sõdur Aleksander Volkovi kogu elu hilisem elu on seotud selle tõllas istunud poisiga.Tema elu kulgeb kahe tsaaritapmise vahel.Selleks ajaks oli Vera Finger juba teada saanud,et tsaar Aleksander II on surnmavalt haavatud.See tekitas noores naises kummalist vaimustust.Erutuse tõttu suutsin ma vaevu lausuda,et tsaar on tapetud.Ma nutsin,raske painaja,mis oli üle kümne aasta vaevanudnoort Venemaad,oli lakanud olemast.See hetk ja tsaari veri olid tasuks kõige eest.Noored inimesed,kes olid tapnud reformimeelse tsaari,embasid üksteist õnnelikult.Bakunini kuulsas "Revolutsionääre katekismuses"on kirjutatud "Revolutsionäär on hukkumisele määratud inimene".Selle "katekismuse" järgi peab revolutsionäär hülgama tsiviliseeritud maailma seadusedf ja tavad,ta peab revolutsiooni nimel loobuma igasugustest isitlikust elust ja veresidemetest.Ta peab ühiskonda põlgama,olema selle vastu halastamatu,kuid ei tohi ka ise ühiskonnalt halastust loota ja peab olema valmis surema.Kõigest väest peab ta süvenduma rahva viletsust,tõugates rahvast niiviisi revolutsiooni poole.Ta peab teadma ,et kõiki neid vahendeid õigustab ainus eesmärk-Revolutsioon.Nad otsustasid Venemaa vankrit verega õlitada.Nad sööstsid paigalt ja veeresid aina edasi-sinna,1917.aastasse,Jekaterinburgi keldrisse,suurde Punasesse terrorisse....Tsaar Aleksander II suri piineldes Talvepalees.See mälestus verest tühjaks jooksvast vanaisast jäi Nikolaile meelde kogu eluks.Läbi vere sai temast troonipärija."Tsaari vere valamise"pani alguse ka tema päevikule,Nikolai oli nüüd troonipärija.Tema ei´lu kuulus nüüdsest ajaloole-uue4 aasta algusest tuli tal hakata kirja panemakogu oma elukäigu.....Keiser Aleksander II peamine siht olid olnud reformid.,muutused,otsimine.Need sagedased innustumised uutest ideedest leidsid kujuka väljenduse ka vanaisa lõputustes armuseiklustes.Aleksander IIarmuromaanid järgnesid üksteisele pidevalt.Kuni ilmus kasunis vürstitar Dolgorukaja.Kõikide imestuseks oli Aleksander nüüd äkki uuele armukeseke truu.Sündisid lapsed.Tekkis ametlik keiserlikperekond,kus Aleksander viibis siitpeale kogu asja ,sinna sõitsid ettekannetega tema juurde ministrid.Kui algas revolutsionääride klapperjaht tsaarile,asus Nikolai vanaisa ekstravakantse sammu,ohutuse huvides tõi ta oma mõlemad perekonnad Talvepaleesse.1880.aastal suri Nikolai, vanaema murest,et mehel on armuke,Aleksander II ametlik naine,keisrinna Maria Aleksandrovna.Vanaisa abiellus nüüd oma armukesega.Kuigi tark ja taktitunderline vürstinna teatas,et ei hakka oma pojale troonipärimis õigust taotlema,mõistsid nad siiski,see mis täna on võimatu,võib juba homme...Aleksander II oli 62.aastane,kuid ta oli veel tugev ja terve.Nikolai isa langes ilmselgelt tahaplaanile.Kuid juba paari kuu pärast "häbiväärset"abiellumist kärgatas pommiplahvatus Jeksterina kanali ääres.Mõistagi kuulis ka Nikolai seda,mis kõikjal räägiti:"See oli jumala karistus tsaari pattude eest.....
PÄEVIK ALGAB.........Nikolai sündis 6.mail 1868 aastal.Vanaaegne foto:ingelik valgete lokkidega pitssärgis lapsuke püüüab uurida raamatut,mida hoiavad tema ema käed.Nikolai on siis vaid aastane.Ja järgmine foto:moodsalt lahku kammitud soenguga noorik.1882.aastal sai Nikolai emalt kingituseks inkursteeritud väärispuidust köites kuldservadega "märkmeteraamatu".See luksuslik märkmik oli tema päeviku esimene vihik .Põhjus,miks Nikolai hakkas 1882.aastal regulaarselt päevikut pidama,oliVenemaa ajaloo saaatuslik oäev.-1.märts 1881.Kõledal ööl vastu 1881.aasta 1.märtsi põles valgus ühes Peterburi korteris peaaegu terve öö.Eelmise päeva hommikust saati olid seda korterit lakkamatu vooluna külastanud mingid noored inimesed.Kells kaheksaks õhtul jäi neid vaid kuus,neli meest ja kaks naist.Üks oliVera Finger ,terrori organisatsiooni "Narodnaja Volja"kuulus juht.Hiljem on ta seda päeva kirjeldanud.Teine meesterahvas oli Sofia Perovskaja.Tema pidi järgmisele hommikule planeeritud ürituses vahetult osanema jateda keelati magama heitma.Vera Finger ja neli meest töötasid terve öö.Hommikuks täitsid nad petroolinõud "plahvatava süldiga".Tulemuseks oli neli omatehtud pommi.Plaanis oli tappa tsaar Aleksander II,Venemaa ajaloo üks suuremaid reformaatoreid.Neil kevadpäevil valmistus ta andma Venemaale oodatud konstitutsiooni,mis oleks viinud selle feodaalse ja despootliku riigi Euroopa tsiviliseeritud maade perre.Kuid need inimesed kartsid ,et põhiseadus tekitab ühiskonnas võltsi rahulolu ja kisub Venemaa eemale lähenevast revolutsioonist.Nooerd inimesed kiirustasid.Selleks ajaks olid revolutsioonilised terroristid juba seitse korda püüdnud tsaari tappa.,kuid edutult...Selle hinnaks oli 21 surmaotsust .Nüüd satusid nad taas kord Peterburi tänavale,et tappa tsaar.pavlovski polgu kasarmu juures ,mis paiknes Moikai Marsi väljaku ääres,seisis sel päeval noor sõdur Aleksander Volkov.Jekaterina kanali poolt kostsid kaks võimsat plahvatust.Volkov nägi ,kuidas aeglaselt hajus suitsupilv.Peagi kihutas Volkovist möödapolitseiülema saan.Kolm tsaari valvemeeskonna kasakat toetasid surevat tsaari:kaks neist seisid saani külgedel,kolmas oli saani esiotsas.Tema tserkessikuub oli sureva tsaari verest tumedaks tõmbunud.Aleksandri purustatud jalgadest tilkus verd.Saan kihutas Talvepalee poole."Tahan surra seal"kordas tsaar.Aleksander II oli surmavalt vigastanud pomm,mis valmistati eelnimetatud korteris.Õigeuskliku tsaari tapnud pomm oli maskeeritud lihavõtte kringliks.See oli vägev lihavõtte kingitus.-noored inimesed polnud unustanud ka irooniat.Siis kihutas Volkovist mööda Talvepalee suunal tõld konvoi saatel.Tõllas istusid suur kiilaspäine mehemürakas ja 13-kümne aastane poiss-need olid uus tsaar Aleksander III ja tema poeg Nikolai,kellest sel päeval sai Venemaa troonipärija.Sel päeval vahipostil seisnuid sõdur Aleksander Volkovi kogu elu hilisem elu on seotud selle tõllas istunud poisiga.Tema elu kulgeb kahe tsaaritapmise vahel.Selleks ajaks oli Vera Finger juba teada saanud,et tsaar Aleksander II on surnmavalt haavatud.See tekitas noores naises kummalist vaimustust.Erutuse tõttu suutsin ma vaevu lausuda,et tsaar on tapetud.Ma nutsin,raske painaja,mis oli üle kümne aasta vaevanudnoort Venemaad,oli lakanud olemast.See hetk ja tsaari veri olid tasuks kõige eest.Noored inimesed,kes olid tapnud reformimeelse tsaari,embasid üksteist õnnelikult.Bakunini kuulsas "Revolutsionääre katekismuses"on kirjutatud "Revolutsionäär on hukkumisele määratud inimene".Selle "katekismuse" järgi peab revolutsionäär hülgama tsiviliseeritud maailma seadusedf ja tavad,ta peab revolutsiooni nimel loobuma igasugustest isitlikust elust ja veresidemetest.Ta peab ühiskonda põlgama,olema selle vastu halastamatu,kuid ei tohi ka ise ühiskonnalt halastust loota ja peab olema valmis surema.Kõigest väest peab ta süvenduma rahva viletsust,tõugates rahvast niiviisi revolutsiooni poole.Ta peab teadma ,et kõiki neid vahendeid õigustab ainus eesmärk-Revolutsioon.Nad otsustasid Venemaa vankrit verega õlitada.Nad sööstsid paigalt ja veeresid aina edasi-sinna,1917.aastasse,Jekaterinburgi keldrisse,suurde Punasesse terrorisse....Tsaar Aleksander II suri piineldes Talvepalees.See mälestus verest tühjaks jooksvast vanaisast jäi Nikolaile meelde kogu eluks.Läbi vere sai temast troonipärija."Tsaari vere valamise"pani alguse ka tema päevikule,Nikolai oli nüüd troonipärija.Tema ei´lu kuulus nüüdsest ajaloole-uue4 aasta algusest tuli tal hakata kirja panemakogu oma elukäigu.....Keiser Aleksander II peamine siht olid olnud reformid.,muutused,otsimine.Need sagedased innustumised uutest ideedest leidsid kujuka väljenduse ka vanaisa lõputustes armuseiklustes.Aleksander IIarmuromaanid järgnesid üksteisele pidevalt.Kuni ilmus kasunis vürstitar Dolgorukaja.Kõikide imestuseks oli Aleksander nüüd äkki uuele armukeseke truu.Sündisid lapsed.Tekkis ametlik keiserlikperekond,kus Aleksander viibis siitpeale kogu asja ,sinna sõitsid ettekannetega tema juurde ministrid.Kui algas revolutsionääride klapperjaht tsaarile,asus Nikolai vanaisa ekstravakantse sammu,ohutuse huvides tõi ta oma mõlemad perekonnad Talvepaleesse.1880.aastal suri Nikolai, vanaema murest,et mehel on armuke,Aleksander II ametlik naine,keisrinna Maria Aleksandrovna.Vanaisa abiellus nüüd oma armukesega.Kuigi tark ja taktitunderline vürstinna teatas,et ei hakka oma pojale troonipärimis õigust taotlema,mõistsid nad siiski,see mis täna on võimatu,võib juba homme...Aleksander II oli 62.aastane,kuid ta oli veel tugev ja terve.Nikolai isa langes ilmselgelt tahaplaanile.Kuid juba paari kuu pärast "häbiväärset"abiellumist kärgatas pommiplahvatus Jeksterina kanali ääres.Mõistagi kuulis ka Nikolai seda,mis kõikjal räägiti:"See oli jumala karistus tsaari pattude eest..... näita vähem
PÄEVIK ALGAB.........Nikolai sündis 6.mail 1868 aastal.Vanaaegne foto:ingelik valgete lokkidega pitssärgis lapsuke püüüab uurida raamatut,mida hoiavad tema ema käed.Nikolai on siis vaid aastane.Ja järgmine foto:moodsalt lahku kammitud soenguga noorik.1882.aastal sai Nikolai emalt kingituseks inkursteeritud väärispuidust köites kuldservadega "märkmeteraamatu".See luksuslik märkmik oli tema päeviku esimene vihik .Põhjus,miks Nikolai hakkas 1882.aastal regulaarselt päevikut pidama,oliVenemaa ajaloo saaatuslik oäev.-1.märts 1881.Kõledal ööl vastu 1881.aasta 1.märtsi põles valgus ühes Peterburi korteris peaaegu terve öö.Eelmise päeva hommikust saati olid seda korterit lakkamatu vooluna külastanud mingid noored inimesed.Kells kaheksaks õhtul jäi neid vaid kuus,neli meest ja kaks naist.Üks oliVera Finger ,terrori organisatsiooni "Narodnaja Volja"kuulus juht.Hiljem on ta seda päeva kirjeldanud.Teine meesterahvas oli Sofia Perovskaja.Tema pidi järgmisele hommikule planeeritud ürituses vahetult osanema jateda keelati magama heitma.Vera Finger ja neli meest töötasid terve öö.Hommikuks täitsid nad petroolinõud "plahvatava süldiga".Tulemuseks oli neli omatehtud pommi.Plaanis oli tappa tsaar Aleksander II,Venemaa ajaloo üks suuremaid reformaatoreid.Neil kevadpäevil valmistus ta andma Venemaale oodatud konstitutsiooni,mis oleks viinud selle feodaalse ja despootliku riigi Euroopa tsiviliseeritud maade perre.Kuid need inimesed kartsid ,et põhiseadus tekitab ühiskonnas võltsi rahulolu ja kisub Venemaa eemale lähenevast revolutsioonist.Nooerd inimesed kiirustasid.Selleks ajaks olid revolutsioonilised terroristid juba seitse korda püüdnud tsaari tappa.,kuid edutult...Selle hinnaks oli 21 surmaotsust .Nüüd satusid nad taas kord Peterburi tänavale,et tappa tsaar.pavlovski polgu kasarmu juures ,mis paiknes Moikai Marsi väljaku ääres,seisis sel päeval noor sõdur Aleksander Volkov.Jekaterina kanali poolt kostsid kaks võimsat plahvatust.Volkov nägi ,kuidas aeglaselt hajus suitsupilv.Peagi kihutas Volkovist möödapolitseiülema saan.Kolm tsaari valvemeeskonna kasakat toetasid surevat tsaari:kaks neist seisid saani külgedel,kolmas oli saani esiotsas.Tema tserkessikuub oli sureva tsaari verest tumedaks tõmbunud.Aleksandri purustatud jalgadest tilkus verd.Saan kihutas Talvepalee poole."Tahan surra seal"kordas tsaar.Aleksander II oli surmavalt vigastanud pomm,mis valmistati eelnimetatud korteris.Õigeuskliku tsaari tapnud pomm oli maskeeritud lihavõtte kringliks.See oli vägev lihavõtte kingitus.-noored inimesed polnud unustanud ka irooniat.Siis kihutas Volkovist mööda Talvepalee suunal tõld konvoi saatel.Tõllas istusid suur kiilaspäine mehemürakas ja 13-kümne aastane poiss-need olid uus tsaar Aleksander III ja tema poeg Nikolai,kellest sel päeval sai Venemaa troonipärija.Sel päeval vahipostil seisnuid sõdur Aleksander Volkovi kogu elu hilisem elu on seotud selle tõllas istunud poisiga.Tema elu kulgeb kahe tsaaritapmise vahel.Selleks ajaks oli Vera Finger juba teada saanud,et tsaar Aleksander II on surnmavalt haavatud.See tekitas noores naises kummalist vaimustust.Erutuse tõttu suutsin ma vaevu lausuda,et tsaar on tapetud.Ma nutsin,raske painaja,mis oli üle kümne aasta vaevanudnoort Venemaad,oli lakanud olemast.See hetk ja tsaari veri olid tasuks kõige eest.Noored inimesed,kes olid tapnud reformimeelse tsaari,embasid üksteist õnnelikult.Bakunini kuulsas "Revolutsionääre katekismuses"on kirjutatud "Revolutsionäär on hukkumisele määratud inimene".Selle "katekismuse" järgi peab revolutsionäär hülgama tsiviliseeritud maailma seadusedf ja tavad,ta peab revolutsiooni nimel loobuma igasugustest isitlikust elust ja veresidemetest.Ta peab ühiskonda põlgama,olema selle vastu halastamatu,kuid ei tohi ka ise ühiskonnalt halastust loota ja peab olema valmis surema.Kõigest väest peab ta süvenduma rahva viletsust,tõugates rahvast niiviisi revolutsiooni poole.Ta peab teadma ,et kõiki neid vahendeid õigustab ainus eesmärk-Revolutsioon.Nad otsustasid Venemaa vankrit verega õlitada.Nad sööstsid paigalt ja veeresid aina edasi-sinna,1917.aastasse,Jekaterinburgi keldrisse,suurde Punasesse terrorisse....Tsaar Aleksander II suri piineldes Talvepalees.See mälestus verest tühjaks jooksvast vanaisast jäi Nikolaile meelde kogu eluks.Läbi vere sai temast troonipärija."Tsaari vere valamise"pani alguse ka tema päevikule,Nikolai oli nüüd troonipärija.Tema ei´lu kuulus nüüdsest ajaloole-uue4 aasta algusest tuli tal hakata kirja panemakogu oma elukäigu.....Keiser Aleksander II peamine siht olid olnud reformid.,muutused,otsimine.Need sagedased innustumised uutest ideedest leidsid kujuka väljenduse ka vanaisa lõputustes armuseiklustes.Aleksander IIarmuromaanid järgnesid üksteisele pidevalt.Kuni ilmus kasunis vürstitar Dolgorukaja.Kõikide imestuseks oli Aleksander nüüd äkki uuele armukeseke truu.Sündisid lapsed.Tekkis ametlik keiserlikperekond,kus Aleksander viibis siitpeale kogu asja ,sinna sõitsid ettekannetega tema juurde ministrid.Kui algas revolutsionääride klapperjaht tsaarile,asus Nikolai vanaisa ekstravakantse sammu,ohutuse huvides tõi ta oma mõlemad perekonnad Talvepaleesse.1880.aastal suri Nikolai, vanaema murest,et mehel on armuke,Aleksander II ametlik naine,keisrinna Maria Aleksandrovna.Vanaisa abiellus nüüd oma armukesega.Kuigi tark ja taktitunderline vürstinna teatas,et ei hakka oma pojale troonipärimis õigust taotlema,mõistsid nad siiski,see mis täna on võimatu,võib juba homme...Aleksander II oli 62.aastane,kuid ta oli veel tugev ja terve.Nikolai isa langes ilmselgelt tahaplaanile.Kuid juba paari kuu pärast "häbiväärset"abiellumist kärgatas pommiplahvatus Jeksterina kanali ääres.Mõistagi kuulis ka Nikolai seda,mis kõikjal räägiti:"See oli jumala karistus tsaari pattude eest.....

Apie Aleksandras II Romanovas, Rusijos imperatorius (Lietuvių)

Aleksandras II (1818 m. balandžio 29 d. Maskvoje – 1881 m. kovo 13 d. Peterburge) – Rusijos imperatorius, Lenkijos karalius ir Suomijos didydis kunigaikštis 1855—1881 m.

Valdymas

Aleksandras II buvo caro Nikolajaus I ir carienės Aleksandros Fiodorovnos sūnus. Sostą paveldėjo 1855 m. mirus tėvui. Tuo metu Rusija kariavo Krymo karą, kuris toliau buvo tęsiamas. Lapkričio mėnesį caras pats aplankė Odesą ir Krymą.

1856 m. Paryžiaus taikos sutartimi Krymo karas buvo užbaigtas. Taika susilpnino Rusijos padėtį Rytuose, tačiau šalis po šio pralaimėjimo atsigavo dėl atsargios, bet energingos imperatoriaus vidaus ir užsienio politikos. Ir po Krymo karo buvo tęsiamas Kaukazo tautų užkariavimas, tuo pačiu didelės teritorijos tarp Kaspijos ir Aralo jūrų pateko Rusijos valdžiai ir iš dalies buvo okupuotos.

Reaguodamas į pralaimėjimą Krymo kare, kuris parodė Rusijos atsilikimą, Aleksandras ėmėsi plačių reformų, kurių svarbiausia sudėtinė dalis buvo nuo 1861 m. pradėtas vykdyti baudžiavos naikinimas ir karinė reorganizacija. 1861 m. vasario 19 d. caras pasirašė manifestą, kuris numatė baudžiavos panaikinimo sąlygas, žemės išpirkimo procesą, valstiečių teisinės padėties ir valdymo sutvarkymą. Bajorai savanoriškai atsisakė savo teisių į valstiečio asmenį pasiaukojant tėvynės labui. Bendrieji nuostatai skelbė kad valstiečiai turi sukurti savo savivaldą, kuri būtų atsakinga vyresniems valdžios organams. 1862 m. naujas karo ministras reformavo karo ministeriją. Karines valdymo sritis apjungė į apygardas, kurių Rusijoje susidarė 15. Aleksandras šias reformas įgyvendino nepaisant stipraus pasipriešinimo.

1863 m. sukilimas Lenkijoje ir Lietuvoje buvo numalšintas.

Caro valdymo įvykiai Lietuvoje[taisyti | redaguoti kodą]

Aleksandro II 1864 m. įsakas rusų ir lietuvių kalbomis kirilica

Lietuvą po paskutinio padalijimo 1795 m. valdė Rusijos imperija. 1861 m. caras pasirašė įstatymą, kuriuo buvo panaikinta baudžiava: privačių dvarų valstiečiams suteikta asmens laisvė, nurodytos skirtinio žemės sklypo išpirkimo sąlygos. 1863 m. pasirašytas įsakas dėl valstiečių laikinųjų prievolių dvarininkams panaikinimo. Lažas buvo panaikintas ir įvestas privalomas skirtinės žemės išpirkimas. Buvę laikinieji prievolininkai priskirti valstiečių savininkų kategorijai, činšas sumažintas, valstiečiams pripažinta teisė naudotis servitutinėmis naudmenomis dvaro žemėje. Tuo norėta atitraukti valstiečius nuo sukilimo.

1863 m. Aleksandras II paskyrė Michailą Muravjovą vyriausiuoju Šiaurės vakarų krašto viršininku ir suteikė jam ypatingus įgaliojimus slopinant sukilimą. Nuo rugsėjo M. Muravjovo valdžion perduota ir lietuviškoji Augustavo gubernijos dalis. 1864 m. caras davė įsaką dėl Lenkijos Karalystės valstiečių reformos. Pagal jį valstiečiai tapo savo valdomos žemės savininkais. Įsakas galiojo ir Lietuvos Užnemunės dalyje.

1864 m. Aleksandras II patvirtino M. Muravjovo ir jo padėjėjo, Vilniaus švietimo apygardos globėjo Ivano Kornilovo parengtą „Rusų pradų atkūrimo programą”. Programoje buvo numatyta varžyti Katalikų Bažnyčios veiklą, diskriminuoti katalikus ir proteguoti stačiatikybę apribojant katalikų kilmės asmenų teises gauti valstybinę tarnybą krašte, pirmenybę teikiant rusams stačiatikiams, skatinant rusų dvarininkų ir valstiečių kūrimąsi. Katalikų bajorams buvo uždrausta pirkti parduodamus dvarus, o daugelis konfiskuotų po sukilimo dvarų, neatsiradus pirkėjams tarp rusų dvarininkų, buvo išdalijami iš Rusijos perkeliamiems valstiečiams. Programa taip pat buvo siekiama šalinti lenkų kalbą ir kultūrą iš krašto viešojo gyvenimo, surusinti pradines mokyklas. Buvo manoma, kad rusams mokytojams pavyks įtraukti lietuvius (ir baltarusius) į rusų kultūrinį gyvenimą, apsaugoti juos nuo lenkų kultūros įtakos, supriešinti lietuviškai, baltarusiškai kalbančius valstiečius su lenkiškai kalbančiais dvarininkais, bajorais ir įdiegti jiems rusišką politinę savimonę, šio krašto jaunąją kartą išmokyti rusų kalbos, natūraliai tapsiančios viso krašto civilizacijos proceso kalba. Remiantis šia programa rusinimo politika Lietuvoje buvo įgyvendinama visą XIX a. Tačiau dėl Lietuvos priešinimosi rusifikacijai suaktyvėjo visuomenės polonizacija, nes su lenkiška kultūra buvo paprastai tapatinamas kultūrinio, tautinio ir politinio identiteto išlaikymas.

1864–1865 m. uždrausta spausdinti ir įvežti lietuviškas knygas lotyniškuoju raidynu. Lietuviškus raštus įsakyta spausdinti kirilica. Tai buvo lietuviškosios spaudos draudimo pradžia, jis galiojo 40 metų. 1874 m. sausio 13 d. Rusijos caro Aleksandro II įsakymu panaikinta rekrutų prievolė, buvo įvesta visuotinė karo prievolė. Tai dar vienas žingsnis modernizuojant visuomenę.

Aleksandro II reformos

Finansams pertvarkyti 1860 m, buvo įsteigtas Valstybinis bankas prekybai ir pramonei pagyvinti; 1862 m. atskiros ministerijos neteko finansinio savarankiškumo. Tai tvarkė Finansų ministerija, valstybės biudžetas tapo viešas; 1863 m. buvo panaikinta universitetų autonomija; 1864 m. įkurti vietos savivaldos organai Zemstvos. Jas turėjo rinkti žemvaldžiai, miesto rinkėjai ir valstiečiai, tačiau pastariesiems teisė nebuvo suteikta. Jų funkcijos buvo apibrėžtos reikalais susijusiais su vietinę ūkio veiklą ir kiekvienos gubernijos apskrities poreikius. Tai vietinių kelių taisymas, medicinos pagalba, mokyklų statymas ir išlaikymas, vietinės prekybos bei pramonės plėtojimas, ligoninių, kalėjimų priežiūra. Zemstvos neturėjo administracinės valdžios; 1864 m. pradėta teismų reforma. Teismas tapo nepriklausomas nuo administracijos. Teisme atsirado prisiekusieji ir rungtyniavimas. Pati žemiausia teismo instancija buvo taikos teisėjo teismas. Aukštesnė instancija tapo apygardos teismas. Apeliacinė instancija byloms, kurias nagrinėjo apygardos teismas buvo teismo rūmai. Ypač svarbios bylos – Aukščiausiame baudžiamajame teisme. Kasacinė instancija buvo senatas. Buvo paskelbtas įstatymas dėl kūno bausmių panaikinimo. Išliko tik kai kurioms baudžiamųjų kategorijoms; 1864 m. buvo reorganizuota valstybės kontrolė. Reforma sustiprino valstybės finansus, sumažino korupciją; 1869 m. leista moterims siekti aukštojo mokslo; 1870 m. pradėti kurti neluominiai miestų valdymų organai, kurie buvo renkami 4 metams. Juos rinko stambūs mokesčių mokėtojai, vidutiniai ir smulkūs. Miesto savivaldybės organas vadinosi – Miesto Dūma. Šeima[taisyti | redaguoti kodą]

Pirma santuoka (1841) — oficialus, su Marija Aleksandrovna (1824.07.01 — 1880.05.22), princese Maksimiliana Vilhelmina Augusta Sofija Marija Gesen-Darmštadte. Antra santuoka su sena meiluže (nuo 1866), kunigaikštyte Jekaterina Michailovna Dolgorukova (1847—1922), Vaikai nuo pirmos santuokos:

Aleksandra Aleksandrovna (1842—1849); Nikolajus Aleksandrovičius (1843—1865); Aleksandras III (1845—1894); Vladimiras Aleksandrovičius (1847—1909); Aleksejus Aleksandrovičius (1850—1908); Marija Aleksandrovna (1853—1920); Sergejus Aleksandrovičius (1857—1905); Pavelas Aleksandrovičius (1860—1919).

Vaikai su kunigaikštyte Dolgorukova:

kunigaikštis Georgijus Aleksandrovičius Jurjevskis (1872—1913); kunigaikštytė Olga Aleksandrovna Jurjevska (1873—1925); Borisas (1876—1876); kunigaikštytė Jekaterina Aleksandrovna Jurjevska (1878—1959), ištekėjo už kunigaikščio Aleksandro Vladimirovičiaus, o po to — už kunigaikščio Sergejaus Platonovičiaus Obolenskio.

view all 25

Alexander II, Tsar of Russia's Timeline

1818
April 29, 1818
Moskwa/город Москва, Russian Empire/Россия
1842
August 30, 1842
Age 24
Zarskoje-Sjelo
1843
September 20, 1843
Age 25
St Petersburg, St Petersburg, Russia
1844
November 15, 1844
Age 26
St. Petersburg, Russian Empire
1845
February 26, 1845
Age 26
Санкт-Петербург (Sankt-Pietierburg), Russia
March 10, 1845
Age 26
1847
April 22, 1847
Age 28
St. Petersburg, Russia
1848
October 10, 1848
Age 30
Rietavas, Rietavas Municipality, Telšiai County, Lithuania
1850
January 14, 1850
Age 31
Saint Petersburg, Saint Petersburg, Russia