August Kurissoo (Reinmann) kirjapanekust leidsin allpool toodud read: "Esivanemate jutustuste järgi olevat meie suguseltsi vaarisa, keda kutsuti Suurtaadiks, Läänemaalt Kullamaa kihelkonnast koera vastu vahetatud ja Virumaale Tõdva-Kõnnu mõisa kiltriks toodud. Vanas kirikuraamatus polnud küll peni kohta märkmet, kuid tõsi on, et esiisa oli Läänemaa päritoluga. Meetrika raamatus oli: Andres Reinsohn geboren Linden. Linden on Lääne Nigula kihelkonnas oleva saksapärane Ungru mõisa nimi. Andrese tütrelt Tiinalt, kes oli 90-ndates aastates kuulsin kord, et toodud Kolovere mõisast. Arvata on, et Kolovere- ja Ungrumõis kuulusid Ungern- Stermbergile, kes andis orja Ravila krahvile Kotzebue’le, kellele kuulus Ravila mõis Harjumaal ja Saksi-Jõepere- ja Tõdva-Kõnnu mõis. Ravila krahvist (viimane Kotzebue) rääkis ka Andrese poeg Tabani Jaan (Johannes Reinmanni isa), Tõdva-Kõnnu mõisa pidajaks olnud Kosküll, rahva suus Koosküla, tol ajal olnud ka orjadele perekonnanimede panemine. TPI dotsent leidis Tartus revisjoni kirjade arhiivist, et Andres Reinsoon saanud perekonnanimeks Rambach. Kirikuraamatutes kanti kanti edasi Reinsohni, moonutades viimaks Reinmanniks. Kui Mina Esimeses ilmasõjas olin, oli minul kaksiknimi Reinmann-Rambach. Vahemärkuseks oleks: Minu vanaisa Peeter oli Andrese vennapoeg, sai Kurisu talu peremeheks, noorem, Jaan, läks Tabani tallu koduväiks, kus ei olnud meessoost järglasi; et saada peremehe kirja ja sellega pääseda sõjaväe teenistusest, mis tol ajal kestis 25 aastat."