Ants Käspre

public profile

Is your surname Käspre ← Käsebier?

Research the Käspre ← Käsebier family

Ants Käspre's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Hans Käspre ← Käsebier

Also Known As: "Ants"
Birthdate:
Birthplace: Kaansoo, Vastsemõisa v, Suure-Jaani khk, Viljandimaa, Estonia
Death: Died in Kirovskaya oblast, Russia
Immediate Family:

Son of Hans Käsebier and Anu Käsebier
Husband of Elss Käspre (Räägel)
Father of <private> Veldermann (Käspre); <private> Käspre and Mari Varvas
Brother of Jüri Käspre ← Käsebier and Tõnis Käsebier

Occupation: Agronoom, Kuusiku katsepunkti juhataja
Managed by: Private User
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Ants Käspre

Sündis 26.(vkj 14.) aprillil 1896 Vastemõisa vallas Kaansoos väikekohapidaja pojana. Abiellus 20.detsembril 1927 Tartu Peetri kiriku 1.pihtkonna perekonnaseisuametniku juures Elisaveta (ka Eliisabet, Elsa, alates 23.03.1936 Elss) Räägeliga (1900 –1981). Laulatus toimus sama aasta 27. detsembril Tartu Ülikooli kirikus. Sündis kolm last: Aino (1928), Enn (1931), Mari (1933 –1988).

Õppis Kaansoo vallakoolis 1904–1907, Vändra kihelkonnakoolis 1907–1910, Tartu Kommertskoolis 1918–1919, andis eksternina Tartu Õpetajate Seminari juures 1919. aasta suvel küpsuseksami ning seejärel õppis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas 1919–1928, mille lõpetas agronoomina. Kaitses juunis 1935 ülikoolis agronoomiamagistri kraadi taimekaitse alal. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Vabadussõjast võttis osa kooliõpilase-vabatahtlikuna alates 6. detsembrist 1918 Tartu Vabatahtlikkude Pataljonis (pärastine Tartu Kaitsepataljon ja 8. Jalaväepolk), veebruarist 1919 pataljoni reservroodus ning hiljem Tartu Kooliõpilaste Reservpataljonis kuni 1919. aasta juunini, vabastati tervislikel põhjustel. Sai lahingus Rõngu all 18. jaanuaril 1919 põrutada. Ülendati veebruaris 1919 vapruse eest kapraliks. Vabadussõjas osutatud isikliku sõjalise vapruse eest pälvis Vabaduse Risti II liigi 3.järgu, sest “julgel luuramise käigul 16/17.jaanuaril (1919) läbi vaenlase eelpostide Rõngu lossi piirkonda tungides tõi vaenlase seisukoha ja rohkuse kohta tähtsaid teateid ”. Vabaduse Ristile lisandus 10 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga. Sai märtsis 1929 põllutööministri otsusega asunduskrundi Harjumaa Rapla valla Kuusiku mõisa maadest kui Vabaduse Risti kavaler. Koht suurusega 19,54 hektarit sai nimeks Tuljaku talu. Omandas selle lõplikult 1931.aasta juulis.

Astus septembris 1919 õppursõdurina Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna taimekasvatuse (hiljem agronoomia) osakonda.Õpingute ajal töötas Tartu Õhtukooli juhataja 1920–1922 ning ühtlasi õpetajana, samuti oli õpetajaks Tartu Tütarlaste Kaubanduskoolis. Tegutses kuni 1929. aastani Tartu Ülikooli Taimehaiguste Katsejaama assistendina ning Põllutööministeeriumi eriülesannete täitjana Raadi mõisas. Alates 1929. aastast oli Kuusikul asuvas Riigi Põllutöökatsejaamas agronoom ja juhataja. Avaldanud arvukalt erialaseid artikleid, toimetanud kogumiku “Põllumehe käsiraamat I–III” (1926 –1929). Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, olles Tartu Hariduse Seltsi ja Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi esimees, Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi juhatuse liige 1924–1930, Eesti Sordiparanduse Seltsi juhatuse liige 1928–1930, Rapla Põllumeeste Seltsi esimees 1929–1930, Eesti Vabadussõjalaste Liidu liige 1932–1934 ning kuulus aastatel 1938–1940 Kaitseliidu Harju Maleva Rapla malevkonda. 26. jaanuaril 1940 valiti Agronoomide Koja esimeheks.

Eestistas 1936. aastal kogu perega senise perekonnanime Käsebier, võttes asemele Käspre. Ka eesnime vahetas ta endal ja abikaasal eestipärasemaks. Hansust sai Ants ja Elisavetast Elss.

Töötas esimese Nõukogude okupatsiooni ajal edasi Kuusiku Eksperimentaalse Põllumajandusliku Instituudi direktori asetäitjana. Arreteeriti 6. jaanuaril 1941 Kuusikul. SARK-i Sõjatribunali Balti Sõjaväeringkonna otsusega mõisteti 1941. aasta juunis 15 aastat vangilaagrit ja 5 aastat asumist. Viidi Venemaale ning oli Kirovi vanglas.

Ants Käspre suri 21.veebruaril 1942 Kirovi oblasti Vjatlagis verise soolepõletiku ja parema jala gangreeni tõttu. Matmispaik teadmata.

Tema nimi on jäädvustatud EÜS-i kuulunud Vabadusristi kavaleride mälestustahvlil. Väärib nimetamist, et Ants Käspre naisevend Anton Räägel oli samuti Vabaduse Risti kavaler.

Allikas: Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003 (http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/pihlak.pdf), Vikipeedia.

KÄSPRE, Ants, Hans, s. 1896 Viljandimaa Vastemõisa v., kõrg., agronoom, arr. 06.01.41 Harjumaa Rapla v. Kuusiku mõis, trib. 25.06.41 §58-6, 15+5. Oli Põllumajandusinstituudi direktor. Kaitseliit. [ar 18515] http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/130-k1998

KÄSPRE, Hans, Hans, s. 1896 Viljandimaa Vastemõisa v., kõrgharidus, agronoom, arr. 06.01.41 Harjumaa Kuusalu v. §58-4, 58-6, 58-10; Kirovi obl. Vjatlag, surn. eeluurimisel 21.02.42. Oli Vabadussõjas ja Kaitseliidus. [ar 1326-E] http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/130-k1998

view all

Ants Käspre's Timeline

1896
April 26, 1896
Kaansoo, Vastsemõisa v, Suure-Jaani khk, Viljandimaa, Estonia
1927
December 12, 1927
Age 31
Tartu
1933
August 31, 1933
Age 37
Tallinn
1942
February 21, 1942
Age 45
Kirovskaya oblast, Russia