Arand Randes (Arnold-Johannes Rothberg) (1899 - 1950) MP

‹ Back to Randes surname

Is your surname Randes?

Research the Randes family

Arand Randes's Geni Profile

Records for Arand Randes

363,178 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Viljandi
Death: Died in Norilsk, Krasnojarski krai, Komi ANSV
Managed by: Age Kärssin
Last Updated:

About Arand Randes (Arnold-Johannes Rothberg)

RANDES (kuni 19.07.1935 ROTHBERG, ka ROTBERG), Arand (kuni 22.07.1935 Arnold-Johannes) Jaani p, lipnik (1919), leitnant (1925).

VR II/3, nr 1871/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Arnold Jaani p ROTBERG´ile hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingutes 2–3 jaanuaril 1919 a. Raudoja kõrtsi ja Priske saeweski juures ja 22–23 jaanuaril 1919 a. Uderna ja Kirepi juures.

Sündis 19. (vkj 7.) oktoobril 1899 Viljandis kaupmehe pojana. Abiellus 7. oktoobril 1922 Tallinna Jaani kirikus Alice-Aleksandra Kongaga (1901). Lapsed: Hillar-Leo (1923) ja Erik (1926–1996). Lahutati 28. jaanuaril 1933 Tallinna-Haapsalu rahukogu otsusega. Abiellus teist korda 13. detsembril 1945 Tallinna linna perekonnaseisubüroos Hilja Uusimaaga, sünd Seeder (1918). Perekond asus Esimese maailmasõja ajal elama Tallinna. Õppis Viljandi linnakoolis, Tallinna vene eragümnaasiumis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis ja 1922–1923 inseneriväe ohvitseride kursustel. Vabadussõjas osales vabatahtlikuna 21. detsembrist 1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3. Võttis osa lahingutest Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal Punaarmee vastu. Viidi märtsis 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni. Aprillis 1919 läkitati sõjakooli, mille lõpetamise järel ülendati augustis 1919 lipnikuks. Teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 nooremohvitserina 2. roodus ja 2. dessantroodus. Osales lahingutes Pihkva rindel, Riias ja Narva all Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägedega. Sai 28. detsembril 1919 Narva all Pljussa silla juures šrapnellikildude ja püssikuuliga vasakust reiest haavata. Vabaduse Ristile lisandusid 25 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, prii kool kuni kõrgkooli lõpuni, Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Autasumaa suurusega 45,60 hektarit eraldati mais 1923 Harjumaa Kuivajõe valla Tuhala mõisast. Koht, millel oli mõisa ajast härrastemaja, sai nimeks Tuhala talu. Vahetas selle mais 1926 Järvamaa Kuksema valla Roosna-Alliku mõisast eraldatud 20,76-hektarise Lehtla talu vastu, mille aprillis 1927 ära müüs. Alates juunist 1920 õppis sõjaväe tehnilistel kursustel. Viidi septembris 1920 üle kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu vanemohvitseriks, veebruaris 1921 määrati rongi tehnika- ja sapöörikomando ülemaks. Mais 1921 ülendati alamleitnandiks (novembris 1922 nimetati ümber nooremleitnandiks). Detsembris 1921 komandeeriti Sõjakooli inseneriväe ohvitseride kursustele, mille lõpetas detsembris 1922. Mais 1923 määrati Soomusrongide brigaadi inseneri asetäitjaks, märtsist ühtlasi alalise remontkomisjoni esimeheks. Augustis 1923 viidi 1. soomusrongide rügementi soomusrongi Kapten Irv tehnikakomando ülema kohusetäitjaks, ühtlasi oli rügemendi töökoja ülema kohustes. Veebruaris 1925 ülendati leitnandiks. Aprillis 1926 kinnitati rongi tehnikakomando ülemaks. Valituna kuulus oktoobrist 1925 maini 1926 rügemendi ohvitseridekogu revisjonikomisjoni ning oli rügemendi kohtu liige. Juulis 1926 viidi üle Pioneerpataljoni õppekomando 2. rühma ülemaks, kust aprillis 1927 määrati helgiheitjate komando ülema kohusetäitjaks. Oktoobris 1927 lahkus sõjaväeteenistusest. Töötas inseneri-mehaanikuna, kevadel 1940 oli tehniline konsulent Peterseni ettevõttes Tartus. Oli VRVÜ Tallinna osakonna liige. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusega määrati 19. juulil 1935 saksapärase perekonnanime Rothberg asemele Randes ja 22. juulil 1935 eesnime Arnold- Johannes asemele Arand. Suvel 1940 siirdus elama Tartumaale isatallu. Sõja puhkedes juunis 1941 varjus okupatsioonivõimude eest. Organiseeris metsavendade salga, mille juhina osales juulis 1941 Tartu vabastamisel ning aitas puhastada Vaimastvere valda Punaarmeest. Saksa ajal oli Tartu tööstuskombinaadi direktor ja transpordiettevõtte A. Randes omanik, sügisest 1944 Tallinna Küttetrusti juhataja, septembrist 1945 ENSV toiduainetetööstuse ministeeriumi tootmistehnika osakonna juhataja. Nõukogude repressiivorganid arreteerisid ta 24. jaanuaril 1947 Tartus Kalevi tänaval. Mõisteti 7. jaanuaril 1948 ENSV siseministeeriumi vägede sõjatribunali otsusega 25 aastaks vangi. Viidi Komi ANSV Krasnojarski krai NorilLagi. Arand Randes suri 30. mail 1950 NorilLagis. Matmispaik teadmata. Tema nimi on 20. augustil 2004 Tori kirikus avatud mälestustahvlil, mis on pühendatud Teise maailmasõja ohvritena hukkunud Vabaduse Risti kavaleridele. EELK Viljandi Pauluse koguduse sünnikanne nr 281/1899; Tallinna linna per reg 64: 176; ERA 31/5/1826. L 127; ERA 63/10/5148; ERA 63/11/2699; ERA 495/7/4547; ERA 1357/2/3805; ERA 4414/3/3940; ERAF 130SM/1/12309; EVK 1935: 276.

Personaalraamat A-V XXII (Viljandi mõis); EAA.1290.1.533; 1880?-1899 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1290.1.533:543?43,1282,1079,602,0

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1359.2.64:162?174,1226,1071,252,0

view all

Arand Randes's Timeline

1899
October 19, 1899
Viljandi
1950
May 30, 1950
Age 50
Norilsk, Krasnojarski krai, Komi ANSV
????
????
Teadmata. Nimi Tori kiriku mälestustahvlil.