View Arnold Rüütel's complete profile:

  • See if you are related to Arnold Rüütel
  • Request to view Arnold Rüütel's family tree

Share

Birthdate: (85)
Birthplace: Tooma, Pahavalla, Laimjala, Saaremaa
Occupation: Ex. President of Estonia
Managed by: Lauri Kreen, Ͼ
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Arnold Rüütel

Eesti Vabariigi president ARNOLD RÜÜTEL

Elulugu faktides

  • Sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal
  • Abielus: 1959. aastast Ingrid (sünd. Ruus) Rüütliga
  • Vanemad: Feodor Rüütel ja Juuli Rüütel
  • Lapsed: tütred Maris (1958) ja Anneli (1965)

HARIDUS

  • Jäneda Põllumajandustehnikum 1949
  • Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoom 1964
  • Põllumajandusteaduste kandidaat 1972
  • Põllumajandusdoktor 1991

KARJÄÄR

  • 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom;
  • 1950-1955 armeeteenistus;
  • 1955-1957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja;
  • 1957-1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi Katsebaasi peazootehnik, direktor;
  • 1963-1969 Tartu Näidissovhoosi direktor;
  • 1969-1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor;
  • 1977-1979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär;
  • 1979-1983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja;
  • 1983-1990 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
  • 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, Eesti iseseisvuse taastamise eestvedaja aastast 1988;
  • 1991-1992 Põhiseadusliku Assamblee liige;
  • 1993-2001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor;
  • 1994-1999 Eesti Maarahva Erakonna esimees;
  • 1999-2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees;
  • 2000-2001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees;
  • 1995-2001 Riigikogu liige;
  • 1995-1997 Riigikogu aseesimees;
  • 1995-1999 koalitsiooninõukogu esimees;
  • 1995-1999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht;
  • 1995-1999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees;
  • 2001-2006 Eesti Vabariigi president

AVALDANUD

  • Mälestusteraamat: 2001 Tuleviku taassünd

LIIDUD, ÜHINGUD

  • 1981-1988 Eesti Looduskaitse Seltsi esimees; 1989 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige
  • 1989-2002 B.G. Forseliuse Seltsi esimees; 2002 B.G. Forseliuse Seltsi auesimees
  • 1993-2001 Ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president;
  • 1993-2002 "Hoia Eesti Merd" liikumise esimees; 2002 "Hoia Eesti Merd" liikumise auesimees
  • 1994 20. augusti Klubi liige
  • 1999 MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum liige
  • 2002 Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige
  • 2002 Raoul Wallenbergi Sihtasutuse auliige
  • 2002 Tallinna Botaanikaaia Sõprade Seltsi liige

TUNNUSTUS

  • Bentley College'i (USA) audoktor - 1991
  • Eesti Põllumajandusülikooli audoktor - 1991
  • Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor - 1993
  • Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige - 2002
  • Helsingi Ülikooli (Soome) audoktor - 2002
  • Ukraina Rahvusliku Põllumajandusülikooli audoktor - 2002
  • Ülemaailmse Rotary liikumise teenetemärk - 2002
  • Rahvusvahelise Sõjaväespordi Komitee ordeni Suurpael 2002
  • Andres Bello mälestusmedal nr 1 - 2002
  • Napoli II ülikooli audoktor - 2002
  • Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, akadeemik - 2002
  • Kaitseliidu Valgeristi I järgu teenetemärk - 2003
  • Ungari Püha Isztvani Ülikooli audoktor - 2004
  • Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor - 2004
  • Jerevani Riikliku Ülikooli audoktor - 2004
  • Ülemaailmse Rotary liikumise aumärk - 2005
  • Läti Põllumajandusülikooli audoktor - 2005
  • Jõgevamaa Vapimärk - 2006
  • Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP rahvusvahelise insenerpedagoogi tiitel honoris causa - 2006

ORDENID

  • Maarjamaa Risti ordeni kett 2001
  • Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001
  • Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002
  • Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002
  • Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002
  • Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003
  • Portugali Prints D. Henrique ordeni suurkett 2003
  • Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003
  • Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003
  • Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003
  • Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003
  • Küprose Vabariigi Makarios III ordeni suurkett 2004
  • Itaalia Vabariigi Teeneteordeni Suure Risti kett 2004
  • Islandi Vabariigi Hauka orden 2004
  • Leedu Vabariigi Vytautas Suure ordeni kett 2004
  • Slovaki Vabariigi Valge Topeltristi esimese klassi orden 2005
  • Läti Kolme Tähe Ordeni Komandöri Suurrist 2005

Kokkuvõte Vabariigi Presidendi tegevusest 2001-2006 (seisuga 31. august 2006)

Inauguratsioonikõne 8.10.2001

  • on sisuliselt tegevusprogramm, mille võtmeküsimusteks on:
  • demograafilise seisu parandamise pikaajaline kava
  • hariduses kõigile võrdsete võimaluste loomine
  • ühiskonna sidususe tugevdamine
  • sotsiaalse dialoogi edendamine
  • regionaalarengu tasakaalustamine
  • tööhõive parandamine
  • võimude lahususest ja tasakaalust juhindumine
  • võimu haldussuutlikkuse suurendamine
  • säästva arengu põhimõtete realiseerimine
  • välispoliitikas
  • Balti ja Läänemere riikidele keskendumine
  • ELiga liitumise protsessi tõhustamine
  • terrorismivastase võitluse toetamine
  • piirilepingu sõlmimine Venemaaga
  • omavalitsusesindajate kogu, rahvusvähemuste ümarlaua ja akadeemilise nõukogu kokkukutsumine
  • kolmanda sektori esindajate koja loomine
  • presidendi otsevalimise seadustamine

Ühiskondlik lepe

See on presidendi sisepoliitiline initsiatiiv kodanikuühiskonna loomisel. Eesti kõige laiapõhjalisem valitsusväliseid organisatsioone ühendav võrgustik. Ühinenud on 63 osapoolt. Keskne eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme vähemalt kahekordne tõus aastaks 2015, mis peab toimuma koos sotsiaalse ja regionaalse ebavõrdsuse olulise vähenemisega ning olema tuntav ennekõike vähemkindlustatud ühiskonnagruppides (lastega pered ja pensionärid).

Võtmevaldkonnad:

  • perede kindlustunnet ja lapse arengut toetava keskkonna loomine;
  • hariduse tõstmine ühiskonna hoole ja tähelepanu keskmesse;
  • heaolu kasvuks ja majandusarenguks tarvilike tingimuste loomine;
  • rahva tervise parandamine;
  • maaelu edendamine.

Akadeemiline nõukogu

Ülesandeks on teaduslikult analüüsida erinevaid eluvaldkondi ja anda soovitusi riigi tasakaalustatud arenguks.

Põhiteemad:

  • rahvastik ja rahva tervis
  • haridus ja teadus
  • ühiskondlik kokkulepe
  • liitumine Euroopa Liiduga
  • regionaalhalduse ümberkujundamine
  • sisejulgeolek
  • välisinvesteeringud
  • energeetika
  • innovatsioon
  • tööjõu vaba liikumine

Ilmunud on kaks kogumikku: "Eesti edu hind" (2005) ja "Eesti jätkusuutliku arengu teel" (2006). Koostamisel on kokkuvõtlik "Eesti teelahkmel".

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud.

Liikmeteks on Eesti Linnade Liidu, Omavalitsusliitude Ühenduse, iga maakonna omavalitsusliidu ja pealinna esindaja. Ümarlaud teeb koostööd akadeemilise nõukoguga.

Põhiteemad:

  • regionaalarengu tasakaalustamine
  • ühiskonnaelu demokraatliku korralduse tugevdamine
  • piirkondade konkurentsivõimelisuse kindlustamine
  • kohaliku majanduse arendamine
  • EL struktuurifondide kaasamine
  • ühiskondliku leppe algatamine
  • regionaalhalduse reformimine
  • riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete planeerimine
  • koolivõrgu arendamine

Rahvusvähemuste ümarlaud

Eestis elavate rahvusrühmade ja vähemusrahvuste, erakondade ja määratlemata kodakondsusega isikute esindajate alaline nõupidamine.

Ülesandeks on välja töötada soovitused ja ettepanekud

  • oma elu Eestiga sidunud või seda soovivate inimeste integreerimiseks;
  • alaliselt Eestis elavate rahvusvähemuste, välismaalaste ja kodakondsuseta isikute sotsiaal-majanduslike, kultuuriliste ja õigusprobleemide lahendamiseks;
  • Eesti kodakondsuse taotlejate toetamiseks;
  • eesti keele õppimiseks ja kasutamiseks;
  • rahvusvähemuste kultuurilise ja keelelise identiteedi säilitamiseks.

Presidendi kõned - Kokku peetud 715 kõnet. Olulisemad neist:

  • vabariigi aastapäeval;
  • Riigikogu istungjärgu avamisel;
  • Tartu rahu aastapäeval;
  • emadepäeval;
  • võidupühal;
  • taasiseseisvumispäeval;
  • esimesel koolipäeval;
  • Eesti eduka arengu foorumil 28. nov 2001 ja 25. nov 2004;
  • Paasikivi Seltsi kõnekoosolekul 24. jaanuaril 2002;
  • Riigikogus eriti tähtsa küsimusena energeetikast 27. veebr 2002;
  • konverentsil "Peretalu – eesti rahva elujõu kandja" 8. märtsil 2002;
  • põhiseaduse 10. aastapäeval 28. juunil 2002;
  • foorumil "Ettevõtlus kui elustiil" 8. novembril 2002;
  • Omavalitsusliitude Ühenduse 10. aastapäeval 21. märtsil 2003;
  • EL ühinemislepingu allakirjutamisel 16. aprillil 2003;
  • Läänemere arengufoorumil 6. oktoobril 2003;
  • ühiskondliku leppe allakirjutamisel 20. oktoobril 2003;
  • Eesti lipu päeval 4. juunil 2004;
  • soome-ugri IV kongressi avamisel 16. augustil 2004;
  • konverentsil "21. sajandi haridus" 16. septembril 2004;
  • konverentsil "Noored tööturul" 8. novembril 2004;
  • konverentsil "Piirimuutused Euroopas 20. sajandil" 3. veebruaril 2005;
  • Rooma Klubi konverentsil 25. veebruaril 2005;
  • Euroopa päeval 9. mail 2005;
  • Balti Arengufoorumil 17. oktoobril 2005;
  • konverentsil "Kristlikud väärtused Eesti poliitikas" 11. novembril 2005;
  • linnade ja valdade päeval 16. veebruaril 2006;
  • EL tuleviku konverentsil 9. mail 2006;
  • teaduskonverentsil "Jätkusuutlik Eesti" 25. mail 2006;
  • konverentsil "Kohalik omavalitsus muutuvas ajas" 12. juunil 2006.

President on esinenud

  • kolm korda ÜRO Peaassambleel,
  • 41-l majanduse ja ettevõtlusega seotud üritusel

Avaldused

Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ühisavaldused

  • 16. detsembril 2002 seoses ELiga liitumiskõneluste lõpetamisega
  • 25. juunil 2003 Euroopa Liiduga liitumise pooldamiseks ja kutse Eesti kodanikele rahvahääletusel osalemiseks
  • 14. septembril 2003 seoses rahvahääletuse otsusega ühineda ELiga
  • 11. juunil 2004 üleskutse osaleda Euroopa Parlamendi valimistel
  • 30. detsembril 2004 seoses loodusõnnetusega Kagu-Aasias
  • iga aasta 14. juunil leinapäeva puhul

Riigipea on teinud avaldusi järgmistel olulistel juhtudel:

  • Euroopa Liidu tulevikukonvendi alguse puhul 28.veebruaril 2002
  • kodanikupäeva puhul 26. novembril 2003
  • Euroopa Parlamendi valimiste väljakuulutamisel 12. märtsil 2003
  • märtsiküüditamise 55. aastapäeval 25. märtsil 2004
  • otsusest mitte vastu võtta kutset osaleda 9. mai Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustel Moskvas 7. märtsil 2005
  • Lennart Meri surma puhul 14. märtsil 2006
  • demokraatia olukorrast Eestis 31. märtsil 2006
  • valimiseelsest õhkkonnast 5. septembril 2006

Kohtumised - KOKKU – 2002 kohtumist

  • Riigipeadega 174 kohtumist
  • Välisriigitegelastega 190 kohtumist
  • Suursaadikutega 168 kohtumist
  • Eesti poliitikutega 413 kohtumist
  • Omavalitsusesindajatega 114 kohtumist
  • Kuultuuri- ja haridustegelastega 133 kohtumist
  • Majandustegelastega 125 kohtumist
  • Sõjaväelastega 83 kohtumist
  • Kodanikuühenduste esindajatega 104 kohtumist
  • Teiste organisatsioonide esindajatega 240 kohtumist
  • Ajakirjanikega 204 kohtumist
  • Sportlaste ja spordijuhtidega 26 kohtumist
  • Usujuhtidega 28 kohtumist
  • Regulaarsed kohtumised toimusid
  • peaministri ja ministritega
  • Riigikogu juhatuse ja komisjonidega
  • põhiseaduslike institutsioonide juhtidega
  • maavanematega

Maakonnavisiidid

President on külastanud kõiki Eesti maakondi maakonnavisiitide raames. Lisaks on ta teinud töövisiite ja ringsõite kohalikes omavalitsustes. Külastanud on ta 103 Eesti ettevõtet.

Välisvisiidid - Ametiaja vältel tegi president 17 riigivisiiti, 7 ametlikku visiiti ja 57 töövisiiti.

  • On avanud 23 Eestit tutvustavat äriseminari välismaal.
  • Esines 16 välisülikoolis ja teaduskeskuses loengu või kõnega, sh:
  • Helsingi Ülikool jaanuaris 2002,
  • Nobeli Instituut aprillis 2002,
  • St. John's College Suurbritannias novembris 2002,
  • Napoli II Ülikool novembris 2002,
  • Jyväskylä Ülikool novembris 2003,
  • Gödöllö Ülikool (Ungari) aprillis 2004,
  • Stanfordi Ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses jaanuaris 2006.

Patroneerimine - President on olnud patrooniks kokku 44 üritusele, asutusele või ühendusele, sh:

  • Eesti Kodukaunistamise Ühendusele
  • rahvusooperile Estonia
  • Euroopa I kodanikuühiskonna foorumile
  • Soome-ugri IV maailmakongressile
  • üritustele Eesti Ettevõtluse Auhind ja Eesti Kvaliteediauhind
  • ettevõtluse aastale
  • puuetega inimeste aastale
  • maaspordimängudele
  • koolitusprojektile Vaata maailma
  • Eesti Rukki Seltsile
  • Eesti Meestelaulu Seltsile
  • Eesti Klubile

Seadused

  • President kuulutas välja 846 seadust, jättis välja kuulutamata 11 seadust.

Riiklike autasude andmine

  • President andis 2817 riiklikku autasu.

Ametisse nimetamised ja vabastamised

  • President määras 3 peaministrikandidaati.
  • Tegi 19 muudatust valitsuse koosseisus.
  • Tegi 5 muudatust kaitseväe juhtkonnas.
  • Nimetas ametisse:
  • Eesti Panga presidendi
  • 38 kohtunikku
  • 75 suursaadikut
  • Vabastas ametist 17 kohtunikku.

Sõjaväeliste auastmete omistamine

  • President andis 99 käskkirja sõjaväeliste auastmete omistamiseks, sh üks viitseadmiral ja neli kindralit.

Armuandmine

  • President andis armu 26 süüdimõistetule. 547 süüdimõistetu armuandmispalve jättis president rahuldamata.

Suhted avalikkusega

Ametiaja jooksul on president Rüütel andnud 736 intervjuud, neist 540 intervjuud Eesti ajakirjandusele ja 196 välisajakirjandusele. (9. oktoobri 2006 seisuga) 8. okt 2001 kuni 31. aug 2006 oli tal 87 pressikonverentsi ning 18 muud kohtumist ajakirjanduse esindajatega.

--------------------------------------------------------------------

Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Saaremaal) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006.

Arnold Rüütel (born May 10, 1928) was the third President of Estonia from 2001 to 2006. He was the second President since Estonia regained its independence in 1991.

Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Saaremaal.

Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta jaoskonnajuhatajana Saaremaa põllumajandusosakonnas. 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga.

1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.

Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu mõranemisele ja seejärel ka lagunemisele. Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga.

1990. aasta märtsis valiti Arnold Rüütel taas ülemnõukogu liikmeks ja selle esimesel istungil ühtlasi ülemnõukogu esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Mais 1990 tunnistati Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik kehtetuks. Riigi uueks ametlikuks nimetuseks sai Eesti Vabariik. Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees kuni oktoobrikuuni 1992. 12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli initsiatiivil Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel. 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest ja juba 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva organiseerimisel võitluseks ühise eesmärgi nimel.

Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on Bentley College'i, USA, audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.

1991-1992 oli Arnold Rüütel Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43 % rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994.- 2001 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit. 1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks.

Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena. Aastail 1981-1988 oli ta loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, 1989. aastal valiti ta hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimeheks. 1993. aastal asutas Arnold Rüütel ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. 1993. aastal sai temast ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. Organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Samast aastast on Arnold Rüütel ka liikumise Hoia Eesti merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele.

Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on kaks tütart ja viis lapselast.

Arnold Rüütel valiti 21. septembril 2001 valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks.

WWW:

view all

Arnold Rüütel's Timeline

1928
May 10, 1928
Tooma, Pahavalla, Laimjala, Saaremaa
1957
February, 1957
Age 28
Estonia
????
- present
Jäneda põllumajandustehnikum
????
- present
Eesti Põllumajandusakadeemia
????
- present
Eesti Põllumajandusakadeemia