Artur Viilip (1894 - 1976) MP

‹ Back to Viilip surname

Is your surname Viilip?

Research the Viilip family

Artur Viilip's Geni Profile

Records for Artur Viilip

1,042,260 Record

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Kõõre talu, Imavere v, Pilistvere khk, Viljandimaa, Estonia
Death: Died in Ilbaku, Vastsemõisa v, Viljandimaa, Estonia
Managed by: Mart Varvas
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Artur Viilip

ARTUR (kuni 04.05.1940 ARTHUR) JAANI p VIILIP, VR II/3, kolonelleitnant (1935).

Sündis 3. veebruaril (vkj 22. jaan) 1894 Viljandimaa Pilistvere kihelkonna Imavere valla Koere (Kõõre) talus kaupmehe peres. Vallaline. Omandas hariduse kohalikus vallakoolis ning Paide 4-klassilise linnakoolis 1911. Sõjalised teadmised sai Peterhofi 3. Lipnikekoolis 1915 ja Alalisväe Ohvitseride Kursustel 1933–1934.

Esimeses maailmasõjas 1. Tagavara Suurtükiväe Divisjonis alates veebruarist 1915. Ülendati augustis 1915 lipnikuks. Teenis 253. Bereskopi jalaväepolgus nooremohvitserina ja kuulipildujatekomando ülemana kuni detsembrini 1917. Sai lahingus Smargoni all jaanuaris 1916 haavata. Ülendati samal kuul alamleitnandiks ja juunis 1916 leitnandiks. Pälvis Anna 3. järgu ning Stanislavi 3. ja 2. järgu ordenid vapruse eest. Jaanuarist kuni märtsini 1918 teenis 2. Eesti Polgus.

Vabadussõja eel 26. novembril 1918 mobiliseeriti ning määrati 2. Jalaväepolgu kuulipildujate komando nooremohvitseriks ning jaanuarist 1919 kuulipildujate roodu vanemohvitseriks. Ülendati juunis 1919 kapteniks. Sama aasta oktoobrist nimetati 2. Jalaväepolgu 3. kuulipildujate roodu ülemaks. Lahingulise vapruse eest pälvis Vabaduse Risti II liigi 3. järgu, 40 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, prii kooli, Vabadussõja Mälestusmärgi ning Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedali. Autasumaa eraldati Imavere mõisast mais 1921. See 34-hektariline krunt sai nimeks Kopli talu. Omandas koha lõplikult 1929. aasta sügisel.

Vabadussõja lõppedes jätkas teenistust, olles aprillist 1920 määratud 2. jalaväepolgu 1. kuulipildujate roodu ülemaks ja ühtlasi polgukohtu liikme asetäitjaks. Samal kuul ülendati kapteniks. Alates juulist 1921 oli ka Sõjaväeringkonnakohtu ajutine liige ning sama aasta oktoobrist kuni maini 1922 ajutiselt nekrutitepataljoni ülema kohustes. Viidi jaanuaris 1923 teenistusse piirivalvesse ning määrati sama aasta veebruarist Piirivalve Valitsuse Petseri jaoskonna ülemaks. Ülendati 1924. aasta veebruaris majoriks. Teenete eest pälvis Kaitseliidu Valgeristi III klassi (1934) ja Kotkaristi III klassi (1936). Ülendati kolonelleitnandiks veebruaris 1935. Oli korduvalt Piirivalve Valitsuse Ohvitseride Kogu juhatuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni ning Brigaadikohtu liige. Kuulus VRVÜ Võru osakonda.

Detsembrist 1939 määrati Piirivalve ülema abiks ja ühtlasi majandusosakonna ülemaks. Valiti jaanuaris 1940 Piirivalve Ohvitseride Kogu esimeheks. Jätkas Nõukogude okupatsiooni ajal kuni ametist vabastamiseni augustis 1941 teenistust ENSV Piirivalve ülema abina ning ühtlasi majandusosakonna ülemana. Varjus 1941. aasta augustis Nõukogude mobilisatsiooni eest ning tuli läbi rinde Viljandimaale, kust siirdus peatselt Tallinna. Saksa ajal, alates novembrist 1941 oli III Piiriomakaitse Üksikpataljoni formeerija Petseris ning detsembrist 1941 kuni veebruarini 1942 selle ülemaks. Veebruarist kuni suveni 1942 Piiriomakaitse juhataja abi. Juulist 1942 kuni 1944. aasta septembri lõpuni tegutses Omakaitse Tallinna Maleva staabiülemana. Sai teenete eest 1944. aasta mais Saksa Sõjateeneteristi. Oli 1944 aasta septembris määratud Otto Tiefi juhitud Vabariigi Valitsuse kaitsjaks. Üritas samal sügisel põgeneda Rootsi, kuid ebaõnnestunult.

Arreteeriti 24. oktoobril 1944. aastal Tallinnas Nõukogude julgeolekutöötajate poolt. Mõisteti SARK-i Vägede Sõjatribunali istungil Tallinnas 1945. aasta augustis 15 aastaks vangilaagrisse, lisaks 5 aastat asumist ja vara konfiskeerimine. Peeti kinni Kemerovo vangilaagris, kust vabanes detsembris 1955 ja tuli tagasi Eestisse. Pärast kodumaale saabumist elas lühemat aega Imaveres, siis vennatütre peres Kärstnas. Siirdus peatselt tagasi Imaverre, kus tal lubati elada oma endise Kopli talu ühes toas. Töötas aastaid Adavere sovhoosi Pilu osakonnas laohoidjana ning elas viimaks Pilul, kuhu talle anti korter. Pärast liiklusõnnetust 1976. aasta sügisel jäi vennatütre perre Kildule, kus viimased elupäevad veetis voodihaigena.

Artur Viilip suri 22. oktoobril 1976 Viljandi rajooni Vastemõisa kn Ilbaku küla metskonna majas südame isheemiatõppe. Maetud Pilistvere kalmistule.

Allikas: Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/pihlak.pdf

view all

Artur Viilip's Timeline

1894
January 22, 1894
Imavere v, Pilistvere khk, Viljandimaa, Estonia
1976
October 22, 1976
Age 82
Ilbaku, Vastsemõisa v, Viljandimaa, Estonia
????
Pilistvere kalmistu