• AUGUST ANU p KENG, VR III/3, reamees(1924). Sündis 24. (vkj 11.) jaanuaril 1905 Laatre valla Sepa talus. Abiellus 11. detsembril 1926 Vana-Kariste vallas Lilli-Rosalie Kalja´ga (1907–1994). Lastetu. Lõpetas 3-klassilise algkooli. Teenis detsembrist 1923 vabatahtlikuna 6. jalaväerügemendi 1. kompaniis. Juulis 1924 ülendati reameheks ning sama aasta augustist määrati Sõjaministeeriumi komandantuuri vahirühma. Osales 1924. aasta 1. detsembri kommunistliku mässukatse likvideerimisel Sõjaministeeriumi ukse juures postil olles.

Vabariigi Valitsuse otsusega 10. detsembrist 1924 annetati reamees Mihkel Keng´ile Vabaduse Risti III liigi 3. järk nr 2810, “hinnates kodanlisi teenuseid, mis [ta oli] ülesnäidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel”.

• 1 detsember 1924, 88 aastat tagasi, toimus Nõukogude Venemaa poolt juhitud relvastatud riigipöördekatse, mille käigus üritasid kommunistid Eesti Wabariigis võimu haarata. Õnneks jäigi see ainult katseks. Valitsus otsustas anda kümnele mässu kangelaslikule mahasurujale Vabaduse Ristid. Autasu said Johan Laidoner, Johan Unt, Hermann Rossländer (postuumselt), Rudolf Aaman (Aimla), Richard Brücker (hiljem Jaak Kõu), Rudolf Kaptein, August Keng, Alfred Klemmer (Kivinurm), Albert Pesur ja August Schaurup (Saarup). Kõik peale kahe esimese said III liigi 3. järgu VR'id ja ühte nendest kaheksast autasust on siin lehel juba varemalt näidatud (kuulunud ilmselt Alfred Klemmer'ile). Pildil on August Schaurup (Saarup), kes oli üks kaheksast, keda autasustati III liigi 3. järgu Vabaduse Ristiga http://www.facebook.com/photo.php?fbid=493235670721098&set=pb.309741189070548.-2207520000.1368703495.&type=3&theater
• Viga, mis keegi ametnik oli autasu esildise koostamisel teinud, kirjutades August Kengi eesnimeks Mihkel, sattus ka dokumentidesse ning teenetemärgi diplomile. Siiski anti nii Vabaduse Rist kui ka diplom kätte August Kengile. Kuid lisaks riiklikule autasule avaldas Korraldusvalitsuse ülem August Kengile kiitust “hoolsa teenistuse eest 1. detsembri 1924 terro-ristide kallaletungi tagasilöömise juures”. Tallinna kaupmehed ja kindral Paul-Adolf Lill kinkisid aga 5000 marka “kommunistide mässukatse mahasurumisel ülesnäidatud vahvuse eest”.
• Oktoobris 1925 vabanes sõjaväest ning asus elama Vana-Karistesse.Töötas koos abikaasaga iseseisvusaastail Vana-Kariste ja Abja valdade taludes. Saksa okupatsiooni ajal kuulus Omakaitse Pärnumaa Maleva Abja kompaniisse ning osales sildade ja muude objektide valvamisel ning põgenenud sõjavangide püüdmisel. Teenete eest sai Saksa Sõjateeneteristi 2. klassi. Veebruaris 1944 teenis Pärnu Tagavarapataljonis, kust viidi üle 6. Eesti piirikaitse rügemendi 1. pataljoni. Osales lahingutes Nõukogude vägede vastu.
• Alates sügisest 1944 varjas end Nõukogude okupatsioonivõimude eest, talvel Abja kandi taludes ja suvel ümbruskonna metsades. Elas 1959. aastast avalikkuse eest varjatult Abja-Paluoja läheduses Põlde külas Alliku talus, kus asus ka tema abikaasa oma elukaaslasega.
• August Keng suri kinnitamata andmeil 1975. aasta suvel Viljandi rajooni Abja kn Alliku talus. Maeti ööpimeduses Alliku talu akna alla,kus puhkab tänaseni **.
• EELK Halliste koguduse sünnikanne nr 16/1905; Abja valla per reg 5: 693; ERA, f. 680, n. 3, s. 323; ERA, f. 31, n. 3, s. 15713; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 184;
• ERA, f. 4365, n. 2, s. 23, l. 79; ERA, f. R-207, n. 1, s. 2, l. 53,92; EVK 1935: 146; Iivi Keng´i andmed (juuni 2001).
• See on Jaak Pihlaku artikkel.
  • - 2008 a suvel toimusi August Keng´i põrmu ümbermatmine Alliku talust Halliste kalmistule.
• http://et.wikipedia.org/wiki/August_Keng