Is your surname Klein?

Research the Klein family

August Klein's Geni Profile

Records for August Klein

3,362,936 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

August Klein

Birthdate:
Birthplace: Pärnumaa, Estonia
Death: Died in Pärnumaa
Immediate Family:

Son of Mats Klein and Ellu (Ello) Klein
Husband of Rosalie Sophie Klein
Brother of Mihkel Klein; Ano Klein; Julie (Juuli) Meier; Mari Klein; <private> Jusso ? (Klein) and 1 other

Occupation: Ship builder, sea captain, entrepreneur
Managed by: Lilian Puust
Last Updated:
view all

Immediate Family

About August Klein

Sünd: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.174:72?964,1329,826,209,0

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.193:111?248,1130,1422,353,0

Kleinid olid pärit Kablist, kus nad olid tuntud laevaehitajad. August Klein oli kaugmerekapten, laevade ehitaja ja omanik, merendustegelane, Pärnu linnanõunik ja ettevõtja.

"Läks 12-aastaselt merel, sõitis kokkana purjelaeval "Julius" ning hiljem madrusena ja tüürimehena mitmel laeval.Õppis Heinaste merekoolis. Tüürimehe eksami sooritas 1886 ja kaugsõidukapteni eksami 1888. Juhtis kaptenina laevu kuni 1913.aastani. Peale selle tegeles laevade ehitamisega (kutsutud ka Eesti aurulaevanduse isaks), muu äritetegevusega ning osales aktiivselt Pärnu hariduse ja kultuurielu edendamisel. Muuhulgas oli "Endla" seltsi esimees 1899-1917, kutselise teatri "Endla loojaid." (Raamatust "Otto Meier, eestlane" lhk 188.)

Pärnu Keskraamatukogu asutajateks olid linnanõunik August Klein, algkooliõpetaja August Kuusberg ja Elisabethi kiriku abiõpetaja Johan Kõpp.

Kirjeldus Pärnu Endla Teatri ajaloos 1899. “Endla” esimeheks saab jõukas laevaomanik August Klein. Nüüd liituvad mitmed maja- ja laevaomanikud, kes võtavad seltsi ka toetada. Üüritakse avaramad ruumid, senisest rohkem hakatakse tähelpanu pöörama näitemänguharrastusele."

Vist oli ka Hotel Victoria Pärnus omanik ja üks esimestest, kellel oli oma auto. LP

www.häädemeeste.ee "Laevakaptenid ja reederid-laevaominikud": August Klein sündis 1865. aastal Häädemeestel ja suri 1940. aastal Pärnus. Tema isa oli laevakapten Mats Klein, ema Ellu aga purjelaeva „Julie” ehitaja Gustav Martinsoni õde. August sai alghariduse Häädemeeste vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1872-1876. 12-aastase poisikesena läks ta merele, sõitis koka ja madrusena mitmetel laevadel. Õpingute järel Heinaste merekoolis aastatel 1884-1887 õiendas ta seal kaugsõidutüürimehe eksami. Kaugsõidukapteni eksami sooritas August 1888. aastal Paldiskis. Ta tegeles laevaehitusega, oli laevajuht purjekatel ja mitme laeva omanik, muretses esimesed Eesti aurikud, oli kapten allveelaevadel „Tatjana” ja „Lembit”, ehitas Vabadussõja algul soomusauto „Vanapagan”. 1902. aastal oli August Klein Keiserliku Seltsi Heinaste jaoskonna nõukogu liige ja Heinaste merekooli toetajate nimekirjas.

1913. aastal loobus August Klein meremehe kutsest, elas Pärnus ja võttis juhtivalt osa Pärnu seltside tegevusest. Tegutsedes üle 20 aasta „Endla” seltsi esimehena, oli ta esimese kutselise teatri loojaid 1911. aastal Pärnus ning toetas „Endla” teatrimaja ehitust nii aineliselt kui ka moraalselt. 1908.a. määrati August Klein Pärnu rahva lugemistoa ja –raamatukogu vastutavaks isikuks. Tema ettepanekul loodi Pärnus palgaline näitetrupp. Ta oli üks Pärnu merekooli asutajaid ja toetajaid. August Kleini kohta on kirjutatud, et ta oli „rahvusliku asja edendajaid-toetajaid". (apr. 2012 LP)

Laevade omanik näiteks: "Vedurlaev Vilma (endine Fix) ehitati 1903 Vaasas. 1910. aastal ostis aluse kapten August Klein ja müüs selle 1931 aktsiaseltsile J. Dicks ja Co. See slepper oli eelmistest suurem: 20,4 – 4,5 – 2,1 ja 53,92 brt." http://pluss.parnupostimees.ee/1073304/parnakate-uhked-laevad-ja-roostekastid/ http://www.parnupostimees.ee/1007984/aastakumnete-kaupa-unustuse-holmas-ajalugu/

Pärnu Postimees. 14.04.2012 09:57

Pärnu Vastastikune Krediit-Ühisus ehk põhja lastud AS Pärnu Pank

Foto: Pärnu Vastastikune Krediit-Ühisus alustas maja- ja laevaomaniku August Kleini majas praegusel kohal Rüütli ja Ringi tänava nurgal. Kuigi maja ilme on muutunud pea tundmatuseni, tegutseb seal endiselt rahaasutus. foto: Olaf Esna erakogu

Olaf Esna, bibliofiil

1904. aastal asutasid Endla seltsi ümber koondunud ettevõtlikud pärnakad Pärnu Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse. Uus rahaasutus hakkas tegutsema ja edenes jõudsalt, ainult tal oli üks puudus.

Nimelt võis laenu-hoiuühisus tollaste seaduste kohaselt anda laenu kuni 500 rubla. Majandusmehed tundsid teravat vajadust avaramate laenuvõimaluste vastu, seepärast otsustati ellu kutsuda veel teine pank vastastikuse krediidiühistu nime all, mis võimaldaks liigutada suuremaid summasid.

Uue rahaasutuse eestvedajad olid laenu-hoiuühisusest tuntud juhttegelased: postiametnik Hendrik Mäggi, advokaat Jaan Leesment, reeder ja majaomanik August Klein, raamatukaupmees-ajalehetoimetaja Jaan Karu ja loomaarst Johan Pajo.

Asutamise eeltöö tegid peamiselt mõtte algatajad, kelle koostatud põhikirja registreeris Venemaa rahandusminister 29. oktoobril 1907. Panga nimeks oli Pärnu Vastastikune Krediit-Ühisus, asutajaliikmeid 35, peamiselt kaupmehed, töösturid, ametnikud. Panga tutvustamiseks ja liikmete värbamiseks trükiti-levitati vastavaid lendlehti.

Krediidiühistu esimesse juhatusse kuulusid Klein, Leesment ja Pajo, nõukogusse metsakaupmees Johan Linde, tööstur Mihkel Pullerits, arst Ernst Tumma, postiametnik-ühistegelane Mäggi ja kooliõpetaja Johan Kõpp.

Esimesse nõukogusse kuulunud kooliõpetajast Johan Kõpust (1874–1970) sai pastor, Tartu ülikooli professor, prorektor, rektor (1928–1937), EELK piiskop (1939–1944), emigratsioonis Rootsis sealse Eesti kiriku piiskop ja peapiiskop (1957–1964). Kõpp sidus end Pärnumaaga perekondlikultki, sest kosis Kablist reederite ja laevakaptenite Grantide suguvõsast pärit Marie Helene.

Laenurahaga majad ja mõisad

Pank alustas tegevust 1. juulil 1908 Rüütli 47 panga liikme Kleini üüritud ruumides. Tegutsemine kulges tõusvas joones, usaldus Eesti asja vastu oli suur. Tekkisid suured rahaülejäägid ja otsiti kohta, kuhu raha paigutada. Hoiustajaid oli nii maalt kui linnast võrdselt, ülekaalukalt eelistati tähtajalisi hoiuseid.

1915. aastaks oli ühisusel 394 liiget. Laene anti ainult liikmetele, kusjuures algul oli laenu ülemmäär 10 000, hiljem 25 000 rubla. Laene anti peamiselt ärimeestele ja majaomanikele. Laene anti talude ostmiseks ja mitu meest ostis sellest pangast laenatud rahaga koguni mõisad Venemaal. Pangalaenuga on Pärnusse ehitatud terved elamukvartalid. Laene anti peamiselt obligatsioonide vastu, kuid ka vekslite ja väärtpaberite tagatisel.

1912. aastal uuendati krediidiühisuse põhikirja. Koliti Endla seltsi uude teatrimajja, mille ehitust pank oli toetanud madala protsendiga laenu, üüri ettemaksmise ja rahalise annetusega.

Krediidiühisuse esimene asjaajaja-raamatupidaja oli ilmselt Juhan Kukk (1885–1942), Riia polütehnilise instituudi lõpetanud majandusteadlane, Eesti iseseisvusmanifesti koostaja, rahandus- (1918–1919) ja kaubandus-tööstusminister (1920–1921), riigikogu esimees (1921–1922), riigivanem (1922–1923), Eesti Panga direktor (1924–1926).

Temale järgnes Heinrich Voldemar Väljamäe (1883 - ?), samuti Riias hariduse omandanud majandusteadlane, kes algul oli ametnik, hiljem (1909–1912) ärijuht. Oli veel Pärnu kooliseltsi juhatuse liige ja Pärnu Majanduse Ühisuse rajajaid. Kõpp annab oma mälestusteraamatus küll vastupidise järjekorra, aga teatavasti on mälu petlik.

Samasuguse Riia haridusega oli Anton Teetsov (1889–1941), kes algul oli ametnik, hiljem asjaajaja (1911–1917). Temagi oli Jaan Tõnissoni valitsuses rahandusminister (1927–1928).

Ühisusest aktsiaseltsiks

Esimese Maailmasõja puhkemisega 1914. aastal tekkis hoiustajatel paanika, mis möödus varsti. 1915. aastal, pärast Pärnu pommitamist, viidi osa dokumente, raamatuid ja raha Petrogradi, sellega tegeles Teetsov.

Sama aasta septembri lõpul toodi kogu varandus Peterburist tagasi. Moratooriumi tõttu pidi pank mitu laenu maha kirjutama. Revolutsiooni ajal anti Pärnu Majanduse Ühisusele 100 000 rubla laenu toiduainete ostuks. Saksa okupatsiooni algul peatati hoiuste vastuvõtmine. Hiljem keeld kaotati.

Vabadussõja ajal võttis pank osa riigilaenu realiseerimisest ja andis laenu nii linna- kui maavalitsusele.

1919. aastal tõstatati krediidiühisuse aktsioneerimise teema. Üldkoosolekul 8. veebruaril 1920 otsustati asi jaatavalt ja vastastikune krediidiühisus muudeti AS Pärnu Pangaks.

Muundumine toimus 1920. aasta jooksul. Aktsiad jagati liikmete vahel vastavalt osakute suurusele. Suurema hulga aktsiaid omandasid krediidiühisuse asjaajajad ja ametnikud, nagu Teetsov, Klein, Järv. Pank hakkas kasvama ja kosus silmanähtavalt. Suuraktsionärid ostsid aktsiaid juurde, vahel koguni topelthinnaga.

Pank reklaamis end kõige suurema ja vanema rahaasutusena Pärnumaal: ”Korrespondendid kõigis kodumaa linnades ja tähtsamates alevites, ka suuremates linnades väljamaal.

Võtab raha hoiule jooksvale arvele ja tähtaja pääle ja maksab ajakohast kõrgendatud %. Annab laenu mitmesugusel kujul ja kindlustusel. Ostab ja müüb välisvaluutat rahas ja tšekkides. Ostab kulda ja hõbedat. Toimetab kõiksuguseid pangaoperatsioone sise- ja väljamaal. Üürib välja hoiulaekaid (Safes).”

1924. aastal oli AS Pärnu Panga nõukogu järgmine: dr Ernst Tumma (esimees), Anton Teetsov, Mihkel Kangro, Georg Tannebaum, Hans Kukk ja Anton Nõmm.

Panga juhatusse kuulusid esimees Jaak Jakobson, linnaarst dr Jaan Kukk ja juhatuse liige ning asjaajaja-direktor Juhan Järv.

Samal aastal saigi panga juhatajaks Järv, kes juba 1913. aastal oli krediidiühisusse tööle võetud. Tema targal juhtimisel lastigi edukas pank põhja.

Pärnu Postimees - "Kapten August Klein ja tema laevad 1. ", 26. sept. 2013, lk. 6, : ill.

view all

August Klein's Timeline

1865
August 23, 1865
Pärnumaa, Estonia
1940
September 3, 1940
Age 75
Pärnumaa
????