August Osvald Viru (August Oswald Virro) (1893 - 1942) MP

‹ Back to Viru surname

Is your surname Viru?

Research the Viru family

August Osvald Viru's Geni Profile

Records for August Viru

880,560 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Luunja, Tartumaa
Death: Died in Norilsk, Krasnojarski krai, NSVL
Cause of death: 4. detsembril 1941 mõisteti Krasnojarski krai Taimõri ringkonnakohtu otsusega surma
Managed by: Epp Viru
Last Updated:
view all

Immediate Family

About August Osvald Viru (August Oswald Virro)

VIRU (kuni 2.05.1931 VIRRO), August-Osvald Johani p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1937).

VR II/3, nr 1555/19.10.1920 6 jalawäe polgu alamkaptenile August WIRRO´le hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus 28 ja 29 mail 1919 a. Härgmäe jaama juures.

Sündis 26. (vkj 14.) augustil 1893 Tartumaa Tartu-Maarja kihelkonna Luunja vallas mõisateenija peres. Peatselt asus pere elama Võnnu kihelkonna Rasina valda. Abiellus 27. oktoobril 1923 Viljandi Pauluse kirikus Alice-Amalie Rebasega (1900–1991). Lapsed: Valdeko (1925–2006), Jaan-Lembilo (1930–1989) ja Atko-Meeme (1932–2007). Õppis Tartu kaubanduskoolis, 1915. aastal 2. Peterhofi lipnikekoolis, 1920 rooduülemate kursustel, 1922–1923 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel ja 1929–1931 Kõrgemas Sõjakoolis. Esimese maailmasõja ajal septembris 1914 mobiliseeriti ning määrati 179. tagavarapataljoni 1. roodu. Läkitati veebruaris 1915 sõjakooli, mille lõpetamise järel ülendati mais 1915 lipnikuks. Arvati 54. marsi tagavarapataljoni, viidi juunis üle 148. Kaspia jalaväepolgu 6. roodu nooremohvitseriks. Jaanuaris 1916 ülendati alamleitnandiks ning sama aasta mais leitnandiks. Oktoobris 1916 määrati 6. roodu ülemaks. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai lahingus 1. oktoobril (vkj 18. septembril) 1915 põrutada ning 7. juulil (vkj 24. juunil) 1916 ja 7. juulil (vkj 24. juunil) 1917 haavata. Pälvis Vladimiri IV klassi, Anna III ja IV klassi ning Stanislavi III klassi ordeni. Oktoobris 1917 viidi üle Eesti tagavarapataljoni. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Vabadussõja eel 21. novembril 1918 mobiliseeriti ning arvati 6. jalaväepolku ja saadeti 2. pataljoni formeerimiseks Viljandisse, kuhu jõudis 27. novembril. Nimetati 18. detsembril 1918 polgu 6. roodu ülemaks, kellena teenis jaanuarini 1920. Oli 22.–29. juunini 1919 ka 2. pataljoni ajutine ülem ning juhtis selle lahingutegevust Stolbenist (Stalbe) kuni Valgjärveni Riia all. Osales lahingutes Punaarmee ning Rauddiviisi ja Landeswehr´i vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Sai 24. augustil 1919 Moglino jaama lähistel haavata. Jaanuaris 1920 ülendati alamkapteniks. Vabaduse Ristile lisandusid 40 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Autasumaa suurusega 29,16 hektarit eraldati mais 1921 Tartumaa Ahja valla Ahja mõisast. Koht sai nimeks Tasuja talu. Ehitas elumaja koos kõrvalhoonetega ning see kinnistati talle augustis 1928. Veebruarist aprillini 1920 viibis komandeerituna peaministri käsutuses puudelõikuse ja väljaveo korraldamiseks. Aprillis 1920 ülendati kapteniks. Maist 1920 määrati 6. jalaväepolgu 2. roodu ülemaks. Viibis septembrist detsembrini 1920 rooduülemate kursustel. Jaanuaris 1921 määrati 4. jalaväepolgu 6. pataljoni 3. roodu vanemohvitseriks, veebruaris 1921 nimetati 2. roodu ülemaks. 1921 oli Vabaduse Risti Nõukogu liige. Juulis 1921 viidi üle 6. jalaväepolgu 6. pataljoni 2. roodu ülemaks, augustis 1922 määrati 3. roodu ülemaks. Õppis sama aasta septembrist ohvitseride kursustel. Lõpetas need juulis 1923 ning määrati septembrist 6. jalaväerügemendi 2. kompanii ülemaks. Täitis korduvalt ka 6. pataljoni ajutise ülema kohuseid. Oli 1924. aastal rügemendi hariduse ja meelelahutuse komisjoni esimees. Aprillis 1925 viidi üle 3. diviisi õppekompanii ülemaks. Oktoobrist 1925 kuni märtsini 1926 viibis Kindralstaabi juures kultuur-selgitustöö kursustel. Oktoobris 1928 määrati 1. jalaväerügemendi 1. kompanii ülemaks. Veebruaris 1929 ülendati majoriks. Õppis aprillist juulini 1929 pataljoniülemate kursustel ning oktoobrist 1929 septembrini 1931 Kõrgemas Sõjakoolis, kus kaitses 1932. aastal väitekirja teemal „Tuli ja manööver meie oludes“. Septembris 1931 määrati Kaitsevägede staabi käsundusohvitseriks, oktoobris Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste allohvitseride kooli ülema kohusetäitjaks, ühtlasi oli sõjakooli ja allohvitseride kooli õppejõud. Valituna oli 1934 KÜÕ ohvitseridekogu juhatuse esimees. Tallinna linna pereseisuametnik parandas tema enda sooviavalduse alusel 2. maist 1931 senise perekonnanime Virro eesti keele reeglite kohaselt, kirjutades selle Viru. Aprillis 1934 nimetati Pärnu-Viljandi kaitseväeringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) staabiülema kohusetäitjaks Viljandis, oktoobrist 1936 oli staabiülem, ühtlasi korduvalt ajutine kaitseväeringkonna ülem ja Viljandi garnisoni ülem. Veebruaris 1937 ülendati kolonelleitnandiks. Pälvis teenete eest Kotkaristi IV klassi (1935) ja Kaitseliidu Valgeristi III klassi (1936). Oli Viljandi Garnisoni Ohvitseride Kasiino juhatuse esimees, Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Seltsi esimees, Viljandi Garnisoni Ohvitseride Jahi- ja Kalastamisringi revisjonikomisjoni esimees, Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingu ja Isamaaliidu liige ning 1937–1939 VRVÜ Viljandi osakonna abiesimees. Mais 1939 määrati 5. üksiku jalaväepataljoni ülemaks. Septembrist 1940, kui Nõukogude okupatsioonivõim oli Eesti sõjaväe likvideerinud, määrati 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi rivijaoskonna ülemaks. Arreteeriti 14. juunil 1941 Petseris. Viidi NorilLagi. 4. detsembril 1941 mõisteti Krasnojarski krai Taimõri ringkonnakohtu otsusega surma. August-Osvald Viru lasti maha 20. juulil (esineb ka kuupäeva 29. juuni) 1942 Norilskis. Matmispaik teadmata. Tema nimi on 22. juunil 2006 Tori kirikus avatud mälestustahvlil, mis on pühendatud Teise maailmasõja ohvritena hukkunud Vabaduse Risti kavaleridele. Poegadest Valdeko oli dirigent ja helilooja, Jaan põllumajandusteadlane ning Atko- Meeme Viru sporditeadlane ja Eesti Olümpiakomitee asepresident. EELK Võnnu koguduse sünnikanne nr 266/1893; ERA 31/5/1826. L 108p; ERA 63/ 16/204; ERA 515/1/527. L 62–63; ERA 650/1/349. L. 179; ERA 650/1/457. L 75–81; ERA 680/1/333. L 2p–5; ERAF 130SM/1/13243; EVK 1935: 352; 6. JP 1938: 693; Uluots 1999: 386–387; Auraamat 2007: 463; poeg Atko-Meeme Viru andmed (okt 1995).

PR 1889 Võnnu: Saaga EAA.3172.1.133:212?779,970,1227,120,0

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3077.1.638:13?276,1367,1552,74,0

view all

August Osvald Viru's Timeline

1893
August 26, 1893
Luunja, Tartumaa
1923
October 27, 1923
Age 30
Viljandi
1925
March 13, 1925
Age 31
1930
August 16, 1930
Age 36
1942
July 20, 1942
Age 48
Norilsk, Krasnojarski krai, NSVL
????
Teadmata. Nimi Tori kirikus avatud mälestustahvlil.