Dr. med. Carl Abraham von Hunnius

Karl (Carl) Abraham Hunnius (23. juuli/3. august 1797 Tallinn – 28. aprill/10. mai 1851 Haapsalu) oli baltisaksa arst ja eesti kurortoloogia rajaja.

• http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00...
• Saaga EAA.1674.2.103:9
• EELK Haapsalu Kirikuraamat: sünnid 1834-28.8.1855, surmad ...; EAA.1239.1.181; 1834-1891
• Saaga EAA.1239.1.187; 1846-1873
• http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Abraham_Hunnius
• Ein deutschbaltischer Arzt und Begründer des Kurorts Haapsalu (deutsch Hapsal).

Leben und Werk

Carl Hunnius wurde in eine aus Magdeburg stammende Kaufmannsfamilie geboren. Der Vater war Professor für Theologie. Hunnius besuchte die Ritter- und Domschule in Tallinn. Anschließend studierte er von 1815 bis 1819 Medizin an der Universität Tartu. 1820 ging er als Hilfsarzt nach Haapsalu an die estnische Westküste. 1821 promovierte er zum Dr. med. Von 1830 bis zu seinem Tod 1851 war er Kreisarzt von Haapsalu.

Hunnius setzte seine Energie anfangs vor allem für die Heilung von Kriegsinvaliden ein. Er untersuchte als erster den Schlamm von Haapsalu auf seine heilende Wirkung hin. Damit legte er den Grundstein für den Kurort Haapsalu und die Kurtradition in Estland überhaupt.

Rasch verbreitete sich der gute Ruf Haapsalus und der Behandlungsmethoden von Hunnius auch unter der russischen Aristokratie. 1825 gründete Hunnius mit Hilfe reicher Mäzene das erste Heilschlammsanatorium in der Stadt, 1845, im Todesjahr seiner Frau, das zweite.Haapsalu stieg in der Folge schnell zum beliebten und wohlhabenden Kurort auf, in dem die gehobene Schicht des Zarenreichs verkehrte. Die Kurorttradition hat sich bis heute in Haapsalu gehalten.

1853, zwei Jahre nach seinem Tod, wurde Hunnius' Schrift Die Seebäder Hapsals veröffentlicht. 1928 wurde im Ort ein Denkmal des estnischen Künstlers Roman Haavamägi errichtet, das an Hunnius erinnert.

1825. a. Carl Abraham Hunniuse initsiatiivil ja krahv De la Gardie toetusel rajati Haapsallu Kassininale (Kastininale) mudaravila. 2. juulil 1825 ostis selle endale apteeker Brasche, kes seadis sisse 6 vanni ajakohaste mugavustega.

Aadlivapp: http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=vapp&id=800&nimi=hunnius&tiit...

PR: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1239.1.187:14?35,949,966,513,0 ________

http://framare.ee/framarethalassospa/kuurordiajalugu/c-a-hunnius/

Asukoht Kommentaar Kuurordi ajalugu Haapsalu kuurordi ajalugu C. A. Hunnius Peterburg-Haapsalu Hans Alver Heal AS Kontakt Vabad töökohad C. A. Hunnius Carl Abraham Hunnius Bergfeld Fra Mare Thalasso Spa Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile, samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu, on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunniusega.C. A. Hunnius sündis 3. augustil (v.k.j. 23 juulil) 1797. aastal Tallinnas Saksa soost suurkaupmehe perekonnas. Ta isa pärines Magdeburgist ja oli kuulsa teoloogiaprofessori, 16. sajandil Lutheri õpetuse eest võidelnud Aegidius Hunniuse järeltulija. Carl Abraham omandas üldhariduse Tallinna toomkoolis ja aastail 1815–1819 õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust.

Tulek Haapsallu

1820. aastal tuli äsja ülikooli lõpetanud 23-aastane Carl Abraham Hunnius Haapsallu tolleaegse kreisiarsti G. Printzi abiks ja invaliididekomando haigemaja juhatajaks. Sajandi algus oli Venemaale olnud sõdaderohke. Kuigi Haapsalu see otseselt ei puudutanud, ulatusid sõjaviletsuste järelkajad siiagi: enamik invaliididekomando haigla patsientidest olid omaaegsed sõjamehed, nüüd vigased ja haiged sõjainvaliidid, kes vajasid ravi ja hooldamist.

Ilmselt oli ka dr. Hunniuse põhitegevus esialgu seotud tolleaegsete sõjaväelaatsarettidega ning sõjainvaliidide ravimisega. Põhitöö kõrval tuli tal abi anda ka kohalikele elanikele.

Tõsise teadustöö algus

Lisaks praktilisele tegevusele tundis C. A. Hunnius huvi ka teaduslike probleemide vastu ja juba 1821. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis väitekirja, milles käsitles tol ajal eestlaste hulgas võrdlemisi laialt levinud naha mädapõletikku, mis tihti põhjustas üldist veremürgitust ja sageli lõppes surmaga. Ladinakeelse väitekirja, mille pealkirjaks oli “De morbo: Sinni wil (blaue Blatter) nominato, carbunculo quodam Esthonia rusticis endemo”, ühte eksemplari säilitatakse praegu Läänemaa Muuseumis. Tartu Ülikooli tolleaegsed õppejõud pidasid tema väitekirja üheks kaalukamaks ja põhjalikumaks uurimuseks neil aastail.

Pärast dissertatsiooni edukat kaitsmist lootis noor meditsiinidoktor siirduda mõneks ajaks välismaale, kuid pingeline töö invaliididekomando haiglas ja kreisiarsti abina ning hiljem kreisiarstina sundis teda sellest mõttest loobuma. Alles 1845. ja 1847. aastal võttis ta ette kaks välismaareisi oma erialaste teadmiste täiendamiseks.

Tee ravimuda juurde

Igapäevases ravitöös otsis andekas noor meditsiinidoktor üha uusi võimalusi ravi efektiivsuse suurendamiseks. Ta kirjutas välja originaalseid ravimsegusid, propageeris Haapsalu lahe merevee kasutamist suplusteks, mida siin juba 1805. aastast alates harrastati.

Juba Haapsallu saabudes hakkas teda aga eriti huvitama üks raviviis, mille kohta meditsiiniraamatutes midagi kirjutatud polnud ja millega õpetatud meedikud tegelenud ei olnud, mida aga kohalikud inimesed hästi tundsid ja ka üsna laialt kasutasid.

R. Kaulitz-Niedecki raamatus “Hapsal, ein nordisches al fresko” (1930) kirjutatakse, kuidas dr. Hunnius olla tutvunud Haapsalu meremuda tervendavate omadustega. Igapäevased arstikohustused viinud arsti sageli ka vaeste rannakalurite perekondadesse. Ühe niisuguse käigu ajal märganud ta vana kalurit, kes hoidnud paljaid jalgu päikesest soojendatud mudas. Küsimusele, mida ta seal teeb, vastanud vanake, et tal on jooksva ja et jalgade leotamine soojas meremudas toob kergendust. Dr. Hunnius asus asja teaduslikult uurima. Esimesi katseid tegi ta oma haigetega ja kohaliku garnisoni sõduritega. Mitmete haiguste puhul olid ravitulemused üllatavalt head ja saadud kogemustele toetudes asus dr. Hunnius looma muda kasutamise näidustusi ja metoodikat. Ta soovitas mudaga teha paikseid mähiseid, vanne (sooja mereveega lahjendatult), massaaže ja sissehõõrumisi. Protseduurile järgnes soe merevann.

Muda- ja mereveeravi nimestikus leidus Hunniusel umbes paarkümmend haigust, kuid ka tõbesid, mille vastu tänapäeva teadmiste seisukohalt lähtudes mudast enam abi ei saa. Kliiniliste vaatluste kõrval tegi ta ka mõningaid lihtsamaid muda koostise keemilisi uuringuid.

Haapsalu esimene mudaravila

1825. aastal rajati Haapsallu dr. Hunniuse õhutusel ja juhendamisel kohaliku edumeelse krahvi Magnus De la Gardie rahaga esimene vesi-mudaravila, mis asus praegusel Suur-Liiva tänaval.

Et krahv De la Gardie Rootsis elavad sugulased hakanud teda ja tema naist pilkavalt saunapidajaiks nimetama, müüs krahv juba mõni kuu pärast ravila valmimist selle edasi apteeker Franz Heinrich Braschele.

Sünnib isa elutöö jätkaja

Tagantjärgi tundub tähendusrikkana ka fakt, et sama aasta 28.märtsil sündis Hunniuste peres poeg Karl Arthur, kellest sai isa elutöö jätkaja. Dr. Hunniuse perekond elas suures kivimajas, praeguse aadressiga Karja 6, mis varem kuulus Ungern-Sternbergidele ja mis tõenäoliselt oli Carl Abrahami abikaasa paruness Alexandra von Ungern-Sternbergi kaasavara.

Selles majas on peatunud mitmeid tähelepanuväärseid inimesi. Kõige tuntum on praegu neist vast meditsiiniprofessor Nikolai Pirogov, keda tuntakse eelkõige selle järgi, et ta esimesena võttis kasutusele kipsmähise ja eeternarkoosi. Oma ala suure asjatundjana soovitas Pirogov muda kasutada kirurgiliste haiguste järelraviks.

Ravimuda ja Haapsalu kuulsus aina kasvab

Paljud Tartu arstid ja ülikooli õppejõud olid uuest raviviisist vaimustatud ja pidasid seda väga perspektiivseks. Arvata võib et Peterburi kõrgaristokraatia seas sai Haapsalu nimi tuntuks tänu Eestist pärit Philipp Jakob Karellile, kes oli Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Kuurordi mainet aitasid suurendada ka C. A. Hunniuse Haapsalut tutvustavad artiklid, mida ta saatis peamiselt Peterburi ajalehtedele.

C. A. Hunniuse ühiskondlik töö

1830. a. sai dr. Hunnius kreisiarstiks ja tema tööpõld laienes veelgi, kuid lisaks põhitööle tegeles ta linnanõunikuna mitmete haridus- ja sotsiaalküsimustega. 1839. aastal avati tema initsiatiivil Haapsalus eesti õppekeelega kool. Kindlasti võis eestikeelse kooli asutamise taga olla ka Haapsalu kreiskooli inspektor Alexander Heinrich Neus, kes oli üks esimesi eesti rahvaluule uurijaid.

Hiljem organiseeris Hunnius korjandusi linna jõukamate kodanike ja supelvõõraste hulgas ning ostis saadud rahaga kõrtsihoone, kus 1844. aastal seati sisse vaeste hoolekandeasutus. Maja asus praeguse Tallinna mnt. ja Lihula mnt. nurgal, kus praegu on autoparkla.

Riiklik tunnustus elutöö eest

Lahke ja vastutuleliku arstina ja aktiivse ühiskonnategelasena teenis Hunnius suure poolehoiu nii patsientide kui ka kogu Haapsalu elanikkonna seas ning tema teened ei jäänud märkamata ka kõrgemates ringkondades. Talle omistati 1838. aastal riiginõuniku tiitel ja Hunnius tõsteti aadliseisusesse.

Haapsalu uus moderne mudaravila

1845. aastal suri C. A. Hunniuse abikaasa, kuid aasta tõi ka rõõmu. Suuremõisa paruni Ungern-Sternbergi kapitaliga rajati uus, ajakohane ravila, mis asus piirkonnas, kus praegu on C. A. Hunniuse büst. Ravila sisustamisel kasutati ära dr. Hunniuse veerand sajandi pikkuses praktilises ravitöös saadud kogemused ning uuema arstiteaduse kõik võimalused. Valminud asutus võis oma sisustuse modernsuse ja ravikorralduse kaasaegsuse poolest edukalt võistelda tolle aja ükskõik millise välismaise muda- ja vesiravilaga.

1948. aastast jäi Haapsallu tegutsema kaks ajakohast muda-balneoraviasutust. Mõlemad olid rajatud C. A.Hunniuse initsiatiivil ja tegutsesid veel palju aastaid pärast tema surma.

Elutee lõpp

1851. aasta aprillis kutsuti doktor Hunnius Peterburist saabunud haige tütarlapse juurde. Ilmselt oli tegemist nakkusega, sest varsti pärast visiiti avaldusid samad haigusnähud ka arstil endal.

Vaatamata kolleegide jõupingutustele, lõppes C. A.Hunniuse elutee pärast mõnepäevast põdemist 10. mail. Ta maeti Haapsalu vanale kalmistule abikaasa kõrvale.

Tema järglaseks nii kreisiarsti ametis kui ka kurortoloogia alal sai Carl Abraham Hunniuse vanim poeg Karl Arthur Hunnius, kes on samuti maetud isa kõrvale Haapsalu vanal kalmistul.

Ülla Paras Läänemaa Muuseum

https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...