Tema ristiisa oli parun von Ulrich. Arvatavasti pakkus nimevahetuse (Jakobsonist Karelliks) välja Carl saades innustust kuulsate heliloojate lennukatest nimedest. 1811 aastaks oli uue nime omaks võtnud kogu pere.

Muusikuna alustas Carl Püha Vaimu Kiriku kooris,jätkas viiuldajana ja muusikadirektori abina, oli organistiks mitmes Tallinna kirikus.

1816-1817 aastal ilmunud noodikogumikes olid tema klaveripalad "Kolm poloneesi", "Kaks ekosseesi" ja "Anglees". Need olid ka esimesed eesti helilooja trükis ilmunud instrumentaalpalad.

1820. aastal läks Peterburi, kus oli koorirepetiitor ja organist, Moskvas oli ta ooperilaulja (tenor) ning Kiievi ja Smolenski Kubermangus kapellmeister.

1837.aastal sai suure tunnustuse osaliseks olles ametis Peterburi õigusteaduskooli muusikaõpetajana. Tänu temale räägiti koolist kui õigusteaduse ja muusika akadeemiast. Karelli käe all said õpetust ka hilisemad suurkujud Vladimir Stassov, Aleksander Serov ja Pjotr Tšaikovski.

--------------------

Jakobsoni perekond oli õige muusikaandeline, eriti vanem poeg Carl Friedrich. Juba noorelt oli ta koori­lauljaks, siis organistiks, Moskva ooperi esimeseks teno­riks ja viimaks Peterburi aristokraatide armsaks muusikuks. Temap see oligi, kes oma perekonnanime muutis Jakobsonist Karelliks, mille ka teised omaks võtsid. Arvatakse, et see nimi Kaarel’i nimest on tekitatud. Nime muutmine sündis 1818. või 1819. a.

http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=318