Elmar Etverk (1899 - 1977) MP

‹ Back to Etverk surname

Is your surname Etverk?

Research the Etverk family

Elmar Etverk's Geni Profile

Records for Elmar Etverk

40,243 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Palmse vald, Lääne-Virumaa
Death: Died in Lääne-Virumaa
Occupation: matemaatik
Managed by: Mari Ann Simovart
Last Updated:
view all 15

Immediate Family

About Elmar Etverk

Õpikute ja muude õppevahendite kirjutamine ning matemaatika õpetamise ümberkorraldamine oli töö, mis on jätnud meie kooli(matemaatika)ajalukku püsiva jälje. Tema esimene teadaolev avalik esinemine metoodilistes küsimustes toimus matemaatikaõpetajate päevadel Tartus 1930.aastal (ta oli siis kõigest 31 aastane!) , kus ta oli üheks põhireferendiks prof. G.Rägo ja dots. J.Nuudi kõrval. Ta ettekande teemaks oli “Katseid matemaatika õpetamise intensiivsuse tõstmiseks” /40/. E.Etverk oli 1957-1977 (s.t kuni oma surmani) Haridusministeeriumi matemaatika ainekomisjoni liige (aastail 1957-1961 ka komisjoni esimees) /3,7/, kuid vähe teatakse, et ta tegeles matemaatika õpetamise ümberkorraldamisega varemgi, olles aastail 1937-1939 tegutsenud matemaatika õpetamise komisjoni liige. Komisjoni juhatas prof G.Rägo /23/, isale suur autoriteet. Õpetamise ümberkorraldamine nõudis ka uusi õpikuid. E.Etverki bibliograafiat pole koostatud (ehkki see oleks vajalik), märgitakse vaid, et 1930ndatel tegeles ta matemaatika töövihikute kirjutamisega ja on kirjutanud geomeetria õpikuid aastail 1936-1948 /7/. Kui palju neid on, vajab täpsustamist, sest erinevad allikad nimetavad erinevaid arve. Ühtede /7,26,27/ järgi on ta kirjutanud ligikaudu 70 töövihikut, 20 õpikut, 10 metoodika-alast artiklit ja tõlkinud 5 õpikut vene keelest . Teise /3/ järgi on ta kirjutanud umbes 20 matemaatikaõpikut ja 30 töövihikut ning avaldanud artikleid matemaatika õpetamise metoodika alalt, kolmanda /28/ järgi aga ligi 25 koolimatemaatika õpikut ja 70 töövihikut, lisaks kolm brošüüri kõrgkoolide üliõpilastele. Viimase õpiku käsikirja viimistlemine jäi pooleli…/27/. Kõik need arvud on kahtlematult ebatäpsed. Rahvusraamatukogu kartoteegist leiame E.Etverki trükiste 214 kirjet. 183 korral on ta autor või kaasautor, 1 juhul illustreerija, 21 juhul koostaja, 3 juhul toimetaja ja 6 juhul tõlkija. 183-st raamatust 98 on kooliõpikud ja 69 töövihikud. 64 kooliõpiku ( vt lisa 1) , kaasautoritena esineb 10 inimest, sagedamini hea tuttav ja kaastööline juba sõjaeelsest ajast, laialdaselt tuntud koolimatemaatik Arnold Vihman (31 korral), järgnevad Alfred Lints (25 korral), Olaf Prinits (22 korral) ja Aksel Telgmaa (20 korral). Esimeseks trükiseks, mille juures ta esineb autorina, oli tädimehe J.Kuulbergi 1929.aastal ilmunud “Algkooli matemaatika metoodika, II osa. Geomeetria”, millele ta koos J.Hirschiga valmistas joonised. E.Etverki õpikud olid kasutusel pikka aega, nende järgi said õppida nii ta lapsed kui ka lapse-lapsedki. E.Etverki “meie koolimatemaatikute pere üheks silmapaistvamaks ja autoriteetsemaks esindajaks” ja “ca 40 aastat juhtivaks koolimatemaatikuks“ nimetanud O.Prinits ja A.Tõru /40/ annavad tema tööst hea ülevaate TRÜ 1984.aasta väljaandes “Koolimatemaatika” XI. Ühtlasi märgivad nad, et “E.Etvergi õpikuid iseloomustab käsitluse lakoonilisus, kuid seejuures küllaldane selgus. Teoreemide puhul olid alati välja toodud eeldus ja väide. Ka sisaldasid need õpikud ülesandeid õpitud teoreemide rakendamiseks”.

... Teatmeteosed on teda nimetanud matemaatikuks /1/, pedagoogiks ja matemaatikuks /3/, Eesti nõukogude pedagoogiks ja matemaatikuks /6/, järelikult on märkimisväärne ka tema otsene õpetajatöö Üks tema õpilasi Kaljo Pilt /7/ kirjutab, et õpetaja Etverkile oli iseloomulik “ülim korrektsus kõnes, tahvlikirjas ja –joonistes, suhtlemises õpilastega”. A.Unduski /25/ sõnul oli ta “isikupärane ja meisterlik pedagoog”, Ants Söödi /39/ sõnul “väga tunnustatud pedagoog”. On rõhutatud tohutut respekti /21/. Kohtumistel tema kunagiste õpilastega on kuulda olnud üksnes kiidusõnu tema kui õpetaja kohta. Samas tuleb konstateerida temale kui inspektor Ambeli prototüübile “Wikmani poistes” Jaan Krossi poolt antud ja juba ainitud kaunis halba hinnangut. Kunagiste õpilaste hinnangud on aga kahtlematult subjektiivsed. ... Rõõm oli kuulda ühe matemaatikaõpetaja suust, et Etverk on koolimatemaatikute seas nagu Tammsaare kirjanike seas. ...

Suurt tähelepanu pööras E. Etverk erialaterminoloogiale. See on igati mõistetav – ta kuulus ju nende esimeste üliõpilaste hulka, kes hakkasid kuulama matemaatika-alaseid loenguid, sooritama harjutusi ja õiendama eksameid eesti keeles /23/. Kindlasti oli eestikeelne erialaterminoloogia tollal veel üsna puudulik ja nõudis täpsustamist. Kaante vahele sai see töö aga alles postuumselt 1978.aastal matemaatika oskussõnastikuna (kaasautoritega).

... Tartus, jaanuar-mai 2009 Ivar Etverk

Kasutatud allikad

/1/ .Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944-1980. Tln 1987:367-368

/2/. Vabariigi Presidendi 20.aprilli 1939.a käskkiri nr.28..

/3/ EE – 2000,14:62

/4/ EE – 1996,9:236

/5/ EE – 1998,10:365

/6/ ENE - 1970,2:275

/7/ Pandivere Teataja. Agrofirma Pandivere teabeleht nr 11. Eriväljaanne. Mai 1989,

/8/ Eesti Riigiarhiivi teatis 16.09.93 nr 7-12/9512-ES

/9/ Rmt “Eesti tänab 1919-2001” lk 106

/10/ Eesti Vabariigi Riikliku Perekonnaseisuameti 8.juuli 1993.a.teatis nr E-2211

/11/ Perekonnaseisutunnistus nr 074643, antud Vihula vallast, 22.03.1947

/12/ EV surmatunnistus DL 0091122 13.02.96.

/13/ Valter,E. “Salatse küla ja Viru Eesti Seltsi “Kalevipoeg” ajaloost”. Käsikiri.

/14/ Kadari,H. “Endise Haljala kihelkonna Kavastu valla asustuslugu”. Tln, 1981. Käsikiri.

/15/ EE 1998-10:454

/16/ Tenimäe,P. ”Laevanduse areng Vergi lahe piirkonnas”. Lk 64-76:70.Lahemaa uurimused II, Tln 1985

/17/ EE 1985, 1:241

/18/ EE 1990,5:572

/19/ Kross,J. “Wikmani poisid”. 1988

/20/ Kross,J. “Kallid kaasteelised”. II osa. 2008

/21/ Must valgel nr 1, I aastakäik, lõikuskuu 1977. Väljaandja “Westholmlaste Koondise” juhatus. Kanada?

/22/ Etverk,E. 1943 Eesti kooli praegune struktuur. – Eesti Kool, I:1-8, Tallinn

/23/ Prinits, O. 2000 Elmar Etverk ja Arnold Vihman, eestikeelse matemaatikaõpetuse kindlustajad ja arendajad. – Koolimatemaatika XXVII: 48-50

/24/Telgmaa,A.1999 Elmar Etverk koolimatemaatika uuendusliikumises – Koolimatemaatika XXVI:4-9

/25/ Undusk,A. 1999 (2001) Arnold Vihman – 100, Elmar Etverk – 100. – Eesti Matemaatika Selts. Aastaraamat . 128-129

/26/Luht,E.,Meidla,E.,Prinits,O. 1969 Eesti nimekatest koolimatemaa- tikutest ehk 4 x 70 + 1 x 60 -- Matemaatika ja kaasaeg XVI:182-185

/27/ Lõhmus, A. 1979 Elmar Etvergi elust ja tegevusest – Koolimatemaatika VI:3-5/28/

/28/ Undusk,A. 1997 Elmar Etverk -- õpetaja ja Eesti koolimatemaatika arendaja – Kooliuuenduslane 3: ??

/29/ Filiae Patriae vilistlaste, üliõpilasvilistlaste ja välisliikmete nimistu 1939./40.aastal/

/30/ EE 2000,14:323.

/31/ Merik, I. 1989 Tallinna gümnaasiumidest. – Õpetajate Leht, 1989, nr 43. 28.10.1989

/32/ Jakob Westholm ja tema kool. Tallinn,1937

/33/ Pruun katk. Tallinn, 1988. lk 19,74,75

/34/ Eesti kroonika 1939. Tallinn, 1990, lk 67 ja 68

/35/isa omakäelise elulookirjelduse mustand, kuupäevata ja allkirjata, kuid kirjutatud 1951.a lõpus või 1952.a alguses. 3 lk.

/36/ Andresen,L. Eesti rahvakooli vanem ajalugu. Tallinn, 1991

/37/ EE 2000, 14:230

/38/ EE 2000,14:21

/39/Pilliroog, E. 2005 Ants Söödi tegemistest. – Kogumik “Vastuvoolu 1956-1961”:27-29+

/40/ Prinits,O., Tõru,A. 1984 Elmar Etvergi metoodilisest pärandist. – Koolimatemaatika XI : 40-41+/41/ Eesti Ajalooarhiivi teatis nr 5777/1-23 AM

/41/ Eesti ajalooarhiivi arhiiviteatis 08.12.1998.a. nr. 5777 / 1-23 AM

/42/ Roolaht,A. 1990 Nii see oli. Tallinn, 266 lk.

/43/ Rein Etverki kirjalikud märkused 2.variandi juurde. 16.märts 2009. Eraldi lehtedel lisatud

/44/ Etverki perekonnakroonika. Koostanud 1984.aastal Harald Kadari.6 lk. Käsikiri.

/45/ Eesti entsüklopeedia 1933, II:563-564


        Lisa 2.   Mõningad Elmar .Etverki trükised, mida on mainitud teda ja tema tegevust käsitlevates kirjutistes 

Etverk,E. 1943 Eesti kooli praegune struktuur – Eesti Kool. Päevaküsimusi noorsookasvataja tööalalt. Tallinn, lk.3-8.

Etverk,E. 1954 Täheliste kordajatega võrrandite lahendamisest seitsmeklassilises koolis – Nõukogude Kool, nr 9.

Etverk,E. 1955 Kordamisest matemaatika õpetamisel keskkooli vanemates klasssides – Nõukogude Kooli, nr 4.

Etverk,E. 1955 Arvjärjendi ja tema piirväärtuse käsitlemisest IX klassis – Nõukogude Kool, nr 9.

Etverk,E. 1956 Trigonomeetriliste võrrandite käsitlus X klassis Nõukogude Kool, nr.6-7.

Etverk,E. 1957 Matemaatika õpetamine vajab ümberkorraldamist. – Nõukogude Õpetaja, 23.märts

Etverk,E. 1959 Matemaatika õpetamisest uues keskkoolis – Nõukogude Kool, nr 7.

Etverk,E. 1965 Geomeetriliste teisenduste käsitlemisest X klassis. – Rmt. Metoodi-lisi juhendeid matemaatika õpetamiseks IX-XI klassis. Tallinn,1965:13-31

Etverk,E. 1965 Stereomeetria asendilausete käsitlemisest X klassis. – Rmt. Metoodi-

lisi juhendeid matemaatika õpetamiseks IX-X klassis. Tallinn,1965:32-38

Etverk,E. 1966 Hulgateooria elemente koolimatemaatikasse – Nõukogude Kool, nr 10-11

Etverk,E., Telgmaa,A. 1970 Naturaalarvude hulga käsitlus 4.klassi uues matemaatikaõpikus. – Nõukogude Kool nr 8:603-609

Ruutvõrrandite graafiline lahendamine ja graafiline uurimine – avaldamise aeg ja koht mulle teadmata

Naturaalarvud ja tehted nendega – avaldamise aeg ja koht mulle teadmata

view all 27

Elmar Etverk's Timeline

1899
July 23, 1899
Palmse vald, Lääne-Virumaa
1920
1920
- 1921
Age 20
Annikvere, Estonia
1922
1922
- March, 1928
Age 22
Tartu Ülikool, matemaatika-loodusteaduskond
1928
November 5, 1928
Age 29
1928
- 1930
Age 28
H.Kubu eragümnaasium
1930
1930
- 1932
Age 30
J.Westholmi poeglaste eragümnaasiumi
1932
1932
- 1937
Age 32
J.Westholmi poeglaste eragümnaasiumi
1937
1937
- 1939
Age 37
Tallinna Pedagoodiumi ja Tallinna Õpetajate Seminar