Willem Mirma poeg Evald (1915-1946) Evald lõpetas Tallinnas Tondi Sõjakooli ja teenis peale seda Eesti sõjaväes leitnandina. 1935. aastal eestistas Evald oma nime Mirma Merilaks. Sel ajal olevat ta elanud ja teeninud Raplamaal Järvakandis. 1940. aasta juunisündmuste järel sunniti Evald liituma Vene Armeega, kuid peagi läks ta sakslaste poole üle ning sõja lõpus oli ta metsavend. Metsavennana Evald peale sõja lõppu hukkuski. Eesti Metsavendade kodulehekülje andmetel keeldus Evald metsavennana alistumast ning põles 1946.a.17. oktoobril Varbolas Ohulepa soos asuvasse küüni.

Sündmuste käik olevat olnud Evaldi vennatütre Vilma Sauli meenutuste järgi selline: Evald varjas end ühe teise metsavennaga soos olevas küünis ning kui venelased tegid haarangut metsavendade püüdmiseks, siis teine mees alistus ning tuli küünist välja, kuid Evald laskis end küünis maha ning tema surnukeha põleski küünis ära, kui venelased küüni haarangu lõpus süütasid.

Leerilaste nimistu; EAA.1218.1.53; 1907-1935 , EELK Nissi kogudus 

Saaga EAA.1218.1.53:43?100,393,2032,85,0