Järgnev põhineb Jakob Konksu jutustusel, kes oli Friedrich Adolf von Ungern-Sternbergi ja Liso Kongsi pojapoeg.

Liso oli ilus toatüdruk Friedrich Adolfi sõbra mõisas, kelle nime me ei tea, aga kes olevat olnud kirglik jahimees. Friedrich Adolf seevastu olevat olnud suur naiste- ja napsumees. Loomulikult jäi talle silma sõbra ilus toatüdruk. Ta tegi sõbrale ettepaneku - anda oma ilus toatüdruk talle ja vastu saaks sõber uue noore jahikoera, kellele sõber juba silma oli heitnud. Kaks sõpra lõid kokkuleppeks käed ja Friedrich Adolf viis oma ilusa toatüdruku Liso oma isa mõisa endale toatüdrukuks.

Me ei tea, kuidas asjad nende vahel niikaugele jõudsid, aga Liso jäi Friedrich Adolfist lapseootele. Parun pakkus talle meheks oma tallipoissi ja lubas ka talukoha. Tallipoisist Liso keeldus ja ta kasvatas oma poja Friido üksinda üles.

13.09.1844 ostis Friedrich Adolf von Ungern-Sternberg Ehmja ja Maalse mõisad. Veel hilisemateski hingerevisjoni aktides on Liso Ehmja mõisa hingekirjas. 1858. aasta Ehmja revisjonilehest on näha, et 1855. aastal oli Liso koos pojaga üle viidud Maalsesse karjamõisa., mis oli Ehmja kõrvalmõis.

Veel üks asi, mis kinnitab Jakob Konksu jutu paika-pidavust: Friedrich Adolfil olevat olnud psoriaas, mis teatavasti on pärilik haigus. Ja seda on meie suguvõsas mitmelgi. Alkoholismist me siinkohal ei räägi...

Aga Jakob Konksu isa Friido oli napsumees ja ta kaotas oma talu kohtuvaidluses Ehmja mõisa järgmisele omanikule parun Alexander von Hoiningen-Huenele. See toimus juba Jakob Konksu eluajal, teismelisena.

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1246.1.223:109?74,276,752,784,0 Martna kogudus, Läänemaa, Personaalraamat; EAA.1246.1.223; 1847-1860