PR K-P (Vana-Vändra) 1898-1933 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.1.584:103?2882,2314,2139,926,0

aprill 1 1936: Võttis üle oma Isa asutatud tööstuse Vändra alevis: Riidevärvimine, villa ja linatööstus, jahu ja saeveski, autoparandus.

JAANSON, Georg, Adolf, s. 13.03.01 Pärnumaa Vändra v., algh., tehaseomanik, firma "Geo Jaanson", arr. 14.06.41 Pärnu, Kreuksi 25, erin. 12.03.42 §58-13, 10a.; Sverdlovski obl. Sosva, vab. 31.05.44. Vabadussõda. Kaitseliit. Vaps. 1946 tuli Eestisse. [6181-E, 1368M]

GEORG JAANSON sündis 1901. aastal. Hariduse sai Tallinnas. Õpingud Tallinna Tehnikumis jäid aga sõja puhkemise tõttu pooleli. Läks vabatahtlikuna Vabadussõtta, kus teenis telegraafiroodus. Koju naasnuna sai temast isa abiline ja hiljem tööstuse juht. 1941. aastal saadeti ta Venemaale Sverdlovskisse. Süüdistuses seisis: tööstur, Kaitseliidu sideülem ja vaps. 1944. a. märtsis vabastati tervislikel põhjustel.

Koju saabudes töötas ta mitmetel ametikohtadel, aga kõige kauem oli ametis kohalikus Tarbijate Kooperatiivis. Ta oli väga aktiivne seltsielu edendaja, mängis näidendites, tuntud naljamehena oli üritustel seltskonna lemmik. Tegutses kaua aega Vändra Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peamehena. Vändra Uudised 11. veebr.1937 kirjutab peamees G. Jaansoni lahkumisest tuletõrjest suure pealkirja all ,,Vändra tuletõrje juhtiv tegelane lahkub". Sel ajal oli Vändra tuletõrje Pärnumaa suurim ja jõukam tuletõrje, kes peale kõige muu omas kahte mootorpritsi ja täiesti uut tuletõrjeautot. Miks aga Jaanson lahkub, neid põhjusi ei avaldata.

1939. a. ajalehed kirjutavad Jaansoni tööstusest kui Pärnumaa kõige suuremast, täiuslikumast ja moodsamalt sisustatud tööstusettevõttest. Ei olnud vändralastel vaja sõita Pärnusse või mujale, kõik eluks vajalik sai korda aetud kohapeal. Villatööstuses tegid 140 värtnat ja kraasimismasinad ära kõik selle, et lambavillast lõngavihid saada.

Jahuveskis oli kolm paari jahukive, kaks kruubimasinat, tangumasin, viljasorteerija ja viljapeksja. Saeveskis töötas 30-40 inimest. Kuna saeveski tarvitas päevas ühe sülla jagu puid ja puud asusid tööstuse ligidal, ehi­tas Jaanson kunstliku veekogu, kust tuleõnnetuse korral saaks vett võtta. Elektrivabrik andis oma kahe mooto­riga valgust kogu Vändrale, aga 1940. aasta sügiseks lubas ettevõtja panna käiku veel ühe masina, et saaks täiesti korraliku elektrivalgustuse.

Autoparandustöökojas olid ole­mas kõik vajalikud tööriistad. Just-just pidi saabuma Tšehhoslovakkiast freesija. Töökoja juures asus autode pesemisruum ja sinna juurde ehitati suurt garaaži. Ei puudunud ka auto- ja elektritarvete äri. Ja autod Georgi­le meeldisid. Iga järgmine oli uhkem kui eelmine. Ja kellele meist autod ei meeldi!?

Kahjuks jäid Georg Jaansonil mitmed plaanid realiseerimata. Kes oskas hingeski arvata, et töö vabri­ku hea käekäigu eest seismisel nii lühikeseks jääb. 23. juulil 1940. aastal otsustab Riigivolikogu kogu maa võõrandada ja natsionaliseeri­da suurtööstus. Just 10 päeva enne natsionaliseerimist tasus Jaanson Pikalaenu Pangale ettenähtud laenu osa. Võlg sellele pangale oli 35000 krooni. Omanik küüditati 1941. a. Venemaale ja tööstuses hakkasid tegutsema uued inimesed.

Vahetusid peremehed ja vahetu­sid valdajad: Pärnu maakonna sega­tööstuskombinaadi ,,Vasar" vahetas välja kohaliku majanduse kombi­naat, siis tuli peremeheks Pärnu pui­dutöötlemise kombinaat „Viisnurk", siis Türi Metsakombinaat, millele järgnes ,,Folia" jne.

Mõelgem tublidele töösturitele, kui kõnnime mööda Turu tänava äärde jäävast pikast kivihoonest, mille hoovipoolne külg paistab aja­hambast puretuna ja meenutab ko­hati Jaansonite tööstust.