Hans Joonson (1875 - 1951)

‹ Back to Joonson surname

Is your surname Joonson?

Research the Joonson family

Hans Joonson's Geni Profile

Records for Hans Joonson

36,829,390 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Päri (Ninigal) Kudu talu, Viljandimaa, Estonia
Death: Died in Novosibirsk, Province of Novosibirsk, Russian Federation
Cause of death: suri vangilaagris
Managed by: Hanno Ladvas
Last Updated:

About Hans Joonson

Personaalraamat 1877-1899

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=15&iid=200251172424&img=eaa1290_001_0000545_00129_m.jpg&tbn=1&pgn=7&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=97180ae0a151b4caf13c26714c65b6a5

Personaalraamat 1900-1939

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=15&iid=200704485340&img=eaa1290_1_0000558_00186_m.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=22673d9aea3a7633156e60623da2810c

Artikkel Vesse Joonsoni mälestuste põhjal

(http://www.velise.ee/saurus/web/index.php?id=1571)

Hans Joonson sündis 1875. aastal Kudu talus Viljandi lähedal talupidaja pojana. Ta abiellus väga noorelt Viljandi Vana – Kariste mõisa toatüdruku ja sama mõisa puussepa 1876. aastal sündinud tütre Mariega. Nende perre sündis neli last: Salme 1901, Arnold 1904, Felicitas 1909 ja Leida 1916. Hansust arenes suurte kogemustega põllumees. Ta oli Audru kirikumõisa rentnik, hiljem Kivi – Vigalas parun Üxkülli mõisa valitseja, alates 1917. aastast ka Velise mõisa rentnik. Eesti iseseisvumise algusaastail Hans ostis 1924. a. Velise mõisa südamikust moodustatud asundustalu Salumäe ja kolm sellega ühist piiri omavat Vabadussõja preemiatalu oma laste Arnoldi, Felicitase (Felly) ja Leida nimele. Salme oli selleks ajaks juba abiellunud Luiste mõisasüdame noore omaniku Eduard Arnoveriga ja tegutses Luistes iseseisva perenaisena (Eduard oli poliitikategelane).

Hans ja Marie Joonsoni pere elukohaks oli endise Velise mõisa valitsejamaja, mis oli taastatud pärast selle mahapõlemist 1905. aastal. Hoones oli palju ruumi, talu põllutöölisi seal ei elanud. Hansu kutsuti tagaselja tööliste poolt „härra“, Marie kohta öeldi „vanaeit“. Elutark , vene ning saksa keelt valdav naine oli pere hall kardinal: ühtegi tähtsat otsust ei avaldanud ta ise, vaid tegi seda mehe suu läbi. Sellele lisanduv põllumehetarkus ja muhe olek tõstis peremehe autoriteedi ümbruskonna talupidajate hulgas väga kõrgeks. Salumäe talule kuulusid ka kunagise Velise mõisa kõik tootmishooned.

1949. aasta märtsis tuli oma vanaisa- vanaema juurde Velisele koolivaheaega veetma Arnold Joonsoni poeg Vesse, kes õppis tolleaegses 27. Tallinna Mittetäieliku Keskkooli seitsmendas klassis. Ka Felly poeg Kalle oli seal. Kalle oli viie aasta vanuselt 1941.a. läbi teinud juuniküüditamise, ent 1946. aastal käisid kaks ennastsalgavat naist kombineeritud sõidudokumentidega (ühel naistest oli Eesti NSV julgeoleku rahvakomissar Boriss Kumm –i pruudi dokumendid) Kirovi oblastis ja tõid Kalle võimude loata kodumaale tagasi. Nendest üks Miili (Sinaida) Kolks (neiuna Nortmann, Nurmoja), hilisem Järve talu perenaine Orgita Suurkülast. Aasta hiljem tuli ka Felly salaja oma poja juurde Velisele, kuid arreteeriti uuesti ja viibis Narva vanglas. Kalle kadumine Kirovi oblastist jäi aga kuidagi märkamatuks. Nii ta käiski koolis Velisel. 1949. aasta märtsiks oli Velise mõisa valitsejamajast omanikele kasutada jäetud kaks tuba, köök ja abiruumid. Kuus tuba rekvireeriti ja talu maade, majandusruumide ning loomade baasil oli moodustatud Velise Hobulaenutuspunkt. Salumäel elanud tütar Leida koos abikaasa Jaaniga varjasid end võimude eest juba alates 1944. aasta septembrist Kullamaa kihelkonna Viita küla Ahtama talus.

Järgnevad sündmused kirjutas oma mälu järgi Vesse Joonson 58 aastat hiljem 24. märtsil 2007. aastal:

"Kogu pere magas neljakesi ühes toas. Kalle ja mina, nagu tavaliselt, ühes voodis. Ühel hommikul äratasid vanad meid tavalisest varem, õhus oli tunda ärevust. Vanaisa peatus sageli akna juures ja vaatas möödasõitvaid veoautosid. Neid liikus suunaga Päärdu poole millegipärast tavalisest sagedamini. Pärast kiiret ja närvilist hommikueinet palusid vanad meid minna Velise alevikku (umbes 3 km), et sealt ühest rätsepaperest ära tuua Kalle uus talvemantel. Vanaisa ütles lahkumisel, et ärge väga kiirustage ja kui nendega on midagi juhtunud – mingu meie ilusasti üle jõe Kustase juurde. (Gustav Mursak oli kohalik põllutööline ja puussepp, lesestunud Tamme talu perenaise elukaaslane, populaarne külaviiuldaja ja Hans Joonsoni truu sõber.) Ei mingit hala ega paanikat. Ilmselt oli inimeste vastupanuvõime murtud: ümberringi oli toimunud ja toimus edasi midagi nende õiglustunde ja elukorraldusele täiesti arusaamatut ja vastuvõetamatut.

Tagasi jõudes oli sissepääs Joonsonite eluruumidesse lukustatud ja tembeldatud paberiga kinni kleebitud. Meie ümber sädistasid Hobulaenutuspunkti juhtkonna liikmed, et oh jah, näe tulid ja viidi. Avati siiski rahulikult uks ja lasti sealt võtta oma riidehilbud ning isiklikud asjad. Aitajad aga hoiatasid, et mitte midagi vanaisa- vanaema asjadest ei tohi kaasa võtta, kõik on „ülesse“ kirjutatud. Teadsin juhuslikult, et nurgas vanade riiete taga rippus vana tsaariaegne binokkel. Võtsin selle ja küsisin oma aitajatelt, et kas see on ka tõesti „ülesse“ kirjutatud. Nad eitasid seda kohmetult. Põrandalt lubati ära korjata ning kaasa võtta ka sinna laialiloobitud sõja- ja riigilaenuobligatsioonid. Siis keerati uks jälle lukku. Nii lihtsalt ja kiiresti jäimegi ilma oma vanavanematest ja kodust. Läksimegi Tamme Kustase juurde, kes võttis meid vastu kui oma poegi ja viis Hobulaenutuspunktist laenatud hobusega järgmisel päeval Paeküla jaama rongi peale. Kustas oli olnud mõisas, kui küüditajad tulid. Vanadel Joonsonitel polnud eelmisest leivateost midagi suurt järgi olnud, seetõttu rutanud Kustas Tammele, keeranud seal värskest leivateost veel soojad leivad teki sisse ning jõudnud need teele kaasa anda."

Hans Joonson küüditati 1949. aastal ja suri Novosibirski oblastis 22. 05. 1951. aastal.

Marie Joonson küüditati 1949. aastal, tuli 1954. aasta kevadel Siberist tagasi ja suri 25.06.1954. aastal Tallinnas.

view all

Hans Joonson's Timeline

1875
November 21, 1875
Viljandimaa, Estonia
1898
May 3, 1898
Age 22
1901
June 12, 1901
Age 25
Halliste vald, Viljandimaa, Estonia
1904
June 3, 1904
Age 28
Võlla vald , Estonia
1909
February 19, 1909
Age 33
1916
June 5, 1916
Age 40
1951
May 22, 1951
Age 75
Novosibirsk, Province of Novosibirsk, Russian Federation