Oskar von Stryki ainus poeg Heinrich Eduard Karl von Stryk (1873—1938) omandas Voltveti ja Kärsu majoraatmõisad ning Ainaži mõisa pärast isa surma. Ta oli aastail 1891—1893 õppinud Tartu ülikoolis. Enne I maailmasõda oli ametis kreisisaadiku ja rahukohtunikuna, 1916. aastal siirdus ta Rootsi, kust läks edasi Berliini. 1918. aastal valiti ta viimaseks Liivimaa maamarssaliks ehk aadelkonna juhiks. Heinrich von Stryk õppis aastatel 1885–1890 Tartus Kollmanni eragümnaasiumis. Heinrich saavutas parimaid tulemusi Vene impeeriumi seaduste tundmises, milles hinnati tema teadmisi „viiega“ ehk suurepärasega. Peale selle õppis ta Venemaa ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja füüsikat. Gümnaasiumis pandi rõhku ka erinevate keelte omandamisele. Ladina ja kreeka keeles sai ta „rahuldava“, samuti oma emakeeles saksa keeles, aga vene keele oskus oli „hea“ vääriline.

Strykide perekonda võib pidada hariduslembeseks perekonnaks. Pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal õppisid paljud perekonnaliikmed oma koduülikoolis. Kuni 1889. aastani immatrikuleeriti 24 Strykki, nende hulgas oli ka palju Voltveti-liinist pärit suguvõsaliikmeid.

Heinrich von Stryk abiellus 20. aprillil 1905 krahvinna Emma Charlotte Auguste Melliniga, kes oli sündinud Lätis Ozoli mõisas, mis kuulus tema isale krahv Karl August Ferdinand Mellinile. Abielu Voltveti mõisnikuga ei jäänud aga püsima ja see lahutati.

Pärast oma esimesest abikaasast lahutamist abiellus Heinrich von Stryk 1917. aastal teist korda. Registreerimine toimus Berliinis. Tema uueks naiseks sai Kuramaalt pärit krahvinna Irene (Irina) Charlotte Jenny Anna von Keyserlingk.

Personaalraamat XVIII. Saksa pihtkond ...; EAA.1281.1.119; 19s2p-1930 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=saaga&tid=16&iid=200250799095&lst=2&idx=16&img=eaa1281_001_0000119_00016_m.png&hash=30a1450d2c2f7ba961c4d89e9772f621

Voltveti, Kärsu ja Heinaste mõisnik, Liivimaa maamarssal

http://www.eha.ee/arhiivikool/print.php?tree_id=195&item_id=

http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=195