Heldur Abel

Oli metsavend ja pääses mitmel korral arreteerimisest. Metsa läks oma kunagise miilitsana tööle hakanud sõbra viha alla sattumise tõttu. Legaliseeris end 1947. aasta suvel, kuid läks novembris 1947. aasta uuesti metsa. Põhjuseks võis olla isa Heinrich Johannese süüdimõistev kohtuotsus (kohut isa üle peeti mitu aastat Venemaal). Isale mõisteti 7-aastane vangistus.

Kogu Helduri pere (ema Meeta, vennad Endel ja Artur ning õde Vaike) küüditati märtsis 1949 ja Eestisse tagasipöördumiseks anti pereliikmetele luba alles 1965. aastal.

Heldur Abel oli metsas 1947-1957. Vend Endel käis salaja Venemaalt Eestis 1955. ja 1956. aastal, kohtus Helduriga. Ka siis oli pääsemine üle noatera. Endel elab Tartus (viimased teated jaanuar 2013).

Heldur arreteeriti 19/07/57, surmaotsus; PAE II, lk. 6; F.129,s. 26592; E.Tarto Heldur Abel ja Aksel Tõlgu mõisteti süüdi ühe kohtuprotsessi käigus, sellest protsessist taheti teha näidisprotsessi. Heldur mõisteti surma 27. novembril, armuandmispalve jäeti rahuldamata ja otsus viidi täide 3. jaanuaril 1958 (toimiku järgi täpsustatud kuupäev). Kogu kohtupidamine toimus vene keeles, mida Heldur tegelikult ei osanud. Alles 19. detsembril anti edasi Helduri avaldus, et süüdistuskokkuvõte tõlgitaks eesti keelde.

Heldurile mõisteti süüd ka veretegudes, mille toimepaneku peamised tunnistajad võisid olla kohtuprotsessi ajaks juba surnud. Näiteks tapeti lahingus metsavend Evald Vilk (hüüdnimi Sass) 18. jaanuaril 1948 ja haarangu käigus Elmar Viigipuu 16. mail 1950. aastal. Heldur mõisteti süüdi ka rühmakaaslase Erni Mursi tapmises, kuid Heldur ise rääkis oma vennale, et Mursi tahtis teda tappa, kuid Mursi püstolil oli tõrge. Heldur tulistas enesekaitseks.

Kohtupaberites on palju vasturääkivusi, materjal on väga rikkalik (F.129,s.26592). Toimiku asupaik: ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon, ERAF.129SM - Riigiarhiiv, Madara 24, Tallinn

Muudest allikatest Heldur Abeli kohta. Allikas: http://www.laidoner.ee/projektid/5/langenud.htm http://www.okupatsioon.ee/et/memento-1998/120-a1998

Enn Tarto mälestustes on vastuolulisi andmeid Helduri surmakuupäeva osas: "Näiteks 1957. aastal, kui olime teistkordselt Patareis, pandi Eesti Noorte Maleva liige Lembit Soosaar (1938–2004) ühte kambrisse 19. juunil 1957. a unerohuga uimastamist kasutades arreteeritud metsavenna Heldur Abeliga (1927–1958). Kambrit muidugi kuulati pealt ja loodeti, et äkki saab meid temale või teda meile pähe määrida. See ei õnnestunud, meist keegi tõepoolest ei olnud kohtunud Heldur Abeliga. Kuulsin Patareis, kuidas poliitvang Abel karjus: “Olen Abel, olen Abel, ma ei anna alla! Ma näitan teile näidisprotsessi!” Siis kostsid koridorist mütsud, siis vaikus. Okupantide poolt korraldatud näidisprotsessi ei tulnud. Heldur Abel mõisteti surma (§ 58-1a; 58-11) ja surmaotsus viidi täide 1. jaanuaril 1958. a." (allikas: Tarto artikkel "Mälestuspärg vabaduslaulik Enn Uibole")

Helduri püüdmiseks rakendati kõike, ka naiste värbamist (tegelikult võib ette kujutada, palju värvataval valikuid oli). Nii loeme: "Bandiidi ABEL, Helduri tagaotsimise käigus tehti kindlaks, et üheks tema abistajaks on amnestia alusel kinnipidamiskohast vabanenud Anni. Pärast vastavat kontrollimist ning tööalaste ja isikuomaduste tundmaõppimist värvati ta agendiks pseudonüümiga "Kristjan". RJK organitega koostööd tehes on "Kristjan" esitanud väärtuslikke materjale bandiitide teiste abistajate kohta ning teatanud 1955. aasta augusti lõpus, et tema juures talus käis bandiit ABEL ise, kellega ta leppis kokku järgmise kohtumise. Praegu rakendatakse meetmeid, et kui ABEL järjekordselt "Kristjani" talu külastab, siis ta literat "Neptun" kasutades kinni võtta." (allikas: ARUANNE EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU JUURES ASUVA RJK 4. OSAKONNA AGENTUUR– JA OPERATIIVTÖÖ KOHTA 1955. aastal, http://www.esm.ee/public/projektid/5/4osak3.htm)

http://www.esm.ee/public/projektid/5/4osak3.htm TÖÖ AGENTUURIGA

Operatiivkoosseis pühendas aruandeperioodil põhitähelepanu agentuuraparaadiga tehtava töö kvaliteedi parandamisele ja uue väärtusliku agentuuri soetamisele. 1955. aastal on 4. osakonna liinis üldse juurde saadud 130 agenti ja 18 konspiratiivkorterit, sealhulgas on osakonna aparaat värvanud 37 agenti ja soetanud 3 konspiratiivkorterit.

1956. aasta 1. jaanuari seisuga on osakonna aparaadi operatiivtöötajatel side 157 agendiga ja kokku on RJK 4. osakonna liinis 824 agenti, 4 residenti ja 71 konspiratiivkorteri pidajat.

Operatiivtöötajad on märgatavalt parandanud agentide juhendamist ja kasvatamist, nad on hakanud konspiratiivkohtumisteks paremini valmistuma ning andma agentidele läbitöötatavate ja üksikute konkreetsete isikute kohta rohkem kirjalikke läbimõeldud ülesandeid.

On suurenenud kaastööliste vastutus töö eest agentuuriga, mida nüüd tehakse rangelt graafiku järgi. Operatiivkoosseisu poolt agentidega tehtava töö kohta on sisse seatud igapäevane aruandlus. Juhtivad operatiivtöötajad on hakanud sagedamini kohal viibima, kui toimuvad nende alluvate konspiratiivsed kontrollkohtumised agentuuriga.

Operatiivkoosseis pöörab nüüd suuremat tähelepanu agentuuraparaadi kontrollimisele, eriti nende agentide kontrollimisele, kes on värvatud kompromiteerivate materjalide alusel. Seejuures on mitmete agentide kontrollimiseks kasutatud operatiivtehnika vahendeid ja välist jälgimist.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva RJK brigaad, kes kontrollis osakonna agentuur– ja operatiivtööd 1955. aasta septembris, juhtis tähelepanu sellele, et uue agentuuri soetamise töö on olnud nõrk. Pärast seda on operatiivkoosseis pööranud erilist tähelepanu RJK käskkirja nr 00420 täitmisele.

Et parandada tööd olemasoleva agentuuriga ja soetada uusi agente, koostas iga operatiivtöötaja individuaalse plaani. Kui 1955. aasta 9 kuuga täiendati agentuurvõrku uute värbamiste arvel kõigest 12 inimese võrra, siis viimase kvartali jooksul on 4. osakonna aparaadi operatiivkoosseis värvanud 25 agenti.

Endiste kodanlike poliitiliste parteide liikmete ja juudi natsionalistide väljaselgitamise ja läbitöötamisega tegeleva I jaoskonna agentuuraparaat koosnes 1955. aasta 1. oktoobriks kõigest 9 agendist, praegu aga on seda suurendatud uute värbamiste arvel kuni 21 inimeseni. I jaoskonna poolt äsja värvatud agentide seas on järgmised agendid. /---/ Bandiidi ABEL, Helduri tagaotsimise käigus tehti kindlaks, et üheks tema abistajaks on amnestia alusel kinnipidamiskohast vabanenud Anni. Pärast vastavat kontrollimist ning tööalaste ja isikuomaduste tundmaõppimist värvati ta agendiks pseudonüümiga "Kristjan".

RJK organitega koostööd tehes on "Kristjan" esitanud väärtuslikke materjale bandiitide teiste abistajate kohta ning teatanud 1955. aasta augusti lõpus, et tema juures talus käis bandiit ABEL ise, kellega ta leppis kokku järgmise kohtumise. Praegu rakendatakse meetmeid, et kui ABEL järjekordselt "Kristjani" talu külastab, siis ta literat "Neptun" kasutades kinni võtta. /---/ Allkirjastanud Karpov ja Beljajev ü/a EESTI NSV MN JUURES ASUVA RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE ESIMEES POLKOVNIK (KARPOV) ü/a ENSV MN JUURES ASUVA RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE 4. OSAKONNA ÜLEM POLKOVNIK (BELJAJEV) 12. jaanuaril 1956. aastal Õige: /Allkiri

ABEL, Heldur, Heinrich, s. 16.12.27 Tartumaa Voore v., 4 kl., rätsep, arr. 19.07.57, elas illegaalselt, trib. 27.11.57 §58-1a, 58-11; surmaotsus; täide viidud 03.01.58. Metsavend. [ar 26592]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1265.1.487:41

http://ajalugu.kaitseliit.ee/gallery3/index.php/jogeva002x/Aabel-21...

Temast juttu raamatus Hundijaht / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2014. Peatükk "Heldur Abeli saatusest", lk. 105-174