13. juunil uue kalendri järgi möödus 100 aastat kirikuõpetaja Hendrik Neemekuru (Karl Heinrich Oksermanni) sünnist.

Lühikeseks jäänud elusaatusega Hendrik Neemekuru sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas Vana-Ponnuse vallamajas vallasekretäri pojana. I maailmasõja päevil, mil ta vanemate eeskujul lapselikus harduses pöördus sõjakoledustele lohutuseks Kõigekõrgema poole, hakkas ta koolitarkust koguma Vana-Ponnuse vallakoolis (1914–1917).

Järgmised neli aastat oli ta Halliste kihelkonnakooli õpilane. Vanemate soovil hakkas ta siin võtma saksa keele eratunde, samuti sai juhatust klaverimängus, nii et võis koolipidudel esineda. Uus koolikorraldus, mis kihelkonnakooli kõrgemaks rahvakooliks muutis, lisas õpingutele aasta lisaks ja keskkooli sisseastumiseksamitele sõitis Hendrik 1921. a Viljandisse. Õppima hakkas ta maakonna reaalgümnaasiumi humanitaarharus.

Hendrik Neemekuru on kirjutanud: «1923./24. õppeaastast alates võimaldati koolis õppida vabatahtliku ainena ka usuõpetust. Enesestmõistetavalt võtsin neist tundidest osa. Usuõpetajaks oli alul pastor Frey ja hiljem Viljandi linnakoguduse õpetaja Wéstren-Doll, kes ühtlasi koolis õpetas ka ladina keelt. Huvitava ainekäsitluse ja meeldiva ettekandmisviisi tõttu olid õpetaja Wéstren-Dolli tunnid ühed armastatuimad.»

Sügisel 1924 haigestus isa ja suri järgmise aasta veebruaris, õpingute lõpetamiseks teenis Neemekuru klaverimänguga sissetulekut. Lõpetanud 1926 kevadel gümnaasiumi, asus Hendrik koos ema ja õega Tartusse. Kunstihuvilisena valis noormees kunstikooli Pallas, kuna majanduslik kitsikus ei võimaldanud õppida ülikooli usuteaduskonnas. Pärast aastast kaitseväeteenistust, kus omandas velskri kutse, jätkas kunstiõpinguid (1928–1932).

Kunstikoolis tekkinud tutvus ja kiindumus Erika Ingeborg Pärlisse avas uue lehekülje Hendrik Neemekuru elus – nad laulatati Tartu Peetri kirikus 27. mail 1933. Erika isa ainelisel toetusel sai teoks Hendriku unistus õppida usuteaduskonnas, kus ta tundis erilist huvi praktilise usuteaduse ainete vastu.

Ta laulis Akadeemilises Meeskooris, kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi ja käis kuulamas prantsuse, itaalia ja soome keele loenguid, huvitus ungari ja hispaania keelest ning pidas kirjavahetust esperanto keeles. 1935. a eestindas ta oma võõrapärase nime Karl Heinrich Oksermann.

Aprillis 1936 sündis perre tütar Piret, ent see oli õnneliku elu lõpp. Abikaasa sai sünnitusel veremürgituse ja suri.

Hendrik Neemekuru suutis siiski õpinguid jätkata, sooritas vajalikud eksamid 1938 ja 1939, oli prooviaastal Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna õpetaja Artur Võõbuse juures ja ordineeriti 22. oktoobril 1939 vikaarõpetajaks. Ainult pisut sai ta valitud põldu künda – 1940–1941 Jämajas ja 1941 Ansekülas hooldajaõpetajana – kui ta 8. augustil 1941 Saaremaal Torgu vallas arreteeriti ja määrati kaheksaks aastaks Irkutski oblastisse vangilaagrisse, kus ta suri 14. mail 1943.