Herman Hans Joachim Stokkeby (1895 - 1956) MP

‹ Back to Stokkeby surname

Is your surname Stokkeby?

Research the Stokkeby family

Herman Hans Joachim Stokkeby's Geni Profile

Records for Herman Hans Joachim Stokkeby

30,949 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Nicknames: "Stockeby"
Birthplace: Tallinn, Harjumaa
Death: Died in Saksamaa
Managed by: Heiki Morna
Last Updated:
view all

Immediate Family

    • Maria
      wife
    • Leena
      mother
    • Arnold Robert
      brother
    • Jarta
      sister

About Herman Hans Joachim Stokkeby

Hermann-Hans-Joachim Stockeby (20. september (8.vkj) 1895 Tallinn- 1. juulil 1956 Saksamaa), Vabadusristi VR II/3, LKO 3. järk kavaler, kolonelleitnant (1939) oli Venemaa Keisririigi, Eesti ja Saksa Riigi sõjaväelane.

Sündis Tallinnas tisleri pojana. Õppis Tallinna ministeeriumikoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis.

Esimeses maailmasõjas 1915. a septembrist 2. Tagavarapolgus. Sõjalised teadmised sai Gatšina lipnikekoolis 1915–1916, ülendati märtsis 1916 lipnikuks ning määrati 38. Smolenski družiinasse. Juulist 1916 teenis 1. Viiburi kindluse jalaväepolgus. Ülendati alamleitnandiks juunis 1917.

Siirdus detsembris 1917 rahvusväkke ning astus 3. Eesti Polku, kus teenis nooremohvitserina kuni selle likvideerimiseni Saksa võimude poolt aprillis 1918. Ülendati aprillis 1918 leitnandiks. Vabadussõja eel 10. novembril 1918 astus teenistusse Eesti Kaitse Liitu, kus oli Tallinna 3. jsk ülema abi.

Aprillis 1919 läkitati 3. jalaväepolku, kus oli algul 12. roodu vanemohvitser, mais nimetati 1. roodu ülemaks ning detsembris sai 3. pataljoni ülemaks. Ülendati alamkapteniks detsembris 1919.

Maist 1920 oli 3. jalaväepolgus rooduülemaks, juulist 1921 6. jalaväepolgu 9. pataljoni rooduülem. Augustist 1923 viidi üle teenistusse 7. jalaväerügementi, kus teenis mitmesugustel kohtadel – viimati 3. kompanii ülemana ning 2. pataljoni ülema kt-na. Aastail 1922–1923 täiendas end Alalisväe Ohvitseride Kursustel. Veebruaris 1924 nimetati senine alamkapteni auaste ümber kapteniks. Aastail 1928–1929 täiendas end Kompaniiülemate kursustel. Oktoobris 1930 viidi üle 8. Üksiku Jalaväepataljoni koosseisu, kus teenis 1. kompanii ülemana. Oli ühtlasi veebruarist 1931 kuni juunini 1932 Sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Ülendati veebruaris 1931 majoriks. Viibis oktoobrist 1933 lähetatuna Vabadussõja Ajaloo Komitees. Alates maist 1937 teenis taas 7. jalaväerügemendis 2. pataljoni ülemana. Ülendati veebruaris 1939 kolonelleitnandiks. Jaanuarist 1940 nimetati 7. jalaväerügemendi staabi ülemaks. Oli korduvalt 7. jalaväerügemendi Ohvitseridekogu abiesimees ja esimees ning aukohtu esimees. Kuulus VRVÜ Võru ja Tallinna osakonda ning 1933 Eesti Vabadussõjalaste Liitu. Alates juulist 1940 määrati 6. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks, kust juba septembris läkitati Tapale Soomusrongi rügementi kolonel Triik´i käsutusse.

Korporatsioon Sakala liige.

Suvel 1941 oli metsavendade grupi ülem ning juhtis Omakaitse operatsioone Pärnumaal. Oli Eesti Julgestusgrupi 183 formeerijaks Pärnus ja esimeseks ülemaks augustis 1941, hiljem sideohvitser Eesti ja Saksa staapide vahel. Teenis Saksa okupatsiooni ajal Kindralinspektuuris personaliosakonna ülemana. Pälvis Saksa Sõjateeneteristi mõõkadega.

Septembris 1944 pääses Saksamaale. Oli inglaste käes sõjavangis interneerituna Uklei laagris, kus oli laagriülem septembrist 1945 kuni vabanemiseni kevadel 1946. Töötas Briti tsooni Eestlaste Keskesinduse vanematekogu ja selle revisjonikomisjoni liikmena. Oli Saksamaal baltlaste Borghorsti laagri juhataja[1] ja alates 1946. aasta sügisest Bocholdi juurde viidud laagri juht. Aastast 1948 Ülesaksamaalise Eestlaste Esinduse ja Keskesinduse juhatuse liige. Valiti 1952 ühenduse Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis esinduskogu liikmeks ja keskkomitee esimeheks, ühtasi oli ka Abistamisfondi esimees, Eesti Võitlejate Ühingu vanematekogu liige ja aukohtu esimees, Eesti Skautide Malev Saksamaal vanem, Balti Ühingu Eesti-Saksa ühenduse Eesti-poolne esimees jne.

Hermann-Hans-Joachim Stockeby suri 1. juulil 1956 Saksamaal Detmoldi haiglas südamehaiguse tõttu. Maetud Augustdorfi kalmistule.

[redigeeri] Autasud

Vabariigi Valitsuse otsusega 14. detsembrist 1920 annetati 3. jalaväepolgu alamkapten Hermann Stockeby´le Vabaduse Risti II liigi 3. järk nr 1592, “hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus 22. juunil 1919 a. Riia-Pihkva kiwitee ääres”. Lisandus 50 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussõja Mälestusmärk. Lõunanaabritelt sai Läti Karutapja ordeni 3. järgu, nr 1793/26.10.1926 ja Läti Vabadussõja Mälestusmärgi ning Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedali. Täpsustuseks, et see LKO 3. järk oli algselt määratud hoopis kontradmiral Johan Pitkale. Autasumaa suurusega 21,36 hektarit eraldati Penuja valla Penuja mõisast ning ristiti Kõrgemäe taluks. Sai koha kätte mais 1923, kuid juba järgmise aasta kevadel müüs selle ära.

view all

Herman Hans Joachim Stokkeby's Timeline

1895
September 20, 1895
Tallinn, Harjumaa
1917
February 16, 1917
Age 21
Viiburi garnisoni Peeter-Pauli õigeusu kirikus
1956
June 1, 1956
Age 60
Saksamaa
????
North Rhine-Westphalia