Sündis 23. (vkj 11.) juulil 1895 Vastemõisa valla Taarina talu perepojana. Hiljem jäi talu Olustvere valda. Abiellus 28. juunil 1925 Suure-Jaani kirikus Meta Sulg´iga (1902–1984). Sündisid tütar Asta (1926) ja poeg Harvi (nüüd Harri) (1930).

Omandas hariduse kohalikus vallakoolis ja Vastemõisa 2-klassilises ministeeriumikoolis. Võttis osa Esimesest maailmasõjast madrusena ristlejal Rjurik. Vabadussõjas alates 12. detsembrist 1918 suurtükilaeval Lembit 1. järgu madrusena. Võttis osa kõigist suurtükilaeva operatsioonidest ja dessantidest. Alates märtsist 1920 viidi Lembitu reavanemaks. Vabastati sõjaväest mais 1920. Pälvis Vabaduse Risti II liigi 3. järgu sõjalise vapruse eest, 10 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärgi.

Pärast sõda tuli sünnikoju Taarina tallu, mida pidas järgnevatel aastatel. Osales aktiivselt ühiskondlikus elus, olles kohaliku Isamaaliidu liige, kuulus Eesti Vabadussõjalaste Liitu ning Põllumeeste Kogusse.Oli VRVÜ Viljandi osakonna liige.

Olustvere valla perekonnaseisuametniku otsusega 17. mail 1935 eestistati Nanelsonide perekonnanimi Naelasteks.

Siirdus 1941. aasta juunis metsavennaks ning osales koos oma grupiga rünnakus taganevatele punaväelastele. Kuulus Saksa ajal Omakaitsesse. Pärast sõda pidas Taarina talu kuni 1949. aasta küüditamise järgselt oli sunnitud Võitleja kolhoosi liikmeks astuma. Arreteeriti Nõukogude julgeolekutöötajate poolt 22. veebruaril 1950 Taarina talus. Mõisteti ENSV RJM Sõjatribunali otsusega 1950. aasta mais 25 aastat vangilaagrit ja 5 aastat asumist. Peeti kinni Mordva ANSV Dubravlagi Javassi asunduses paiknenud vangilaagris.

Vabastati 1956. aasta augustis ning tuli tagasi Eestisse. Elas järgnevalt tütre juures Tartu rajooni Kobratu külas ning alates 1976. aastast Vedu külas. Töötas Tuleviku kolhoosis öövahina ja aiandusbrigaadis hobusemehena. Viimasel paaril eluaastal osales aktiivselt ka ühiskondlikus elus ning oli Vabadusristi päevadel ning Vabadussõja mälestussammaste avamisel aukülaline. Pani sellal kirja ka oma Vabadussõja mälestused. Viimased elukuud oli halvatuna voodihaige.

Suri 7. mail 1990 Tartu rajooni Tartu kn Vedu külas aterosklerootilise kardioskleroosi tõttu. Maetud Suure-Jaani kalmistule

Allikas: Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/pihlak.pdf