Jüri Randla (Bachmann) (1893 - 1967) MP

‹ Back to Randla surname

Is your surname Randla?

Research the Randla family

Jüri Randla (Georg Bachmann)'s Geni Profile

Records for Jüri Randla

1,561,710 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Nicknames: "Georgi"
Birthplace: Kaansoo, Vastsemõisa v, Suure-Jaani khk, Viljandimaa, Estonia
Death: Died in Tallinn, Estonia
Occupation: Tallinn
Managed by: Margit Asperk
Last Updated:

About Jüri Randla (Bachmann)

JÜRI (kuni 07.03.1935 GEORGI) JÜRI p RANDLA (kuni 18.02.1935 BACHMANN), VR I/3, leitnant (1933). Sündis 14. (vkj 02.) detsembril 1893 Vastemõisa valla Kaansoo küla väiketalupidaja peres. Abiellus 9. juunil 1934 Tallinna Jaani kirikus Alma Tiedemanniga (1907–2003). Sündisid tütar Reet (1935) ja poeg Jüri (1936). Lõpetas kohaliku vallakooli, Kaansoo apostliku õigeusu kihelkonnakooli 1907 ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli 1929. Esimesest maailmasõjast võttis osa septembrist 1915. Lõpetas 177. Tagavarapolgu õppekomando Novgorodis ning osales lahingutes Saksa vägede vastu 779. Lõssogorski polgu ridades Leedumaal. Teenis detsembrist 1917 kuni veebruarini 1918 Eesti Tagavarapataljonis Tartus. Vabadussõja puhkedes astus 15. detsembril 1918. aastal 6. Jalaväepolku ning määrati veltveebliks 2. pataljoni. Ülendati juunist 1919 lahingulise vahvuse eest ohvitseri asetäitjaks ning määrati 6. roodu nooremohvitseriks. Sama aasta novembris nimetati polgu adjutandi abi asetäitjaks. Sõjaliste teenete eest pälvis Vabaduse Risti I liigi 3. järgu, 25 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärgi ning Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedali. Jätkas pärast sõda teenistust 6. Jalaväepolgu 1. ja 2. roodu nooremohvitserina ning augustist detsembrini 1920 oli Viljandi garnisoni adjutandiks. Jaanuarist 1921 viidi üle 4. Jalaväepolgu 6. pataljoni nooremohvitseriks, kust juba sama aasta juulist oli taas 6. Jalaväepolgu 6. pataljonis, nüüd veltveeblina. Teenis üleajateenijana polgu rügemendi kuulipildujate roodus alates novembrist 1922, kuni 1923. aasta suvel lahkus sõjaväeteenistusest. Astunud sama aasta juulis ametisse Piirivalve Valitsusse, oli teenistuses Pärnu ja 1924. aasta suvest Lääne jaoskonnas, kus tegutses Pärnu kordoni ülemana. Viidi aprillist 1927 üle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli, mille rahuaegse jalaväekursuse lõpetas augustis 1929 ning ülendati nooremleitnandiks. Parima sõjakooli lõpetajana sai Riigivanemalt kuldtaskukella. Sõjakooli lõpetamise järel asus teenima Auto-Tanki Rügementi, kus oli Soomusautokompanii nr 2 soomusauto ülemaks, seejärel teenis töökomandos, rügemendi staabis ja õppekompaniis rühmaülemana. Ülendati veebruaris 1933 leitnandiks. Korduvalt täitis ka rügemendi adjutandi kohuseid. Siseministri otsusega sai 1935. aasta algul Georgi Bachmannist Jüri Randla. Maist 1935 teenis rügemendi staabis arveohvitserina, kust peatselt läkitati rügemendi varaohvitseriks. Juunist 1936 määrati rügemendi baasilao ülemaks, kuid samas täitis ka edaspidi korduvalt rügemendi arve- ja varaohvitseri kohuseid. Tegutses samuti auto-tanki ala ohvitseride ja allohvitseride ettevalmistamise kursuse õppejõuna tehnilise varustuse alal ning oli portupeiaspirantide tehnilise ala ettevalmistamise kursuse õppejõuks praktiliste tööde alal. Korduvalt ka Auto-Tanki Rügemendi Ohvitseride Kogu laekahoidjaks ja juhatuse liikmeks ning kuulus VRVÜ Tallinna osakonda.Suvel 1940 oli komandeerituna Sõjavägede Staabi VI osakonnas. Septembris 1940 likvideeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt Auto-Tanki Rügement ja leitnant Randla viidi üle 22. Territoriaalse Laskurkorpuse 180. Laskurdiviisi 108. üksikusse luurepataljoni Männikul, kus teenis kraamivarustuse ülemana. Jäi 1941. aasta suvel Eestisse ning teenis Saksa ajal revidendina Tallinna Linna Revisjoniametis. Oli Nõmme Omakaitse liige. Pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt töötas Tallinna Linna Heakorratrustis, aprillist 1945 oli ametis Tallinna Linna Ehitus- ja Remonttööde Trusti TVO Kaubanduse ja Ühistoitlustamise sektori juhatajana ning juulist 1948 kuni pensionile siirdumiseni veebruaris 1960 tegutses Tallinna Toidukaubastu kaubandusosakonnas mitmesugustel ametikohtadel. Pensionipõlve veetis Tallinnas ning tegeles fotograafiaga, laulis kirikukooris ja tööstuskaubastu meeskooris. Jüri Randla suri 10. detsembril 1967 Tallinnas Vabaduse puiestee Hõimu bussipeatuses ägedalt väljakujunenud üldise ateroskleroosi tõttu. Maetud Tallinna Liiva kalmistule. Väärib märkimist, et poeg Jüri Randla junior on tuntud mootorisportlane. Samuti oli seda pojapoeg Jüri Randla (1964–2000). Teadmiseks, et leitnant J. Randla naisevend oli Eesti sõjaväe major Hans Tiide (end Tiedemann), kes tapeti Venemaa vangilaagris. EAÕK Suure-Jaani koguduse sünnikanne nr 1/1894; Tallinna linna per reg 80: 376; Tallinna linna surmaakt nr 2615/1967; ERA, f. 495, n. 13, s. 37, l. 118; ERA, f. 633, n. 1, s. 10, l. 12; ERA, f. 633, n. 1, s. 114, l. 18–19, 197–198; ERA, f. 633, n. 1, s. 245, l. 190–191. ERA f. 650, n. 1, s. 263; EVK 1935: 92; Jüri Randla enda koostatud elulugu (juuni 1948), poeg Jüri Randla andmed (jaan 2004).

view all

Jüri Randla (Georg Bachmann)'s Timeline

1893
December 2, 1893
Kaansoo, Vastsemõisa v, Suure-Jaani khk, Viljandimaa, Estonia
1936
November 7, 1936
Age 42
1967
December 10, 1967
Age 74
Tallinn, Estonia
????