Jüri Truusmann (1826 - 1916)

‹ Back to Truusmann surname

View Jüri Truusmann's complete profile:

  • See if you are related to Jüri Truusmann
  • Request to view Jüri Truusmann's family tree

Share

Birthplace: Eristvere
Death: Died in Eristvere
Managed by: Anne Kukermann
Last Updated:

About Jüri Truusmann

Laiuse kihelkonna Jõgeva mõisa Eristvere küla Tõnno talu peremees.

Jüri Truusmann sündis 23. märtsil 1826. aastal Eristvere külas Orava talu peremehe Märt Truusmanni ja tema naise Kai kolmanda lapsena. Sai isa surma järel 1844. aastal 18. aastaselt ise Orava talu peremeheks. Hiljem oli Tõnno talu peremees. Peale Põltsamaa apostliku õigeusu koguduse loomist 1846. aasta kevadel astus õigeusku. Abiellus 6. veebruaril 1849. aastal Põltsamaa õigeusu koguduse ruumides (tol ajal sõjaväekasarmus) Kurukse külast pärit luteriusku Mai Rehemaaga (samaaegselt abiellus ka Mai vend Tõnu oma naise Kai Veskiojaga). 1849. aastast alates oli Laiuse õigeusu koguduse liige. 1852 – 1855 oli kogukonna kohtumees, hiljem nõumees. Tegeles mesindusega ja aiandusega. Oma lastele soovis kõigile anda hea hariduse ning nägi selle nimel kõvasti vaeva sõidutades hobusel poeg Jürit kooli koguni Riiga, mis tol ajal oli suur ettevõtmine. Kõik lapsed said kihelkonnakooli hariduse, poeg Jüri Magister Theologia kraadi, kolm poega tegutsesid kooliõpetajatena. 1895. aasta kevadel suri abikaasa Mai, Jüri abiellus 69. aastaselt, 2. juulil 1895. aastal, uuesti endast 26 aastat noorema lese Jula Seppaga (sünd. Tiido). Viimased aastad oma elust elas üksinda, külastades aegajalt vaid oma lapsi.

„Jõukas mees, kes hoolitses alati oma laste ja lähedaste eest. Üks erksamaid ja arukamaid isikuid külas.“ (tütrepoeg Jüri Välbe)

-------------------------------------------------

Järgnev on kirja pandud pojapoeg Theodor Talvaku poolt.

Jüri Mardi pg.Truusmann, sünd.23.3.1826. Sünd on registreeritud Laiuse Ev.Lut. koguduse kirikuraamatus nr.VII lhk.398, kus ema nimena on märgitud "Mai" kuna see revisjoni kirjades oli "Kai". Ta oli 18 a vana kui isa surma järgi pidi talu majapidamise ülevötma. Kaks aastat hiljem ta abiellus Mai Rehemaaga, Härjanurmest (Maie sünd on registreeritud Kursi Ev.Lut.koguduse kirikuraamatus nr.III, lhk.129. Tema on ristitud 6.12.1825 kusjuures sünnipäevaks on märgitud "31. november" kuna see kuu omab vaid 30 päeva.) Nad elasid kogu oma eluaja Eristvere külas, Tönnu talu omanikena. Nende elupäivi kirjeldab Maria Brandt (1887-1968) järgmiselt:

"Talu asus Jögeva vallamajast 1/2 km. Tartu suunas, maanteest ca 300 m. eemal. Poolel taluteel oli väike elumaja, kus elas vanaisa ainuke öde, lesestunud ja lasteta Triinu (sünd.1824) Talumaja asus kaugemal, tavaline kahe toaga, eeskoja ja sahvriga, rehetoa- ja rehealusega pikas hoones. Maja ees oli rohtaed, kus kasvasid marjapöösad ja üks määratu lai metsöunapuu ja ka poogitud öunapuid, mitu mesipuud ja osmik nende paigutamiseks talveks. Aednikuna ja mesilastepidajana oli vanaisal "hää käsi". Õunu ja kärjemett töi ta alati kaasa kui meid külastas."

Tönnu vanaisa viimaseid elupäivi mäletan ka mina. Tagantjärgi vaadates tema vanadusepäevad ei olnud nii önnelikud, kui need oleks vöinud olla: köik lapsed, 4 poega ja 3 tütart, said küla- ja ka kihelkonnakooli hariduse, vanem poegadest ka magister-theoloogi kraadi, kolm poega läksid kodust välja kooliöpetajateks, tütred abiellumisega samuti; noorem poeg, Mihkel, proovis aastaid talu edasi pidada, loobus ka sellest, mille järele vanaisa müüs talu ära, jättes väikse elumaja omale elukohaks, kuid varsti seejärel lesestus - naine suri vingumürgitusse ja löpetas oma elupäevad üksildasena, külastades vaid lapsi nende elukohtades. Erilist au tuleb vanaisale siiski anda vaeva eest oma vanema poja, Jüri hobusega aastaid Riiga kooli ja tagasi vedamise eest, milline teekond, ca 300 versta, enne Tapa-Riia raudtee ehitamist oli paratamata ja erakorraline ettevöte mida sel ajal tuleb eriti hinnata. Jüri suri 7.1.1916 Jögeva alevis.

Theodor Talvak

-------------------------------------------------

Järgnevad tütrepoeg Jüri Välbe mälestused oma vanaisast.

Truusmannid oli mitu perekonda Jögewa wallas Eriswere külas. Truusmannide käes olid Tönnu, Eewerti, Rebase ja hiljem Iisaku talud. Need Truusmannid olid köik omawahel sugulased. AW (Aleksander Välbe) abikaasa Mari oli pärit Tönnu talust, Jüri Truusmanni tütar. Eriswere küla kuulus Jögewa mõisa alla ja köik maa kasutamise kohustused tuli täita selle möisa omanikkudele. Talupojad elasid Erisweres ? jöukasti ja pärandasid tihti oma talud edasi ka lastele. Oli nii ka Tönnu talu olnud kolm pölwe Truusmannide käes. Wiimaks 1900. aasta ümber, kui endised rentnikud teda ära osta ei suutnud, siis läks talu wööraste kätte ja wanal talu peremehel Jüri Truusmannil tuli weel oma wiimastel eluaastatel kolida pöliselt tema kasutada olnud talust wälja. See wöis küll temale palju meelekibedust sünnitada. Tönnu talu oli nähtawasti üks jöukamatest taludest külas. Tal oli suur taluelamu ühe katuse all rehetoa ja rehealusega. Karjalaudad olid rehe poolt otsast natuke maad eemal ja lautade esine karjaaed oli eraldatud puhtast õuest, mis oli maja ees ja oli teisest küljest piiratud talu aitadega. Maja otsas oli wiljapuu aed, kus olid möned wäga wanad öunapuud. Ka marjapöösaid oli seal. Wiljapuu aia wäraw hoiti suwel lukus, et igaüks ei saaks mitte minna aeda öunapuid wöi marjapöösaid rikkuma. Aias oli ka lehtla, kus oli mönus istuda: seda kasutasid ka külalised. Ka mesipuud ("linnupuud") olid talul olemas. Need olid enamasti wiljapuu aias, kuid hiljem ka wist koja körwal noores wiljapuu aias. Möödunud sajandi 1880 ja 1890. aastate wahel oli talul koda püstlattidest. Ta oli üle puhta öue aitade pool otsas. Seal keedeti suwel toitusid pajas, mis oli asetetaud tulele koogu otsas. Siis oli küll elumaja juba korstnaga ahju ja pliidi saanud, kuid wana harjumuse järele keedeti suwel meelsasti kojas.

Tönnu talu peremees oli üks erksamaid ja arukamaid isikuid külas. Ta oli olnud kolm aega (ühkeksa aastat) Jögewa wallas peakohtunikuks, mis wastab umbes nüüdsele wallawanemale. Ta wiis oma poja Jüri (sünd. 15.XII 1856) 1868. aastal Riiga waimulikku seminari. Need söidud sooritati tol ajal hobusega ja kestsid umbes kaks nädalat. Riia waimulikus seminaris öppisid tol ajal ka juba mitmed ? eesti poisid, nagu Ramulid, Eelend, Kikerist, Rehemaa jt. Nende isad wöi wennad käisid neid Riiga wedamas enamasti kordamööda ja ühe söiduga wiidi mitu poissi ära. Söit wöis muidugi kulukas olla, sest üks ots kestid terwe nädala ja ööbida tuli ? wõi postijaamades. Ühel sarnasel teekonnal tõi peremees Jüri Truusmann kaasa terwe waadi petrooleumi lambi walguse jaoks. Seda lambiõli ta oli siis jaganud ka küla rahwale ja nii löid külas särama petrooleumi lambid peerutule asemel. Ka löökidega seinakella muretses tema oma majja nähtawasti esimesena. See oli suur uudis, et kell oskas tundisid lüüa: lastel oli eriti suur huwi kella vastu ja nad ootasid ikka, millal ta jälle lööma hakkab. Suwel magati talus lakkades, talwel lawadel rehetoas. Hiljem olid magamiseks sängid. Minu mälestuses olid juba sängid kambris ja walgeks lubjatud ahjud soojendasid kambreid. Pererahwas asus tagakambris, töörahwas eestoas. Toad olid küllalt ruumikad. Söömist oli talul ka alati külluses: oli rohkesti piima, wöid, liha, leiba, kartuleid. Maiusaineks oli mesi "linnupuudest". Haganast leiba seal talus ei mäletata: söödi alati puhast leiba, sest wilja oli külluses. Ka teistele peremeestele laenati wilja pöuastel aastail. Kui oli Tartu-Tapa raudtee ehitamine, siis said töömehed, enamasti poolakad, külluses toiduaineid külast. Ka Tönnu talu külastasid nad. Üks tööline poolakas olla koguni abiellunud naaberkülas ühe peremehe tütrega. Pöline peremees Jüri Truusmann oli jöukas mees ja hoolitses ka oma laste eest, püüdes luua neile ? kasutamise wöimalusi wöi andes neile wöimalikult parema hariduse.

Talu oli perekas nii laste kui ka sugulaste ja teenijate poolest. Seal talus kaswas üles AW (Aleksander Välbe) abikaasa Maria. Aidates oma vanemaid jöudumööda oma tööga. Lapsena näitas ta talutares töötajaile peerutuld, kohendas seda. Seda kohustust kandsid muidugi ka teised lapsed, kui nad olid wastawates aastates. Ka Riiga kooli wiidud wend Jüri lapsepölwes oli peerutule kohendajaks ja töötajaile walguse näitajaks. Talu majapidamine oli harilik, mis päritud eelmistest pölwedest. Sellel alal uusi otsinguid ette ei wöetud. Ja sellel poleks ka mötet olnud, sest koht ei olnud mitte oma, waid kuulus möisnikule, kes wöis ta talupoja käest ka ära wötta. Alles pääle talude päriseks ostmist 1890.tel aastatel hakati pöllupidamise parandamisele rohkem röhku panema.

Tönnu talus arenes peamiselt AW (Aleksander Välbe) tutwus Truusmannidega. Esimesena tutwunes AW Tönnu talu rahwaga oma wenna Mihkli kaudu, kes abiellus Aadu Rehemaa tütrega Sadukülast Pöörakülast. Mihkli naese tädi oli aga abielus Tönnu talu peremehega. Nii tekkiski AW tutwus Truusmannidega, millele järgnes abiellumine Tönnu talu peremehe tütrega Mariaga ja edaspidine läbikäimine selle talu rahwaga. Käidi wastastikku üksteise juures külas. AW perekonnast korraldati ikka igal suwel üks söit lastega "wanaisale" külla Eriswerre Tönnule. AW tütar Anna wiibis lapsepölwes ka ühe talwegi seal, kuna arstid soowitasid elukoha muutmist läkaköha puhul.

2.11.1940

Jüri Välbe

-------------------------------------------------

Viited



      
view all 13

Jüri Truusmann's Timeline

1826
March 23, 1826
Eristvere
1849
February 6, 1849
Age 22
Põltsamaa Ap.Õig. kirik
1850
September 1, 1850
Age 24
Eristvere
1852
December 20, 1852
Age 26
Eristvere, Jõgeva, Laiuse
1855
December 1, 1855
Age 29
Eristvere küla, Jõgeva mõis, Laiuse khk
1856
December 15, 1856
Age 30
Eristvere
1860
March 10, 1860
Age 33
Eristvere küla, Jõgeva mõis, Laiuse khk
1862
December 25, 1862
Age 36
Eristvere, Jõgeva mõis, Laiuse khk
1866
October 23, 1866
Age 40
Eristvere
1868
December 16, 1868
Age 42
Eristvere küla, Jõgeva mõis, Laiuse khk