Jüri Truusmann (1856 - 1930) Transparent

‹ Back to Truusmann surname

View Jüri Truusmann's complete profile:

  • See if you are related to Jüri Truusmann
  • Request to view Jüri Truusmann's family tree

Share

Birthdate:
Birthplace: Eristvere
Death: Died in Petseri klooster
Managed by: Anne Kukermann
Last Updated:

About Jüri Truusmann

Jüri Truusmann (15. detsember 1856 Eristvere – 2. juuni 1930 Petseri klooster) oli tsensor,eesti ühiskonnategelane, kirjamees, etnograaf ja keeleteadlane.

Sündis Jõgeva mõisa Eristvere külas Tõnnu talu rentniku pojana. Peale kohalikku külakooli asus õppima Riia Vaimulikku Kooli ning Seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Edasi õppis Peterburi Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1883. aastal ja kaitses teoloogia magistri dissertatsiooni 22.aprill 1884. Oma lõputöös käsitles ristiusu saabumist Liivimaale. 1885. aastal määrati Tallinna välis- ja sisekirjanduse tsensoriks, millises ametis oli kuni 1908. aastani. Tegeles aktiivselt etnograafia ja setude kultuuri, soome-ugri keelte ning kohanimede uurimisega ning on avaldanud nendel teemadel mitmeid raamatuid ning artikleid. Oli esimene, kes tõlkis vene keelde eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" (proosatõlge 1886 ja 1889). Lisaks võttis aktiivselt osa seltside tegevusest, olles aastatel 1887-1893 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, oli ka Eesti Põllumeeste Seltsi auliige ning Keiserliku Vene Geograafiaseltsi liige. Oma tegevusega saavutas riiginõuniku kõrge staatuse.

Loe pikemalt temast Vikipeedias.

----------------------------------------------------------------------

Järgnev on vennapoja Theodor Talvaku mälestus temast.

Jüri Jüri pg. Truusmann, sünd. 15.12.1856.a. oli üks väheseid eestlasi kes tollal sai körgema hariduse, löpetades Riia Vaimuliku kooli: Vaimuliku Seminari ja Peterburis Vaimuliku Akadeemia magister-theoloogi kraadiga, käies Riias koolis Jögevalt hobusega, ca 300 versta aastaid. Ta oli aastaid kooliöpetajaks Peterburis ja hilisemad aastad, kuni pensionile minekuni tsensoriks Tallinnas. Abiellus preester Troitski tütrega. Abielu ei olnud önnelik peamiselt naise laiade eluviiside töttu niivõrd, et Jüri suurest palgast jäi alati puudu. Abielu viimased aastad nad elasid lahus, Jüri Tallinnas ja naine Peterburis, kus naine ka suri.

Kellegil sugulasist ei ole juhust olnud näha mag. Jüri ametalalisi hinnanguid venekeelses kirjanduses, küll on aga Eesti Vabariigi päevil nii mitugi selleaegset ajakirjanikku Jürit hinnanud kui truud riigiteenijat ja samal ajal "erakuna" eraelus. Vaatamata revolutsiooni eelsele öhkkonnale Jüri jöudis I Maailmasöja eel pensioniikka, saades 800 rbl. aastas pensioni. Oma vanaduspäivi ta veetis Laiusel, oma öe Mari avarates ruumes. Ka pesionil olles oli Jüri huvialaks teaduslike tööde jatkamine - ta tölkis venekeelde Kalevipoja lugulaulu, milline ilmus kahes andes, koostas mitu annet Pihkva, Vitebski ja t. kubermangudes leiduvate kohanimede päritolud tölgetena oma pooletosina vöörkeelte oskusega, laskis neid trükkida omal kulul ja annetas neid asjast huvitatud teaduslikele asutustele (nimetatud teosed ilmusid siiski Jüri Truusmanni tsensoriks olemise ajal, mitte pensionil olles - M. Räpp); ta korraldas ja laskis trükkida Eestimaa kuberneri vürst Sihahovski (Sergei Šahhovskoi - M. Räpp) kirjakogu-mälestused selle abikaasa loal ja ülesandel; oma viimastel elupäevadel töötas ta mingi vördleva sönaraamatu koostamisel, esitamiseks ühele inglise keelteuurimise instituudile - kui kaugele ta selle tööga jöudis - ei ole teada; Laiusel oleku ajal andis ta pidevalt rahalisi toetusi preester Pauluse (Aleksander Paulus - M. Räpp) kaudu, lastes teha ja korrashoida pinke ümbruskonna ap. öigeusu kirikute juures jne. Oma tagasihoidliku iseloomu juures oli tema teine suguwösa liige, kelle kapital rahana pangas, revolutsiooni järele läks nulli ja Jüri ise, oma kurba saatust äratundes asus elama Petseri kloostrisse, kus ta ka 1920.a. paiku suri ja maeti (suri 2.6.1930 - M. Räpp). Tema kirjakogu pole korda läinud kellegil kloostris leida. Ainukesed öe Mari juure mahajäänud mälestusesemed: 1)kunstnik Johann Köhleri foto söbraliku pühendusega ja 2) jalutuskepp, mille Köhler ise valmistanud ja temale kinkinud - on Jüri Välbe poolt antud hoiule Tartu bibliograafilisele muuseumile (Kirjandusmuuseum - M. Räpp).

Nende lapsed: poeg Paul ja kaks tütart. Poeg jäi isa kasvatada kuna tütred jäid ema juure. Üks tütardest suri varsti ja teise saatus on teadmata. Aastaid Jüri pidas Anissa Ivanovi kasulapsena.

Theodor Talvak

----------------------------------------------------------------------

Järgnevad õepoja Jüri Välbe mälestused.

Eriti tihedad sidemed tekkisid AW (Aleksander Välbe - M. Räpp) perekonnal aga tuntud keelemehe ja endise tsensori Jüri Truusmanniga. Noores pölwes öppis ta Riia kr. katoliku usu waimulikus seminaris ja pääle selle sai Peterburi magistri teadusliku kraadi oma tüseda teadusliku tööga "Ristiusu toomine Liiwimaale". Trükitud Jeleonski ka Ko trükikojas. Ühe eksemplari ta annetas oma öemehele AW-le järgmise pühendusega: "Armsale öemehele A. Wälbe'le autorilt. 14.X 1884 .a." Ta oli 1884.a. ladina keele õpetaja Aleksander Newski nimelises waimulikus koolis Peterburis. Sealt siirdus ta 1885.a. Tallinna wälis- ja sisekirjanduse tsensoriks, mis ametis ta oli kuni 1907.a., millal läks pensionile. Tema hoolde usaldati wäliskirjanduse tsenseerimine see töttu, et ta waldas hästi ka tähtsamaid Euroopa keeli. Öieti ei pörkanud ta tagasi ühegi Euroopa keele lugemisest, kuna tema ? pöhjalikud teadmised ka kreeka ja ladina ning slaawi ja wene keeltes. Ladina keel ta oli löpuks öppinud Schultsi sönaraamatu järele, et wöib olla seal leiduwad möned sönad, mida ta weel ei tunne. Tema ülesandeks oli muuseas ka eestikeelse näitekirjanduse ja ajaleht "Walguse", hiljemini ka "Teataja" ja "Wirmalise" tsenseerimine. Nii kujunes J.T. elutee Wene riigi ametniku karjääriks, kuigi wanemad teda Riiga "preestrite kooli" saates lootsid, et temast saab preester ja Peterburi Waimulikus Akadeemias pääle tema pöhjalikku tööd ristiusu ajaloo alal Liiwimaal loodeti, et temast saab kohalik körgem apostliku-öigeusuline waimulik juht (piiskop), kes hästi tunneb kohalikke olusid ja rahwa elu. Ta pööras aga waimulikule kutsele selja ja eelistas riigi ametniku palka saades teha ajaloolisi, muinsusteaduslikke ja keeleteaduslikke kirjatöid. Tema sulest on ilmunud terwe rida raamatuid, brosüüre ja ajakirja artikleid mainitud aladelt. Nende köigi loetlemine wiiks meid liiga pikale. J.T. oli "Keiserliku Wene Geograafia Seltsi" liige ja "Eesti Pöllumeeste Seltsi" auliige, mille kohta wäljaantud diplom sai saadetud Eesti Kultuuriloolisele Arhiiwile Tartu. Omal ajal oli J.T. Tallinna seltskonnas üsna möjukaks isikuks.

Kuna üliõpilasena wiibis J.T. AW pulmas ja sellest saadik käis korduwalt AW perekonnas oma puhkuse aega weetmas tsensori ameti pidamise ajal. Ta söitis sinna harilikult oma poja Pauliga ja möni kord oli isegi teenija kaasas. Truusmanni Sadalas wöi Laiusel oleku ajal külastas AW perekonda mönikord ka endine Saaremaa praost ülempreester Juhan Rehemaa, kes üliõpilase pölwes oli AW perekonnas wiibinud üsna tihti (Aleksander Välbe abikaasa Mari oli Juhan Rehemaa täditütar, Juhani õde oli Aleksandri vennanaine - M. Räpp). Siis oli neil kui endistel kooliwendadel palju jutuajamist. Ka mina ja J.T. poeg Paul üliõpilastena wöi pärast ülikooli löpetamist wötsime osa nendest könelustest. Nii oli AW perekonnas kangesti haritud seltskond koos ja kord oli tema saunas (wist 1914.a. suwel) pesemas ja westlemas kaks teoloogia magistrit (Jüri Truusmann ja Juhan Rehemaa) ja kaks philoloogia magistrit (Paul Truusmann ja Jüri Wälbe), mis pisitalu sauna kohta igatahes körge saawutus oma külastajate körge haridusliku taseme poolest. Hiljem pensionäärina asus Jüri Truusmann pikemaks ajaks AW perekonda ja elas seal seni kui möni aasta enne surma siis asus elama Petseri kloostri, kus oli kloostri raamatukogu hoidjaks.

JT olid wäga head suhted ka "Peterburi patriootidega", kes oma ajal hääletasid C.R. Jakobsoni tööks eesti rahwa kasuks. Eriti sai "Peterburi patriootidest" temale soojaks söbraks akadeemik J. Köhler (Johann Köler - M. Räpp), kelle pilt wastawa pühendusega oli tema kirjutuslaua ainukesek ehteks ja Krimmist Jaltast prof. Köhleri löigatud kisika (?) puust kepp oli tema alaliseks jalutuskaaslaseks. Ta mainis uhkusega seda keppi, mis professor isiklikult oli temale Krimmis walmistanud. AW-l oli kokkupuutumisi J.T-ga üsna palju. AW kuulas harilikult suure huwiga J.T. keelelisi ja ajaloolisi mötteawaldusi, mil aladel olid J.T. teadmised töesti wäga laialdases ja tema köned neil ainetel wäga huwitawad. Elu möistmises ja elutarkuses wiisid aga nende waated tihti lahku ja tekkisid waidlused, kuid need ei wiinud neid mitte riiuni, kuigi oli mönikord ägedaid sönelemisi. Olles AW perekonnas wöttis J.T. osa ka pöllutöödest meelelahutuseks ja terwise kosutamiseks. Mönikord ta raius kirwega padrikut AW juhatuse järele isu äratamiseks ja terwise karastamiseks. Suhted J.T.-ga süwendasid AW teadmisi ajaloos ja poliitikas, mis temale kui seltskonna tegelasele kahtlemata oli wäga wajalik. J.T. tundis wäga hästi köiki tolleaegseid eesti poliitika tegelasi ja tähtsamaid kirjanikke ja wöis tutwustada nendega oma könelustes ka AW-d. Juttu aeti üsna tihti Jakobsonist, Hurdast, Grenzsteinist, Körwist ja teistest eesti sulemeestest ja hariduselu juhtidest. Söeluti ajalehtede artikleid, juhtkirje ja könesid: hinnati ja arwustati nende waateid ja rahwuskultuuri suunatlusi. Ajalehtede ja ajakirjade artiklite hindamise kriteeriumiks olid teadusline wäärtus, riiklik ustawus ja rahwuslik kasu. Arwesse tuli ka keeleline köla ja ilu ja ladusus lausete moodustamises. Jutuajamised J.T.-ga wöimaldasid AW-l omandada laialdased waated ja kaaluka ajakohase kultuuriorientatsiooni, mis wöitsid tema ümbruskonna suure poolehoiu, nii et seltskonna tegelasena AW oli oma kaaskodanikkudele wäga kasulik.

2.11.1940

Jüri Välbe

----------------------------------------------------------------------

Viited

  • SÜND (15.12.1856 Eristvere); RISTIMINE (23.12.1856 Laiusevälja); Georgi. Laiuse mõisa Eristvere küla talupoeg Georgi Trusman, õigeusku ja tema seaduslik naine Mai, luteriusku. Ristivanemad - Kaatvere küla talupoeg Anton Kask ja talupoeg Ivan Sildi naine Ekaterina, mõlemad õigeusku. Ristis preester Joann Švetkov. -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1944.1.409:199?94,210,2034,358,0
  • Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tallinna Aleksander Nevski Peakiriku kogudus. Armulaualiste nimekiri (Исповедная роспись) 1893. aasta; Saaga TLA.1411.2.80:18?742,3730,2288,470,0
  • Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tallinna Aleksander Nevski Peakiriku kogudus. Armulaualiste nimekiri (Исповедная роспись) 1896. aasta; Saaga TLA.1411.2.82:21?934,3002,1984,484,0
  • Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tallinna Aleksander Nevski Peakiriku kogudus. Armulaualiste nimekiri (Исповедная роспись) 1900. aasta; Saaga TLA.1411.2.84:20?3268,1070,2156,626,0
view all

Jüri Truusmann's Timeline

1856
December 15, 1856
Eristvere
1886
1886
Age 29
Tallinn
1888
January 19, 1888
Age 31
Tallinn
1889
September 19, 1889
Age 32
Tallinn, Harjumaa
1891
March 11, 1891
Age 34
Tallinn, Harjumaa
1930
June 2, 1930
Age 73
Petseri klooster
????
Petseri kalmistu