JAAN (sünd JOANN, ka JOANNES) HANSU (ANTONI) p MÄNNIK, VR II/3, reamees (1918).

Sündis 10. juulil (vkj 28. juuni) 1888 Lahmuse vallas. Abiellus 4. veebruaril (vkj 22. jaan) 1912 Suure-Jaani apostliku õigeusu kirikus Elisaveta (ka Liisa) Männikuga (1889–1983). Sündis tütar Saima (ka Ksenia) (1919–1950). Juba enne abiellumist oli ühine poeg Ants (1910–1944). Võttis osa Esimesest maailmasõjast. Vabadussõjas alates 20. detsembrist 1918, teenis algul 2. Tagavarapataljonis. Veebruaris 1919 viidi üle Viljandi Kaitsepataljoni, mis maikuus ristiti Sakala Partisanide Pataljoniks, kus teenis 1. roodu kuulipildurina. Võttis koos üksusega osa lahingutest Võru- ja Petserimaal. Demobiliseeriti aprillis 1920.

Annetati Vabaduse Risti II liigi 3. järk vapruse eest, mida oli osutanud “lahingus 24. aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa juures”. Lisandus 10 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk.

Pidas Taevere valla Jälevere külas popsikohta, kuni 1923. aasta mais sai Enge mõisast 11,78-hektarilise asunduskrundi, mille ristis Suurekuuse taluks. Ehitas sinna hooned ning omandas koha päriseks 1930. aastal. Oli VRVÜ Viljandi osakonna liige. Elas ning töötas järgmistel aastatel oma talus.

Suri 10. jaanuaril 1947 Taevere vallas Enge külas Suurekuuse talus südamelihase põletiku tõttu. Maetud Suure-Jaani apostliku õigeusu koguduse kalmistule.

Allikas: Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/pihlak.pdf