KUTSAR, Jaan Tõnise p, kapral (1919), vanemallohvitser (1920), seersant (1940)

Jaan Kutsar Tõnise p. on esimene Eesti sõjalise aumärgiga autasustatud lahingumees. 5 jaan.1919.a autasustati teda vapruse eest rügemendi ohvitseridele mõeldud hõbedase rinnamärgiga (Skautmeister). Hiljem sai ta ka Vabadusristi II/3. Jaan Kutsari kangelastegu on kirjas raamatus Eesti Vabadussõda I osas,kus kirjrldatakse kuidas ta peletas punased Karksi mõisast välja kavalusega.

VR II/3, nr 599/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Jaan KUTSAR´ile hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus 4 jaanuaril 1919 a. Karksi mõisas.

Sündis 3. detsembril (vkj 21. novembril) 1887 Viljandimaa Viljandi kihelkonna Viiratsi valla Laidu talu omaniku peres. Vabadussõjas osales vabatahtlikult 28. detsembrist 1918 Scouts väeosa A company´s. Siirdus skautide esimese rühmaga 3. jaanuaril 1919 rindele. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehr´i vastu Karksi, Taagepera ja Helme mõisa ning Helme kiriku juures, Võrumaal, Põhja-Lätis ning Pihkva rindel. Sai 10. jaanuaril 1919 Helme kirikumõisa juures haavata. Jaan Kutsar suri 30. oktoobril 1961 Viljandi haiglas. Maetud Viljandi Vanale kalmistule. (Vt VMA 2008: 201–202.)