Johan, ka Johannes, Johann Schmidt - Sünnijärgne nimi Joanes Smitt - Eesti kolonel-leitnant, saanud 3 vabaduseristi. Oli üks rahvuslipu heiskajaist Pika Hermanni torni 24. 02.1918; 1924 nimetati sõjaministri vanemaks käsundusohvitseriks. 7.3. 1920 laulatatud Narva Peetri kirikus Anna Krinaliga (1900-1927) 31.7.1927 Tallinnas Pühavaimu kirikus Sohvia Klatshkoga. Maetud Viljandi kabelisse.

VR I/2, VR II/2 ja VR II/3

Ohvitseride andmekogu

Raamat "Kolonelleitnant Johan Schmidt : jooni elust ja tegevusest"

"Kolonel Johan Schmidti põrmu ümbersängitamine" (Sakala-95, 23 august 1937)

• Johan Schmidt VR I/2, VR II/2 ja VR II/3 Sündinud 11.10.1885 Kaarepere vallas Tartumaal. Õppis Eesti Aleksandri koolis Põltsamaal ja kooliõpetajate kursustel Tallinnas, 1915. aastal lõpetas Peterburi lipnike kooli. Esimesest maailmasõjast võttis osa 1914-1917 Galiitsias, Minski ja Stohhodi rajoonis reamehena, nooremohvitserina kompanii- ja pataljoniülemana. Tuli alamkapteni auastmes 1917. aasta novembris kodumaale, kus määrati 3. Eesti rügemendi pataljoniülemaks, kellena teotses kuni 05.04.1918.

Saksa okupatsiooni ajal tegutses põrandaaluses Kaitseliidus. Vabadussõjast võttis osa 21.11.1918 - 17.05.1919 3. jalaväerügemendi I pataljoni ülemana ja rügemendi ülemana ning alates 17.05.1919 kuni Vabadussõja lõpuni 9. jalaväerügemendi ülemana. Sai haavata lahingus 31.01.1919 Põdeli mõisa all ja 11.03.1919 Vizenhofi mõisa juures. 1919. aasta novembris ülendati kolonelleitnandiks. Peale Vabadussõda tegutses 3. ja 6. jalaväerügemendi ülemana ja Kaitseministri käskudetäitja vanemohvitserina. 1926 aasta lõpul lahkus kehva tervise tõttu teenistustest. Suri 02.02.1931 ja maeti Viljandi kalmistule. Johan Schmidt omab I liigi 2. järgu, II liigi 2. järgu ja II liigi 3. järgu Vabaduse Risti. Oli ainult üheksa meest, keda autasustati kolme VR'iga ja J.Schmidt oli üks nendest! http://www.facebook.com/photo.php?fbid=498574803520518&set=pb.309741189070548.-2207520000.1368703495.&type=3&theater