Johannes Vardja

JOHANNES (sünd JOANN) TÕNU (sünd TIMOFEI) p VARDJA, VR II/3, kapral (1919).

VR II/3, nr 381/11.06.1920 „9. jalawäe polgu 9. roodu kapralile Johannes Tõnise p. Wardja´le hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus 17. dets. 1919 a. Sala küla waldamisel“.

Sündis 24. (vkj 12.) juunil 1899 Viljandimaa Põltsamaa kihelkonna Pajusi vallas erusoldati pojana. Hiljem asus pere elama Uue-Põltsamaa valda. Abiellus 22. detsembril 1927 Põltsamaa õigeusu kirikus Liidia Kipperiga (1905–1991). Lapsed: Leeli (1927), Hellen (1929–1932), Ille (1933), Linda (1936). Õppis vallakoolis.

Vabadussõjas osales 1919. aasta 24. maist 3. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus. Viidi 24. juunist 1919 üle 9. jalaväepolgu 9. roodu. Osales lahingutes Lõunarindel ja Narva rindel Punaarmee vastu. Ülendati novembris 1919 kapraliks. Aprillis 1920 viidi üle 1. piirikütipataljoni 4. roodu, kust sama aasta detsembris läkitati 6. jalaväepolgu kuulipildujaroodu. Demobiliseeriti detsembris 1920.

Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Mais 1921 eraldati talle Viljandimaa Uue-Põltsamaa mõisast 23- hektariline krunt, mis sai nimeks Uuerehe talu. Mõisa ajast seisid krundil kivist katlamaja ja küün. Ehitas juurde elumaja ja tegi kaevu. Oli mõned aastad talupidaja. Müüs jaanuaris 1931 pool kohast ära ning pidas 11,49-hektarilist Uuerehe talu kuni aprillini 1934, mil müüs ka selle. Elas seejärel Põltsamaal, kust 1938. aastal asus koos perega Virumaale Udriku mõisasse Vabaduse Risti Kavaleride Kodusse.

1938 - Undla vald, Salla küla, Udriku Vabadusristi Kavaleride Kodu

Elas Udrikus ka esimese nõukogude okupatsiooni ja Saksa ajal. Oli 1941. aasta suvel metsavend. Kuulus 1941–1944 Omakaitsesse ning osales Punaarmee diversantide püüdmises ja 1944. aastal lahingutes Nõukogude armee vastu. Asus 1946. aastal perega Põltsamaale ning oli tarbijate kooperatiivi põllumajanduse kombinaadis tööline.

Arreteeriti 3. jaanuaril 1951 Põltsamaal. Mõisteti aprillis 1951 ENSV siseministeeriumi vägede sõjatribunali otsusega 25 aastaks vangilaagrisse Omakaitses osalemise eest. Peeti kinni Irkutski oblasti OzjorLagis. Mais 1956 vähendati karistust 10 aastale. Põdes raskel kujul astmat ja seetõttu vabastati oktoobris 1959 vangilaagrist invaliidina. Saabus Põltsamaale, kust varsti asus tervislikel põhjustel invaliididekodusse Pikajärvel.

Johannes Vardja suri 20. oktoobril 1960 Põlva rajooni Valgjärve küla nõukogu Pikajärve Invaliididekodus südamelihase sidekoestumise tõttu. Maetud Põltsamaa õigeusu kalmistule Kuningamäel.

EAÕK Põltsamaa koguduse sünnikanne nr 19/1899; Põltsamaa linna per reg 3: 181; Valgjärve kn surmaakt nr 34/1960; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 31p; ERA, f. 680, n. 3, s. 691; ERA, f. 63, n. 18, s. 3907; ERAF, f. 129SM, n. 1, s. 4554; Piir 8: 129; tütar Ille Sutingu andmed (oktoober 1996).

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=838785&_xr=5e724e...