Konrad Rotschild (1892 - 1927) MP

‹ Back to Rotschild surname

Is your surname Rotschild?

Research the Rotschild family

Konrad Rotschild's Geni Profile

Records for Konrad Rotschild

80,628 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Nicknames: "Rotšild"
Birthplace: Peterburi kubermang
Death: Died in Tallinn
Cause of death: tuberkuloos
Managed by: Lauri Kreen, Ͼ
Last Updated:

About Konrad Rotschild

3. dets. s. a. suri Tallinnas reserv-kapten Konrad Rotschild. Pärit Peterburi kubermangust; Sündinud 1 apr. 1892 Üldhariduse saanud Tallinna 6-klassilises linnakoolis ja lõpetanud eksternina Petrogradi I kadettide korpuse. Sõjaväelise harid, omanud Vladimiri sõjakoolis (lõpetanud! mail 1916. nimetat kooli sõjaaegse, lühendatud, kursuse). 6. juulist 1916 a. üleviidud teenistusse Peeter Suure merekindlusse Tallinna ja nimelt 4. Suurtükiväe polku. 4. suurtükiväe polgus teenis R. ohvitserina mitmesugustel rivi ja staabi noorem kohtadel. Teenides Tallinnas R. andus Eesti Sõjaväe organiseerimise tööle. Võttis osa esimesest Eesti sõjaväelaste koosolekust Tallinnas, 28. märtsil 1917. ja valiti siin Eesti sõjavägede organiseerimise komisjoni. Hiljem valitud keskbüroo juhatajaks ja juhtinud seda tööd kuni Eesti sõjaväelaste 1. kongressini (20. juulini 1917 ). Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmena valiti samalt komiteelt mobilisatsiooni jaoskonna ülemaks. 23. veebruaril 1918. Eesti Päästekomiteelt määratud Tallinna komandandiks. Komandandina andis päevakäsu milles nõudis Eesti lippude väljapanekut Tallinnas, relvade äraandmist ja sõjaväelastel pagunite kandmist. Eesti diviisi teenistuses 1. märtsist 1918. Ülendatud Eesti Ajutise Valitsuse poolt 12. märtsil 1918. nooremleitnandist kapteniks, vanusega 24. veebr. 1918. Võttis osa Eesti diviisi likvideerimisest juulist oktoobrini 1918., viibis Peterburis Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse esituse käsutuses. Novembril 1918. Saksa okupatsiooni langedes, määrati R. Kaitseliidu Peastaabilt rannakaitse ülemaks. Alates dets. 1918. a. R. teenis 1 ja 2. diviisis ajutisena staabi ülema k. t. 12 märtsist 1919. määrati ajutiseks Sõjav. Ülem juhat. Staabi Kantselei ülemaks 29. II. 1920. määrati 1-se Kindl Raske Suurtükiväe Divisjoni patarei nooremaks ohvitseriks.Sõjaväe-teenistusest vabastatud demobilisatsiooni puhul vanaduse tõttu 13. maist 1920. Teenistuselehe sõjategevusest osavõtmise kirjelduse lahtris on märgitud: "Teeninud Peeter Suure Merekindluses. 24. Ja 25. veebruaril 1918. {uue stiili järele) korraldanud vastuhakkamist Tallinnas enamlaste vastu ja sundinud enaml. valitsust 'Tallinnast lahkuma". Kapten Rotschildil on suured teened Eesti sõjaväe organiseerimise algpäevil!, 1917. ja 1918.a. Nüüd väeosade 10. aastapäevadel, võime sageli leida juubelikirjutusis märkmeid, kuis R. mobilisatsiooni jaoskonna ülemana suure hoole ja oskusega moodustas üksusi ja muretses neile relvu, moona jne. Lahkudes tegevast teenistusest, andus R. Eesti sõjaväe organiseerimise esimese ajajärgu, millisele ta seisis omalajal väga lähedal, uurimisele Selle töö tulemusena on ilmunud talt kokkuvõtteid üldajakirjanduses, „Sõduris" ja mitmesugustes albumites. Rotschildi töö Eesti sõjaväe organiseerimise algpäevade valgustamises jäi pooleli . . . Tema mälestus püsib Eesti sõjaväes jäädavalt ja lahutamatult Eesti väeosade tekkimise ja algpäevadega.

Vaba Maa (Tallinn : 1918-1938) nr.286 | 6. detsember 1927 | lk 10 Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv, nlib-digar:16345 Sõdur ; 51-52 1927

Kronoloogia:

  • 1 sünd Peterburgi kubermang 31.03.1892
  • 2 haridus Vladimiri sõjakool 01.05.1916
  • 3 auaste leitnant -> kapten, Eesti sõjaväe staap, mobilisatsiooni jaoskond (ülendamine) 08.03.1918
  • 4 teenistus 2. diviisi staap, ülema kt -> Sõjavägede Ülemjuhataja Staap, ülema juures, vanem käskudetäitja ohvitser (nimetamine) 07.03.1919
  • 5 teenistus 1. diviisi staap, ülem -> Sõjavägede Ülemjuhataja Staap, kantselei, ülem (nimetamine) 31.05.1919
  • 6 teenistus Sõjavägede Ülemjuhataja Staap, kantselei, ülem -> Kindluse raskesuurtükiväe divisjoni patarei, nooremohvitser (nimetamine) 28.02.1920
  • 7 surm Tallinn (raske haigus - tuberkuloos) 03.12.1927
  • 8 teenistus reserv -> (nimekirjast kustutamine) 03.12.1927

Konrad Rotschildi lühike tähelend Aastal 1892 Peterburi kubermangus sündinud Konrad Rotschild mobiliseeriti I maailmasõja algul. Teenistus algas toonase Venemaa eliitväeosas, kaardiväe Preob raženski polgus. 1916. a kevadel lõpetas ta lipnikuna Vladimiri sõjakooli. 1917. a asuti koondama eestlastest sõjamehi, kes võitlesid erinevatel rinnetel, Rotschild tegi suure töö Eesti väeosade moodustamisel ja varustamisel. 23. veebruaril 1918 määras Eestimaa Päästekomitee alamleitnant Rotschildi Tallinna komandandiks. Ta jõudis välja anda päevakäsu, nõudes Eesti lippude väljapanemist ja sõjaväelastel õlakute kandmist. Samuti korraldas Rotschild vastupanu pealinnast põgenevate enamlaste viimastele rüüsteretkedele. Veel enne Saksa okupatsiooni sai ta kapteni aukraadi ning seda koguni tagasiulatuvalt. Saksa okupatsiooni ajal redutas Rotschild punases Piiteris. Tulnud 1918. aasta sügisel Eestisse, arreteerisid sakslased ta kui inglise-sõbraliku ohvitseri. Vabadussõja ajal teenis kapten Rotschild ülemjuhataja staabi kantselei ülemana. Sõja järel saadeti ta suurtükipatarei nooremohvitseriks. See oli tagandamine, ning juba mais 1920 palus kapten end reservi arvata. Ta suri tuberkuloosi 1927. a lõpul.

Konrad Rotschild oli see mees kes 1918 24. veebruaril Tallinnas iseseisvusdeklaratsiooni ette luges.

WWW:

view all

Konrad Rotschild's Timeline

1892
April 1, 1892
Peterburi kubermang
1927
December 3, 1927
Age 35
Tallinn
December 6, 1927
Age 35
Tallinna Kalamaja surnuaed