Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Buraševo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president.

[Vabadussõjast osavõtnud ja teenetemärke omanud isikute kartoteek; ERA.2124.2.586]:

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.586:159
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.586:160
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.586:161

Kronoloogia:

• 1 sünd Tahkuranna Pärnumaa 23.02.1874
• 2 autasu VR I/1, eraisik (autasustamine) 13.05.1921
• 3 vangistus arreteerimine 26.06.1941
• 4 surm Buraševo Kalinini obl () 18.01.1956

WWW:

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3316.1.151:56
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
• http://en.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
• http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_esimene_valitsus
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_esimese_valitsuse_seadusandlik_tegevus
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_teine_valitsus
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_kolmas_valitsus
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_neljas_valitsus
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_viies_valitsus
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_ausammas
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_n%C3%A4opildiga_postmargid
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_annetatud_Riigivapi_teenetem%C3%A4rkide_loend
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4tsi_annetatud_Eesti_Punase_Risti_teenetem%C3%A4rkide_loend
• http://www.hot.ee/vaikal/vang-1.html
• http://www.hot.ee/lvpfoorum/vang-1.html
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pats_kristo.htm

--------------------

Konstantin Pätsi esivanematest

Pätside perekonnas on säilinud traditsioonina järgmine legend: umbes Põhjasõja ajal elanud esivanem hüüdnimega PIISKO, kes olnud Holstre veski jõukas mölder ja veski juurde kuulunud talu pidaja. Näljaajal (arvatavasti 1717) jaganud Piisko talurahvale lahkesti leivapätse ja saanud sellega hüüdnime PÄTS. Veskit aga hakatud kutsuma Pätsi veskiks. Selle esivanema tegelik nimi on teadmata.

Suguvõsauurija Tiido Lauri kogutud andmete alusel oli üks Piisko poegadest nimega Hans Pätsiveski mölder ja selle juurde kuuluva koha nr. 105 peremees Viljandimaal, Paistu kihelkonnas, Holstre vallas. Holstre ja Aidu valla talupojad julgesid näljaajal 1717.a. augustis kuberner Golitsõni juures Peeter I-le palvekirja esitada, kuid Pätsiveski möldri osast selles teada ei ole.

Hansul ja tema naisel Eval oli 5 poega, kellest vanim Ado elas surmani Pätsiveskil ja pärandas koha oma mõnekuisele pojale Hansule. Tegelikuks peremeheks jäi aga Ado järgmine vend Hans(2), kuni oli sunnitud kogu perega talu maha jätma ja kolima Holstre valla Pirmaste külla, kus ta hakkas jälle möldriks. Hiljem rändas Hans(2) Puhja kihelkonda Kavilda valda, kuid tema poeg Ado(2) jäi Pirmaste veskit edasi pidama ja seda kohta tuntakse tänapäevani Pätsiveski nime all.

Hansu (1) kolmas poeg Hindrek elas algul vanal Pätsiveskil, kuid asus hiljem Holstre valla Rebase-Haini tallu kaasperemeheks. Nooremad pojad Juhan ja Peeter teenisid keisri sõjaväes. Peeter jäi vene-prantsuse sõjas kadunuks, Juhan aga teenis 1812/13.a. Liivimaa miilitsaväes, aitas organiseerida tsaari kütipolku ja teenis kindralkubernerilt vabadusekirja. 1814.a. Konstantin Pätsi vaarisa Juhan abiellus ja asus algul samuti vaba mehena Pätsiveskile. Talurahvaseadus andis aga 1819.aastal kõik maad mõisnikule ja Pätsiveski läks 1820.a. revisjoniga võõraste kätte.

Algul läks Juhan Kaarli valla metsavahiks, sealt aga Õisu valda Karaski tallu Jüri Änilase kaasperemeheks. 1826.a. asus Juhan oma suure perega (3 tütart ja 3 poega) Heimtali valda Rabina tallu elama, hakates tegelema käsitööga. Juhani ja Reeda kolmas laps – poeg Hans (3) sai Rabina talu peremeheks, õppis puusepaks ja tegutses ehitusmeistrina. 1845-1848.a. vahetas perekond usku "hingemaa" saamiseks. Kogu Holstre vallast astus 12% elanikest õigeusku. Mõisnik Sieversiga konflikti sattunud perekond aeti talust välja ja Hans oma naise Mallega asus elama Viljandi linna. Neil oli ainult 2 last – Jakob ja Mari.

Poeg Jakob õppis isalt tisleriametit ja Viljandi meistrite juures ehituskunsti.. Temast sai kutseline ehitusmeister, kes töötas oma isast abilisega. Jakob käis maatameeste delegatsiooni tõlgina Peterburi Talvepalees 1873.a., mille järel 2-aastase Nikolai isa arreteeriti. Pärast vabanemist sai Jakob Tänassilma planeerimiskomisjoni liikmeks ja osales kroonumõisade tükeldamisel. Samal aastal müüs ta Viljandi maja ära ja ostis maad Pärnumaalt Tahku külast, kuhu rajas Põldeotsa talu, mida hakati Pätsi taluks hüüdma. Siin sündisid Jakobil ja Olgal (sünd. Tumanova, isa poolt venelane, ema päritolu teadmata) pojad Konstantin, Paul ja Peeter. Juba 1881.aastast peale tegutses Jakob Pärnus ehitusmeistrina ja 1882.a. pärast talu müümist asus pere jäädavalt Pärnu linna. Siin sündis samal aastal tütar Marianne. Jakob ehitas välja terve Raeküla linnaosa ja endalegi 3 maja. Lastest kasvasid tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased, ühest pojast aga sai Eesti Vabariigi esimene president.

Lühiandmed on järgmised:

• 1. HANS (1747-1796), naine EVA. 5 last: ADO (1780-1811), HANS (1782-1835), HINDREK (1787-1848), JUHAN (1787-1848), PEETER (1792- ?).
• 2. JUHAN (1787-1848), naine REET. 6 last: KADRI (s.1814), EVA (s.1818), HANS (s.1820), MARI (s.1822), JUHAN (s.1825), TÕNIS (s.1829).
• 3. HANS (1820-1880), naine MALL. 2 last: JAKOB (s. 1848), MARIE (s.1844).
• 4. JAKOB (1848-1909), naine OLGA (endine Tumanova). 6 last: NIKOLAI (s.1871), KONSTANTIN (s.1874), PAUL (s.1876), VOLDEMAR (s.1878), PEETER (s.1880), MARIANNE (s.1882).
• 5. KONSTANTIN (sünd.v.k. 11.veebruar 1874–surn. 18.jaanuar 1956). Abiellus 1901.a. WILHELMINE (HELMA) Jakobi tütar PEED'ga, kes suri 1910. 2 poega: LEO ja VIKTOR.

Allikad:

• 1.Koguteos KONSTANTIN PÄTS, Tallinn, 1934.
• 2.Konstantin Pätsi muuseumi arhiivifondi materjalid
• Koostaja: Elle Lees 20.märtsil 1999
• PL nr 10, aprill 1999