Kristjan Raud

Is your surname Raud?

Research the Raud family

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Kristjan Raud, kaksik

Birthdate:
Birthplace: Kirikuküla, Viru-Jaagupi, Eesti
Death: Died in Tallinn, Eesti
Place of Burial: Rahumäe kalmistu, Tallinn
Immediate Family:

Son of Jaan Raud and Henriette Loviisa Raud
Husband of Elviira Irma Eveline Raud
Father of Helge Pihelga; Kristjan-Paul Raud and <private> Raud
Brother of Mart Raud and Paul (Paulus) Raud

Managed by: Kuno Raude
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Kristjan Raud, kaksik

Kristjan Raud (10. / 22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik.

Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud.

Elukäik

Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana.

Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (1893–1897), Anton Ažbe kunstikoolis (1899–1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901–1903).

Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli (Kristjan Raua õppestuudio), mis oli võrreldav Ants Laikmaa ateljeekooliga Tallinnas. Kristjan Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse[1].

I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm.

Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919[2]–1923)[1]. Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse[1]. Aastatel 1923–1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid.

Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, suvi 2011.

1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese (pärastisel Kevade) tänaval[3]. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal[3]. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus[3]. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. Maja projekteeris Herbert Johanson ning see valmis 1929. aastal[3]. Looming "Kalevipoja" 1935. aasta väljaanne

Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal sissetöötatud kunstiringkondadesse.

Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926. aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente[1].

Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest[1].

1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega rahvuseepos "Kalevipoeg", mis leidis tee paljude eestlaste kodudesse. 21 illustratsioonist enamus valmis aastail 1933–1935. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Erakordselt suurest tiraažist (10 000) ja ettetellijate arvukusest hoolimata jäi kauni väljaande illustratsioonide uudne kujundikeel 1930. aastail veel paljudele arusaamatuks. 1937. aasta kevadel korraldas Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi Kristjan Raua loomingu väärtuste väljaselgitamiseks kirjandusliku kohtu, mis on jäänud vanema generatsiooni kultuurimälusse kui "Kalevipoja kohus". Kristjan Raud aga jätkas Kalevipoja-teemaliste tööde loomist kuni oma viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav. Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913–1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kustniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Maja Nõmmel Kristjan Raua tänaval, kus Kristjan Raud elas aastatel 1929–1943 Mälestuse jäädvustamine

   1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks.
   Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum (praegu suletud), mille aias on mälestuskivi kirjaga: Siin elas 1929–1943 kunstnik Kristjan Raud.
   1968. aastal (teistel andmetel 1969. aastal[4]) püstitati Hirveparki Tallinnas Kristjan Rauale mälestusmärk, mille autoriteks on skulptor Kalju Reitel ja arhitekt Eha Reitel[4].
   Neitsitorni juurde Tallinnas on paigutatud kivist mälestustahvel kirjaga: Selles tornis elasid ja töötasid eesti kunstnikud Paul Raud ja Kristjan Raud.
   Kristjan Rauda on kujutatud 1992. aasta rahareformiga kasutusele võetud Eesti 1-kroonisel paberrahal.

Kristjan Raua ja Paul Raua haud Rahumäe kalmistul Tunnustused

   Tartu Ülikooli audoktor (1935)
   Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (1938)
   Nõmme linna (esimene ja tänini ka ainus) aukodanik (4. juuni 1940)[5]

Viited

WWW:

http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud

view all

Kristjan Raud's Timeline

1865
October 10, 1865
Kirikuküla, Viru-Jaagupi, Eesti
1924
August 3, 1924
Age 58
Tallinn, Tallinna linn, Harju County, Estonia
1925
April 16, 1925
Age 59
Tallinn, Tallinna linn, Harju County, Estonia
1926
May 22, 1926
Age 60
Tallinn, Tallinna linn, Harju County, Estonia
1943
May 19, 1943
Age 77
Tallinn, Eesti
May 23, 1943
Age 77
Tallinn