Liisa Raude (Kello) (1920 - 2012)

‹ Back to Raude surname

Is your surname Raude?

Research the Raude family

Liisa Raude (Kello)'s Geni Profile

Records for Liisa Raude

1,191 Record

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Kulina, Vinni Parish, Lääne-Viru County, Estonia
Death: Died in Tallinn, Harju maakond, Eesti
Cause of death: vanadus
Occupation: harrastus tarbekunstnik
Managed by: Leina Kelu
Last Updated:
view all 15

Immediate Family

About Liisa Raude (Kello)

Sünd. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=9&iid=200704492342&img=eaa3114_001_0000054_00082_m.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d06118378279f18df325d61f332cace5

EAA.3114.1.48 EELK Viru-Jaagupi kogudus Personaalraamat (Voore, Kulina, Küti, Roela) 1884 1905 9, 34

Küti valla elanikeregister: http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=260&iid=110703364174&img=era4265_001_0000021_00090_t.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=ecba825249c92ce4f7fd7bf8e85e7cdf

RAUD, Marie Magnuse t. 1889 Virumaa. RAUDE, Aime Pauli t. 1942 Virumaa. RAUDE, Kuno Pauli p. 1941 Virumaa. RAUDE, Liisa Gustavi t. 1920 Virumaa Riigiarhiiv ERAF.3-N.1.3136

RAUDE, Liisa. Gustav. 1920. Virumaa Riigiarhiiv ERAF.8SM.1.10393

http://kultuur.elu.ee/ke495_paul_raude.htm

http://www.hot.ee/laging/pere_01.htm

Liisa Kello sündis Arukülas Küti vallas Viilu talu vanas palkelamus Gustav Kello ja Marie Rikkeni perekonda teise lapsena 22. juulil 1920. aastal. Kokku oli selleks ajaks Marie ja Gustavi perekonnas seitse last. Helene, Johannes´e, Ferdinand´i, Karl´i ja Leida oli ilmale toonud perekonnapea esimene naine Adeele Tiido. Lembitu ja Liisa emaks oli Marie Kello, kes oli selleks ajaks oma esimese lapsukese juba Viru-Jaagupi kalmistule saatnud. 1922. aastal sündis perekonda poeg Paul ja 1925. aastal tütar Vaike. Nüüdsest olid Liisal oma pärisvend ja pärisõde. 18. veebruaril 1928 sündis perekonda viimane, kümnes, laps kellele pandi nimeks Linda.

Liisa alustas oma kooliteed 1. septembril 1928 Aruküla kolmeklassilises koolis kooliõpetaja Mart Korneti käe all. Selles koolis õppis Liisa neli aastat. 1932. aasta sügisel läks Liisa Kulina kuueklassilise Kooli viiendasse klassi. Talvel elas Kulina kooli internaadis, kevadel-sügisel käis Arukülast Kulinale jalgsi. Kulina Kooli lõpetas Liisa 1934. aastal. Neljatestkümneaastane Liisa tahtis väga edasi õppida. Takistuseks said kodutalu esmavajadused, kuhu oli vaja hädasti töökäsi. 1938. aasta suvel läks Liisa Viru-Jaagupi kirikusse leeri, kus kirikuõpetajaks oli hilisem peapiiskop Jaan Kiivit. Leeripidu korraldati Võidupühal 23. juunil 1938 isatalus, kuhu olid kogunenud paljud sugulased ja omakülainimesed. Leeri lõpetamine tähendas seda, et lapsepõlv oli otsa saanud.

1938.a. sügisel viis kindel soov edasi õppida Liisa Rakveresse Naiskutsekooli kangakudumise eriala eksamitele. Temast sai selle kooli kangakudumise eriala õpilane. Korteri leidis Liisa Rakveres Laial tänaval elavate Aniita (Liisa lelletütar) ja Alfred Altoa juures. Just siin sai talutütar 1938. aasta sügisel tuttavaks oma tulevase abikaasa Paul Ludvig Raudega. Koolis kudus Liisa rüüvaiba, mis kujutas merel hõljuvat viikingite laeva. Selle vaiba viis onupoeg Endel Kello Narva maanoorte käsitöönäitusele. Töö hinnati esikoha vääriliseks. Vaevatasuks diplom ja rahaline auhind. Kooli lõpetas Liisa eeskujulikult. Siberis oleku ajal läksid vaip ning diplom kodutalust kaduma. Ka Naiskutsekooli lõputunnistus.

04. detsembril 1939.a. leidis Viru-Jaagupi kirikus aset Liisa ja Pauli kihlus. Liisa ja Paul laulatati Viru-Jaagupi kirikus, pulmad peeti 06. aprillil 1940 isatalus, külalisteks Aruküla rahvas.

17. juunil 1940, kümme kuud pärast kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist ja kümme kuud enne poja sündi, marssis Eestisse punaarmee. 21. juunil 1940 kuulutati Eestis välja nõukogude võim. 6. augustil 1940 arvas NSVL Ülemnõukogu Eesti NSV NSV Liidu koosseisu. 13. aprillil 1941 sündis Liisa ja Pauli perekonda poeg Kuno. Neliteist kuud pärast pulma ja kaks kuud pärast poja sündi, 14. juunil 1941. aastal, panid okupandid koos oma käsilastega Eestis toime esimese suurküüditamise. Põhja-Venemaale ja Siberisse viidi üle 12 000 inimese. Hävituspataljonide ja punaarmee ohvriks langes 1941. aastal ligemale 2000 inimest.

22. juunil 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVL vahel. 15. septembril 1942 sündis Pauli ja Liisa perekonda tütar Aime. 6. veebruaril 1944 viis Eesti Omavalitsuse sundmobilisatsioon Saksa sõjaväkke ka Liisa mehe. Pärast mehe mobiliseerimist kolis Liisa koos poja ja tütrega Salla vallast Käru külast Arukülla oma isa juurde, kuhu Gustav oli sõja jalust koondanud ka teisi lapsi ja lapselapsi. 17. septembril 1944 hakkas Saksa sõjavägi Narva rindelt lahkuma. Ka Liisa koos ema, laste ja teiste pereliikmetega püüdis arvatavasti 19. septembril 1944 leida teed Läände. Pagemine pealetungiva Punaarmee eest lõppes Kose-Risti ümbruses, kus räsitud ja väsinud perekond leidis peatuspaiga teest eemal oleva küüni juures. Kõuemürina saatel lähenes ida poolt tankikolonn, kes lõikas ära edasise teekonna. Siit, Kose-Risti kandist, algas Liisa tagasitee rinde seljataha jäänud kodu poole. Arukülla jõudis perekond kas 29. või 30. septembril 1944, kus neid võtsid vastu elusa ja tervena isa Gustav ning õde Helene. Liisa mees Paul arreteeriti kolmekümne ühe aastasena 10. novembril 1944. Kümme aastat pidi Liisa oma laste kasvatamisega üksinda hakkama saama hoolitsedes ka selle eest, et tema mees saaks aeg-ajalt mõne toidupaki, mis vanglas tihtipeale oma meheni ei jõudnudki.

25. märtsil 1949 saadeti Liisa ema Marie Kello koos pojaga Siberisse Jenissei jõe ülemjooksule asumisele. Kui Liisa hakkas poega Siberist koju nõudma, saadeti ka Liisa ja tema tütar Aime tapikorras asumisele. Liisa ning tema tütar kohtusid Marie ja Kunoga Sajaani mägedes 1952. aasta suvel. 14. veebruaril 1953 lahkus Marie igavesele unele. Ta maeti Sajaani mägedesse Verhne-Ussinski kalmistule, kuhu jäi puhkama 53 eestlast. Liisa kohtus oma mehega taas 1954. aasta suvel. Õnneks saadeti Paul peale vangistust asumisele oma perekonna juurde. Nüüd muutusid olud veidi talutavamaks, peagi muretseti perekonnale köögi ja ühe toaga väike eluase.

1958. aasta varakevadel tuli perekond Raude Siberist kodumaale. Isatalus elamine oli välistatud. Kõigega tuli alustada otsast peale. Liisa mees leidis endale töökoha Rakvere linnas. Poeg jätkas õpinguid venekeelses koolis, tütar julges minna eestikeelsesse kooli. Sügiseks oli järelmaksuga ostetud Rakvere lähedale Nortsu külla uus kodu, mis jäi Liisa ja tema mehe elupaigaks järgnevaks 24 aastaks. Liisast oli jälle saanud taluperenaine.

1982. aastal kolis Liisa koos mehega Tallinnasse, kus elasid ja töötasid nende lapsed. Liisa mees lahkus 12. oktoobril 1995, ta maeti perekonna matmiskohta Metsakalmistul. Peale mehe surma elas Liisa oma tütre juures. Suvel viibib meelsasti oma poja suvekodus. Koos temaga on sõidetud mööda Eestit läbi tuhandeid kilomeetreid. See mis jäi nägemata nooruses, on oma silmaga üle vaadatud vanemas eas. Poja elukoha lähedal korralikus pansionaadis elaval üheksakümneaastasel Liisal, kes ei kurda ühegi haiguse üle ja on alati rõõmsameelne, on viis lapselast kellest rääkides lähevad silmad imeliselt särama.

Poeg.

view all

Liisa Raude (Kello)'s Timeline

1920
July 22, 1920
Kulina, Vinni Parish, Lääne-Viru County, Estonia
September 19, 1920
Küti vald, Virumaa, Eesti
2012
May 17, 2012
Age 91
Tallinn, Harju maakond, Eesti
May 23, 2012
Age 91
Tallinn, Harju maakond, Eesti
????