Esimene Eesti naispolitseinik.

http://www.pealinn.ee/?pid=120&nid=5079&lang=5

1929. aasta veebruaris otsustas politsei peavalitsus, tuginedes siseministeeriumi loale, lubada ennekuulmatut eksperimenti: anda Tartu ülikooli juura alal lõpetanud Lydia Kukele võimalus teha sisseastumiseksamid Tallinna politseikooli. 1897. aastal sündinud Lydia Helene Marie Kukk (pärast abiellumist Erilane) läbis politseikooli eksamid hiilgavalt ja võeti 1929. aasta 15. märtsil vastu lõpuklassi. 15. novembril 1929 asus ta tööle Tallinna kriminaalpolitseis, saades oma sõnul Baltimaade esimeseks naiskriminalistiks. See kõlas küll austavalt, kuid karjääriredelil tõusta oli tal palju raskem kui meessoost õpingukaaslastel. Esmalt sai temast agent, kolm aastat hiljem vanemagent, 1935. aastal assistent. 1941. aastal küüditati Lydia Kukk koos abikaasaga Venemaale. Ajaloolane Mai Krikk on nimetanud tema surmadaatumiks aastat, mil Eesti esimene naispolitseinik Kirovi oblasti Muhhino rajooni välja saadeti. Represseeritute nimekirjades on märgitud, et ta suri 26. märtsil 1958 Ust-Tarski rajoonis Novosibirski oblastis, kuhu tal õnnestus taotleda oma üleviimist – ema juurde, kes oli samuti Siberisse saadetud.

Tegelikult tuli Lydia 1958. aastal tagasi Eestisse, kus võitles enda ja mehe rehabiliteerimise eest. Tema mees Anton Erilane oli vangilaagris maha lastud. Mees rehabiliteeriti, kuid naist mitte. Haige Lydia palus end suunata hooldekodusse. Esimene Eesti naispolitseinik suri Iru hooldekodus 15. juulil 1993, olles ära näinud ka uuesti sündinud Eesti Vabariigi.