Märt Luige

Märt Luige (20. november 1961 – 10. detsember 1991) oli eesti ajakirjanik ja luuletaja.

Märt Luige isa töötas Tallinnas mööblivabrikus tsehhijuhatajana, ema oli joonistusõpetaja. Märt õppis Tallinna 16. keskk-s mille lõpetas 1986.a. Töötas a-il 1986- 1987 ajak. NOORUS publitsistika osak. toimetajana. A-il 1987- 1988 ajaleht MAALEHT vanemkorrespondendina, a-il 1989- 1990 töötas väikefirma FOREST direktorina ja väljaande EESTI METS peatoimetajana. A-il 1990 – 1991 töötas PEREKONNALEHT toimetuses. A-st 1989 oli Eesti Kristlik- Demokraatliku Erakonna liige, 1991.a. Tallinna osak. esimees. Ta oli ka Tallinna ja Tartu NAK-i liige. Märt Luige hukkus Tallinnas teadmata asjaoludel. Esimesed luuletused avaldas ajakirjanduses 1979.a. Märt Luigel ilmus kaks luulekogu : TULESAMMAL (1984) ja PIKSEKIVI (1988). Neid kogusid iseloomustavad rahvusromantilised ja looduslähedased motiivid, folkloorne kujundistik. Nagu oleks oma varast ja kiiret surma ette aimanud, käsitles Märt Luige oma luules ka surmateemat : (KUIGI EI SÕRMITSE ILMAKÖIT JA ILMA EI LÄHENDA TUULED MULLA ALL POLEGI KADUNUD KÕIK...../ TOONEKURG HINGED TOOB TAGASI NENDELE OMASEST PAIGAST..../......MÕRSJAEAS NAISED MÕISTAVAD ISEGI AJAPIKKU MIL SURM TULEB PEIUNA TUUES LOORI SEES ITKU. Märt Luige on kirjutanud ka lühijutte, lasteluulet, arvustusi ja publitsistikat. Andmed: EKL, Tallinn, 2000;

• http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rt_Luige
• https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?31923
• ANNO DOMINI 1990. Märt Luige kommentaar Eesti Raadios
• Foto - https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_33732349.jpg
• viimne rahupaik (Kultuurilooline haud)