Martin Bachfeldt (1899 - 1946) MP

‹ Back to Bachfeldt surname

Is your surname Bachfeldt?

Research the Bachfeldt family

Martin Bachfeldt's Geni Profile

Records for Martin Bachfeldt

406,062 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Nicknames: "Tellberg → Teilberg", "Bachfeld ← Bachfeldt", "Ojapõld → Bachfeldt", "Aara Mart II"
Birthplace: Aara talu, Vandjala küla, Jõelähtme, Harjumaa, Estonia
Death: Died in Krasnojarski krai Norillag
Occupation: talupidaja
Managed by: Tiia Välk
Last Updated:

About Martin Bachfeldt

  • Martin viidi 1944.a. Tallinna Patarei vanglasse vangi koos tema sõbra ja külamehe August Aavikuga (Augustin Arbusov) kahe oma külamehe pealekaebamise peale .Lugu ise, mis neile selle saatuse kätte mängis, kuulduna 2011.a. juulis August Aaviku tütrelt Helvi Elijaselt selline:

Nüüd on sellest ajas pea 65 aastaat möödas ja võin selle lõpuks vist oma südamelt ära rääkida, ehk mind kinni ei panda enam.Olime oma perega ühtäkki nii põlatud ja vihatud nõugogude võimu poolt August ehk siis minu isa ja mu ristiisa Aara Mart olid teel üle Kiigemäe Vandjala külast reega Tallinna koormat viimas. Venelane oli sellel ajal partsane Vandjala raba metsadesse "visanud" ning siis nägid nad ühte neist partisanidest metsast välja jooksmas. Võib olla siis tõesti oli see püss seal ree peal ja August siis võttis selle ja tulistas Otse tabamus sattus siis sinna mehe uhkusesse ja krõpsti pooleks läks. Korjasivad koos Martiniga selle venelase ree peale ja viisid Koogile dr. Art juurde. Vana Art vaatas seda "pooleks lastud tilli" ja ütles, et siin pole muud kui see allpoole rippuv osa ära lõigata". Ja eks see mees siis toimetatud edasi võimu kätte. Sealt edasi sai Martin 10+5.a. vangilaagrit Arhangelskisse, kus 1946.a. suri

  • Martini ristitütar Elvi Augusti tütar rääkis isast: August Aaviku sai karistuse kandmise Magadani oblastisse, kuskile pärapõrgusse Venemaale, kus suri 1945.a. Käisin isa Patarei vanglas vaatamas, sest ema oli "raskejalgne" ja kohe kohe sünnitamas. Seljakotiga viisin söögipakid sinna. Sain tagasi seljakoti, oli imelik tunne sees, justkui midagi tundus selles olema teisiti. Läks nädal aega mööda kui hakkasime seda siis emaga uurima. Isa oli sinna õmbluste vahele peitnud sõnumi, kuhu olid kirjutatud need kaks pere nime Vandjala külast, kes meie perede peale kaebamas käisid (Raja Aleks Bataschkov ja Kivilaua Johannes Soon)
  • Martini vend August Ojapõld oli koos Martinga samas vangilaagris: Eesti mehed olid seal hea tervisega ja vahetasid oma leiva alguses ikka vene muttidega suitsu vastu. Nii jäi Martingi lõpuks nõrgaks ja suri seal. Ainult, et Kasemetsa Kustas tuli tagasi. 1946.a. tuli Elfiredele teade tema mehe Maritni surmast vangilaagrist ja vallas anti samal ajal üle eesrindliku, paljulapselise ema orden, mis peale vanaema ühmas, et oleksite mulle mu laste isa parem tagasi toonud! Mäletan seda medalit, oli ema ja laps peal ja seisis vaemal 1927 aastal ostetud Singer õmblusmasina sahtlis. Martini õde Maria uskus, et tema vend Martin on elus ja elab seal uue naisega
  • "Küüditatud, arreteeritud, tapetud 1940-1990" http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_8-1.pdf lk 252 BACHFELDT, Martin, Jaak (Jaagup), s. 27.07.1899, eluk. Harjumaa Jõelähtme v., arr. 27.11.44 Harjumaa Jõelähtme v., trib. 14.03.45, §58-1b, 58-1a, 10+5a., Krasnojarski krai Norillag, surn. 11.11.46. Deserteeris Punaarmeest. Omakaitse. (10) [R2PC]
  • BACHFELDT, Martin, Jaagup, s. 27.07.1899 Harjumaa Jõelähtme v. Vandjala k., eluk. sama, alg., taluomanik, arr. 27.10.44, trib. 14.03.45 §58-1a, 58-11, 10+5. Oli Omakaitses. [ar 5807] http://www.okupatsioon.ee/et/memento-1998/121-b1998
  • lk 113 http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_7.pdf 4210. Bachfeldt, Martin, 1899, R2
  • Uurisin ka neid ERAF toimikuid, et selgust saada, mille eest mu vanaisa noukogude voimule nii kallist hinda pidi maksma? Selgus, et pohjuses oli Omaikatses osalemine ja see sama Aaviku Kustase seiklus selle partisaniga. protokollides lugesin valja, et Martin oli vaid korra Joelahtme silda valvamas kainud, et venelased seda ohku lasta ei saaks. Samuti oli see pqrtisani lugu seal ERAF toimuikus jargmine: Aaviku August oli hommikul marganud Kiigemael 2 partisani ehk noukogude sojavaelast. Tal olnud kodus vintpuss, huudnud neile, et seis voi tulistan, aga need mehed jooksid edasi ja siis oli ta uhte ka haavanud. Sellel ajal oli Omakitse staap Joealhtme valla maja olnud. Vangid viidi selle hoone taha hoovi. August olevat siis mooda kula kainud hobust otsimas, et need mmehed sinna valda ara viia ja ule anda. Endal oli tal hobusevanker juba kraami tais , et Tallinna turule minna. Tuli siis mu vaiaisa ukse taha ja vanaisa oli nous ara viima.
  • Lugesin ka Saksavalitsuse aegset toimikut, kus samad mehed olid ka sakslaste poolt kinni voetud, sest ajasivad puskarit. Sel ajal oli maarus, et kartul laheb koik soogiks rindele.> Meil siin vanas Vandjala kulas oli olnud suur sojavae termos ratas keskpaikka kula ja sellega olevat siis kogu kula puskarit keetnud. Martin ja August olid oma puskari liiga lahjaks seganud ja keegi kais siis nende peale kaebamas. Otsus oli nende kohta, et asumisele saata. Aga siis olevat Augusti naine kainud palumas, et nae, mehed ju votsid ka vene partisanid kinni, et akki on voimalik armu anda. Ja antigi saksale poolt. Kui aga venelane sisse tuli, siis oli see otsus neil ju mustvalgel olemas
  • juuli 1941 kui venelane viis läbi mobilatsiooni Talinna ja Harjumaa meestele, oli ka Martinil minek. 15 AUGUSTIL 1941 olid Jõelähtme mehed olnud "Mihkel" (MIhkli) nimelisel laeval, mis Naissaare lähedal madalikue juhiti, et mehed jooksu saaks. Laeval oli ka Kaurila Kustas Vandjalast ja Räästu Mart Saviraannast. 2 Marti põgenesid koos, said sõpradeks. Aino talvik rääkis, et 2 nädala pärast oli tema isa Kustav Kinkmann koju tagasi jõudnud. Ühel laeval olid Iru valla mehed peal, mis Tallinna ees lahel põhja lasti
  • Martini sünd
  • PR Jõelähtme 1907-1931
  • Jõelähtme vallaliikmete nimekirjad katekoorijate järgi 1914.a.
  • vallaliikmete nimekiri 1916-1921
  • 1908 aastal Aara talus surnud Aline Bachfeldti (Prangel) ja tema mehe Jakob Bachfeldti laste hoolekandjaks määrati 1909 Jõelähtme vallakohtu otsusega August Kamm (on ema Aliine õe Anette mees) koos laste vanaisa Mart Prageliga. Arhiivi dokumendid on üles laetud Mart Prangel ja Jakob Bachfeldt profiilide juurde "Allikad"
  • 1906. a. antakse Jõelähtme Vallakohtu poolt luba tunnistada Martin Jaagopi poeg Bachfeldt Mihail Semoeni poeg Bataschkovi ja tema naise Leena kasupojaks, koos õigusega pärida nii Aliine ja Jakob Samuel Bachfeldti vara kui ka kasuvanemate vara. Endil neil poegi pole! V.t "allikad" lisatud dokumentidest http://www.geni.com/people/Mihail-Semenov-Bata%C5%A1kov/6000000011034328011 ja http://www.geni.com/people/Leena-Bata%C5%A1kov/6000000018121875581
  • 2009.a.detsembris Jõelähtme vallalehes (lk 8) ilmunud "Aara talu lugu" http://www.joelahtme.ee/public/files/ajaleht/joelahtme2009.12.pdf
  • Martin Bachfeldtist endast ehk Aara Mardist II:

Profiilifoto, mis siin on, leidsin juhuslikult Rebala Muinsuskaitseala Saarmarki fotokogusid sirvides. Paljudel piltidel olid ka nimed juures ja sellel pildil olid mu vanaisa ja vanaema. Kes on see teine noor neid? Arvan, Susanne [Hiie], Briida ema õe Leena Hiie tütar Maardu külast? Nii näen ma esimest korda oma vanaisast pilti, sest peale 1938.a. spetembris Aara talu rehimaja maani mahapõlemist, hävisid ka kõik pildid koos varaga. Nimede eestistamisel võtsid tema isa ja vennad endale uueks nimeks "Ojapõld", Martin oma sünninimest ei loobunud ja lubas kui vaja ka won-i ette panna. See on vanaema, Aara Briidalt kuuldud mälestus

*Martin võttis esimese naise Parasmäe külast Nigulalt. Juuli Hansu tütar Toom põdes aga tiisikust, tema 2 last sündisid surnuna ning suri ise ka noorena, 1926.aastal. Maetud Jõelähtme kirikuaeda kiriku akna alla, Bachfeldtite pere hauale.Kiriku poolt vaadatuna haua vasaku poole esimene plats. Juuli peale on maetud 1990 Mart Bachfeldt
  • Kuna aga talu Aaral Vandjala külas oli 50,55ha suur ja tööd tahtsid tegemist, tõi Martin endale teise naise Maardu mõisast, Hiie Leena õe, Maria Ado tr Velga (Aggoraiuja) tütre Elfriede Rosalie Aggoraiuja, kes oli vana Truuma juures Maardu külas tüdrukuks. Nii sai Elfriedest Aara Briida ja Aara talu perenaine.
  • 1929.a. andis Martin sisse nõude Aara talu jagamiseks, 1908.a. surnud ema Aline Prangel Bachfeldti pärandvara jagamiseks. Igale lapsele oli määratud Aliine bachfeldt (Prangel) pärandist pärandi osa 1909 aastal 400 krooni, mis tuli Martinil kinni maksta oma kolmele vennale ja õele. Peale seda sai temast Aara talu peremees Vandjala külas Kostivere mõisas
  • Veel huvitavat Vello Lõuagse kartoteegist: "Rehepeksu kartus 1938 sügisel " (Edgar Nairismägi, Rebalast, 1987)': "Aara Mart ei julgenud vilja lasta peksta. "See masin ajab sädemeid", ütles ta, on petrooliummootoriga ja lasi masina ära pesta. Jõudsime Loo külla Värava talusse peksu järjega paar päeva hiljem.Tõusis suitsu, lasin poisil Rebalasse peitsi järele joosta. Ise jooksime sinna Aarale, rehielamul oli korsten ülespidi, lõuna ajal läks põlema. "Oostega” oli veetav masin, “obused” olid karjamaal, Kostiveres polnud masinat, Parasmäel ja Võerdlas (Tõnul) oli ka. Venekülas aga polnud"
  • Lugu siis räägib, kuidas 8 septembril 1938 Aara talu vana rehielamu viljapeksu ajal põlema süttis ja maha põles. Rehi all olevat olnud ämblikevõrke ja kui masin sädemeid viskas, siis polnud rohkem vajagi. Kasemetsa Kustas oli sellel ajal oma põllul Umbaial Jõelähtme tee ääres kartuleid võtmas kui korraga ajand end püsti ja hüüdnud " Aara põleb!", haaranud hobuse ja sõitis ruttu appi oma isatalu kustuma. Jutt pärit tema tütrelt, Kasemetsa Vaikelt
  • Vanaisa olnud ka pisut naljamees: Vanaema oli õhtuti ikka kõrv kikkis kuulanud , et millal Martin koos hobuse Maaraga kodu poole linnast tuli. Briida võtnud hobuse rakmetest lahti ja viinud karjamaale. Ja siis pahandanud vanamehega, et see oli kõrrtsudes tipsutanud ja kogu teenitud raha jalle hakkama oli pannud. Martin seepeale lubanud end kaevu uputada. Briida öelnud, et oota natuke, selle kiire asjaga aega küll, lähen toon ennem sealt kaevust hommikuks vee ära, muidu rikud vee kaevus ka ära. Vanaisa oli siis seal kaevus paar tunnikest kükitanud ja siis roninud tagasi koikusse magama.
  • Teine nali olnud Martinil alati varuks kui koju joudi hobusega ja Briida jalle hurjutama hakkas, et poon ennast ules. Vanaema andnud talle siis jupi noori ja oelnud, et lase kaija aga siis. Siis jaanud see nali pikaks ajaks katki
  • Mehed ikka raakinud, et iga kerjuse laps saanud Marinilt noosi seal kortsude juures, ainult koju joudes olnud pea alati vankrivahe oma laste jaoks tuhi.
view all 16

Martin Bachfeldt's Timeline

1899
October 24, 1899
Vandjala küla, Jõelähtme, Harjumaa, Estonia
1917
1917
Age 17
Harjumaa
1921
June 24, 1921
Age 21
Harjumaa
1922
1922
Age 22
Aara talu, Vandjala küla
1924
1924
Age 24
Vandjala külas Aara talus
1927
September 17, 1927
Age 27
Jõelähtme vald, Estonia
1928
February 12, 1928
Age 28
Vandjalak, Aara, Jõelähtme khk
1929
April 30, 1929
Age 29
Vandjala k, Aara, Jõelähtme vald
1930
1930
Age 30
Vandjala küla, Jõelähtme khk
1933
October 19, 1933
Age 33
Vandjala, Aara, Jõelähtme khk